Siin on üks väga-väga hea pakkumine tööandjaile – säästa 234 eurot veel enne Jaani!

Kes tööandjaist on huvitatud veel enne Jaani ühest väga-väga heast pakkumisest? Säästa 234 eurot aasta jooksul.

Vaata pakkumise infot, siis saad aimu, millest juttu.

NB! Kehtib vähemalt juuni lõpuni!

Pikaajaline töötus ei ole probleem mitte ainult töötule endale vaid kogu ühiskonnale. Autor: Kristiina Tilk

Pikaajaline töötus ei ole probleem mitte ainult töötule endale vaid kogu ühiskonnale.
by Kristiina Tilk, ajakirjanik

Pikaajaline töötus on suur probleem nii töötule endale kui kindlasti tema lähedastele ja ühiskonnale. Mida kauem on inimene töötu olnud, seda raskem on siseneda uuesti tööturule, sest tööharjumus ja –oskused on vähenenud. Teisalt jällegi on pikaajaline töötu tööandjale ilmselt vähematraktiivne kui inimene, kellel on kogemused ja oskused.

Loe edasi…

Strateeg: Euroopa konkurentsivõimet pärsib paindumatu tööturg

Euroopa viimase aja probleemide taga on suures osas ebaefektiivne tööturg, mis vähendanud terve piirkonna globaalset konkurentsivõimet, arvab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Foto: ScanpixTöökuulutused Prantsusmaa Pole Emploi tööagentuuris.

 

Nii ei saa Euroopa konkurentsivõimest rääkides Koppeli hinnangul mööda vaadata tööturuga seotud probleemidest.

«Paljudes Euroopa riikides on tööturg äärmiselt jäik, ettevõtted ei saa adekvaatselt majandussituatsioonile reageerida. Jäigad tööturupoliitikad soodustavad tööpuudust ja eriti pikaajalist töötust,» selgitab Koppel.

Samuti kahjustab Euroopa konkurentsivõimet kohati hiiglasliku võimu omandanud ametiühingute paindumatus neile tehtavad ettepanekute kuulda võtmises, mis on sundinud ettevõtteid näiteks palgas ajutiste muudatuste tegemise asemel hoopis kohati isegi jõulisemate vallandamisteni.

Konkurentsivõime seisukohast on Koppeli hinnangul oluline ka mõista, kus maailmas üldse nö. väärtust luuakse, kusjuures pea olulisim näitaja on eelkõige intellektuaalse omandi loomine ja tehnoloogilise innovatsiooni olemasolu. «Euroopa ei ole selles osas sugugi esirinnas,» selgitab ta.

Koppel näebki ühe olulisima Euroopat kimbutava probleemina suurt strukturaalset tööpuudust ehk tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavust, kusjuures valupunkti ilmestab hästi just noorte tööpuudus ja kohati ka soovimatus tööle minna. Probleemi juurena näeb Koppel pikaajalist jäika tööturupoliitikat.

Samal ajal on praeguste arengute taustal oodata arenenud maailmas üldisemat elujärje halvenemist.

«See elustandard, mida seostatakse nn. keskklassiga, on paraku kohati laenukoormuse kasvatamise ehk Teisest Maailmasõjast alates kestnud nn. võla supertsükli vili,» arvab Koppel. Nüüd, kui kodumajapidamised peavad oma perekondlike bilansside korda saamiseks säästma, langeb ka elatustase.

Samuti on kinnisvaramulli lõhkemine muutnud tööjõu, näiteks USAs, oluliselt paiksemaks. «Kuna maja müüa ei saa, ei saa ka parema töökoha jahile teise osariiki minna,» selgitas Koppel.

 

Allikas: E24, Ines Kuusik

Eesti Pank: sellist töökohtade loomist pole kunagi olnud

Nii intensiivset töökohtade loomist pole Eesti ajaloos veel kunagi olnud, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann.

Järgneb Natalja Viilmanni kommentaar eile avaldatud töötuse statistikale.

Eesti tööturg on olnud viimastes kvartalites majanduskasvu kiirenemise ajal piisavalt paindlik ja võimaldanud tootjatel rahuldada välis- ja siseturul suurenenud nõudlust.

Tänu hoogsale majanduskasvule oli ka hõive kasv 2011. aasta teises kvartalis viimaste aastate kiireim. Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv aasta arvestuses 7,8% ehk 44000 võrra 602600ni. Nii intensiivset töökohtade loomist pole Eesti ajaloos varem olnud.

Keskmisest rohkem loodi töökohti töötlevas tööstuses, ehituses ja kaubanduses. Ekspordisektori juhtivas harus, töötlevas tööstuses jätkus lisandväärtuse kiire kasv tööjõu tootlikkuse suurenemise arvel. Ligi viiendik hõive kasvust tulenes sellest, et endised mitteaktiivsed soovisid tööturul osaleda, mistõttu ka tööturul osalemise määr kerkis Eestis taas 15–74aastaste seas viimaste aastate kõrgeima tasemeni ehk 67,5%ni.

Uute töökohtade loomine vähendas töötute koguarvu aastaga 36 000 võrra, endiste majanduslikult mitteaktiivsete seast lisandus hõivesse 8000 inimest. Võrreldes 2010. aasta teise kvartaliga langes töötuse määr 18,6%lt 13,3%le. Pikaaegsete töötute koguarv vähenes, samas aga suurenes väga pikaaegsete töötute ja tööotsingutest loobunute ehk heitunute arv.

Pikemas perspektiivis ei kasva hõivatute arv Eesti Panga prognoosi kohaselt enam nii kiiresti. Ühest küljest raugeb kiiresti kasvanud nõudlus ning teisalt hakkavad pakkumist piirama puudujäägid tööotsijate oskustes ja kvalifikatsioonis. Ühtlasi võib kujuneda ohuks tööjõu erikulu liialt kiire kasv, mistõttu tuleb jälgida tööjõu tootlikkuse ja palga kasvu vahekorda. Tööturu paindlikkus mängib edaspidi järjest suuremat rolli, nii tööjõu mobiilsuse kui ka tööaja kasutamise ja palgakujunduse mõttes. Mida paindlikum on tööturg, seda kiiremini saab tööpuudus väheneda.

Allikas: www.ap3.ee , Anne Oja

Saksa tööturu avanemine jättis eestlased külmaks.

Saksa tööturu avanemine jättis eestlased külmaks(51)

08.07.2011 17:43 allikas: http://www.e24.ee

Kuigi 1. maist ei vaja eestimaalased enam Saksamaal töötamiseks tööluba, pole immigratsioon Eestist Saksamaale peaaegu üldse kasvanud.

Aprillis migreerus Eestist Saksamaale 36 inimest, mais aga 42. Seda on isegi vähem kui märtsis, mil migreerujaid oli 44, nähtub sel nädalal avaldatud Saksamaa välismaalaste registri andmetest.

Nende näitajatega eristub Eesti teistest riikidest, mis 2004. aastast alates on ELiga liitunud ning millele 1. maist kadus tööloa kohustus. Kõigis nendes maades kokku sisseränne Saksamaale mais võrreldes aprilliga peaaegu kahekordistus. Mais migreerus neist riikidest Saksamaale 15 249 inimest. Sisserände kasv Eestist oli teiste uute ELi liikmesriikidega võrreldes väikseim nii absoluutnumbrites kui protsentuaalselt. Immigratsioon Poolast Saksamaale aga kasvas koguni 2,4 korda.

Tööturg perspektiivis – 2010/2011

Vaatame tulevikku2010. aasta detsembri lõpus viisime läbi küsitluse, mille raames uurisime meie äriklientidelt nende värbamis-plaane seoses 2011. aasta esimese poolega. Järgnevalt anname tulemustest ülevaate.

Üle 350 organisatsiooni esindaja vastustest selgus, et peaaegu 70% vastanuist kavatseb 2011. esimesel poolaastal palgata uusi töötajaid. Võrdluseks 2010. aasta teises pooles
palkas uusi töötajaid 76% vastanuist.

Keskmiselt on värvatavate inimeste hulk ühe organisatsiooni kohta pisut väiksem kui 2010. aasta teises pooles. Seejuures aga on pea kahekordistunud töökuulutuste arv CV-Online’i portaalis, kui võrrelda 2010. aasta jaanuarit käesoleva aasta jaanuariga. Seega konkurents ühe töötaja kohta on sisuliselt kaks korda suurem kui mullu samal ajal. Seda näitab ka kandidaatide arv ühe tööpakkumise kohta – aasta tagasi (jaanuaris 2010) oli see 26 inimest ühele kohale. Selle aasta jaanuaris 14 inimest ühele kohale. Võrdluseks 2007. aastal oli see number 10 inimest ühele kohale.

Jaanuaris ja veebruaris on traditsiooniliselt lisandunud enim tööpakkumisi, seega veebruaris on oodata veel tõusu tööpakkumiste arvu osas. Sellele on läbi aegade järgnenud stabiilne periood või väikene langus ning uus tõus aprillis-mais.

2011. aasta esimeses pooles plaanivad uusi töötajaid palgata kavatsenud organisatsioonidest:

  • 51% võtta tööle 1-2 inimest
  • 25% võtta tööle 3-4 inimest
  • 12% võtta tööle 5-9 inimest
  • 12% võtta tööle üle 10 inimese

2010. aasta teises pooles uus töötajaid palganuist:

  • 46% võttis tööle 1-2 inimest
  • 21% võttis tööle 3-4 inimest
  • 16% võttis tööle 5-9 inimest
  • 17% võttis tööle üle 10 inimese

2011. aasta esimeses pooles plaanib enim vastanuid palgata töötajaid järgnevates valdkondades (populaarsuse järgi):

  1. Müük
  2. Tootmine / töötlemine
  3. Ehitus / kinnisvara
  4. Infotehnoloogia
  5. Teenindus
  6. Transport / logistika
  7. Turism / Hotellindus / Toitlustamine

2010. aasta teises pooles palkas enim organisatsioone töötajaid järgnevates valdkondades:

  1. Tootmine / töötlemine
  2. Müük
  3. Ehitus / kinnisvara
  4. Administratiivtöö
  5. Infotehnoloogia
  6. Teenindus
  7. Transport / logistika

Vastanute hinnangul on kõige raskem palgata inimesi järgnevates valdkondades:

  1. Müük
  2. Juhtimine
  3. Infotehnoloogia
  4. Tootmine / töötlemine
  5. Ehitus / kinnisvara
  6. Transport / logistika
  7. Energeetika / elekter

Uuringus osalenud kavatsevad 2011. aasta esimeses pooles palgata inimesi tulenevalt:

  1. Organisatsioon kasvamisest (pea 50% juhtudel)
  2. Töötaja vahetumisest (pea 25% juhtudel)
  3. Organisatsiooni restruktureerimisest (10%)

Kõige sagedamateks palkamise põhjusteks 2010. aasta teises pooles olid:

  1. Töötaja vahetumine (pea 40% juhtudel)
  2. Organisatsiooni kasvamine (üle 30% juhtudel)
  3. Organisatsiooni restruktureerimine (9%)

Seega suurimaks muutuseks võrreldes 2010. aasta teise poolega, on see, et organisatsiooni kasvamine saab olema peamiseks põhjuseks inimeste palkamisel 2011. aasta esimeses pooles. Seega võib eeldada, et see tähendab uute töökohtade loomist. Samas on võimalik, et tegelik pilt kujuneb pisut erinevaks. Sellegi poolest näitavad need arvud üldisi tendentse.

Kuigi aastavahetuse paiku tundus üle 60% tööandjatest, et töötajaid ei ole raskem leida kui aasta tagasi (30% arvas vastupidist), on analüüsi pinnalt alust oodata 2011. aasta esimeses pooles suuremat konkurentsi töötajate nimel kui eelmisel aastal. Seda annab ühe põhjusena alust oodata ka väikene majanduskasv.

Meie juhatuse liikme Agu Vahuri kommentaar antud postitusele: „Mõttena lisaksin, et tööandjad alahindavad töötajate liikumisest tulenevat värbamisvajadust. Inimesed on raskete aegade krambist üle saanud. Enam ei hoita töökohast kümne küünega kinni nagu seda tehti majanduskriisi alguses ja põhjas. Inimesed on taas valmis paremate arenguvõimaluste ja töötingimuste nimel riskima uue katseajaga.“

PS. Küsimuste tekkimisel palun esitage need kommentaaridena.

Allikas: CV-Online`i blogi by Heiko Gross www.parimamet.wordpress.com

Nüüd leiad FB/Lookingforajob tööpakkumised ka LinkedIN keskkonnas Venta Publica OÜ www.facebook.com/lookingforajob on LinkedIn

ning Twitteris twitter.com/firmateated ja twitter.com/jobsfor

Tööpakkumiste hulk on viimastel kuudel taas tõusule pööranud.

Tööpakkumiste hulk on viimastel kuudel taas tõusule pööranud

25.02.2010

Kõige enam otsitakse töötajaid IT, müügi, teeninduse, turismi, ja meelelahutuse vallas. Eesti suurimad tööotsinguportaalid CV-Online ja CV Keskus kinnitavad kui ühest suust, et tööpakkumiste hulk on hakanud viimastel kuudel jõudsalt kasvama.

Kui CV-Online’i turundusjuhi Raimo Matvere sõnul hakkas nende portaalis pakutavate töökohtade hulk tõusma eelmise aasta detsembris, siis CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil märkis, et neil pööras töökuulutuste arv tõusule juba oktoobris.

Tööd pakuvad väikeettevõtted

„Kui eelmise aasta sees ringles pakutavate töökohtade hulk kuuesaja kuni seitsmesaja kandis, siis nüüd on neid mitme nädala jooksul üle tuhande, kord isegi üle 1100,” osutas Matvere, lisades, et osa veebi riputatud kuulutuste puhul on tegu töötukassa pakutavate kohtadega.

„Kõige rohkem tööpakkumisi on ikka IT- ja müügiinimestele,” rääkis Matvere. Heil tõi välja, et kui eelmise aasta jaanuaris otsiti nende kaudu inimesi umbes 900 kohale kuus, siis nüüd küünib vastav arv juba 1500-ni. „Kõige enam otsitakse inimesi turismi, toitlustuse ja meelelahutuse valdkonnas, samuti klienditeeninduse ja müügi alale,” osutas Heil, lisades, et tööpakkumiste kasv tuleb eelkõige väikeettevõtetest.

Statistikaameti andmeil kasvas registreeritud töötuse määr veebruari esimeste nädalatega 14,4 protsendini ehk enam kui

93 000 inimeseni. Statistikaameti hinnangul oli töötuid juba eelmise aasta lõpus 107 000 ringis.

Allikas: EPL

Oled tööotsija? Liitu tööotsijaid koondava lehega Facebookis!


%d bloggers like this: