Reaalpalga langus kinnisvara ostul jalus

Stabiilne kinnisvarahind ja suurenev palk hoiavad ostujõudu kõrgel, märgitakse Pindi Kinnisvara kuuülevaates. Samas tuleb arvestada, et reaalpalk on üleüldise elukalliduse tõusu tõttu jätkuvalt languses.

Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 73 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 77 ja 87 ruutmeetrit. Buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades vaid 30 ruutmeetriga.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk rääkis eile Äripäevale, et praeguste hinnatasemete ja laenutingimuste juures on kinnisvaraostuks hea aeg.”Viimased kümme aastat pole olnud nii head olukorda kinnisvara soetamiseks kui praegu,” märkis ta ja lisas, et ilmselt kasvavad lähiajal pankade laenumarginaalid, sest maailmas toimuva tõttu on raha kallis. Panga eluasemelaenuporfell väheneb ja et vähenemine peatuks, peaks kodulaenude müük suurenema 15-20 protsenti.

Swedbanki hinnangul on Eesti inimeste laenuvõime seitse miljardit eurot, reaalselt aga on majapidamistel võetud laenude jääk 7,6 miljardit krooni. “Täna aitab majapidamiste laenukoormust oluliselt teenindada töötamine välismaal,” nentis Tukk.

allikas: www.ap3.ee

Advertisements

Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksport kasvas mullu enim

2010. aastal kasvas Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.

Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive oli 2010. aastal 4,87 ja importkäive 2,94 miljardit eurot, moodustades vastavalt Eesti koguekspordist 56% ja -impordist 32%, selgus statistikaameti ajaveebist. Kui Eesti kogu kaubavahetus oli puudujäägiga, siis töötleva tööstuse kaubavahetus oli ülejäägis. Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive ületas importi koguni 65% ehk 1,93 miljardi euro võrra.

Eestist eksportisid 2010. aastal enim ehk 2,1 miljardi euro väärtuses madaltehnoloogilised ettevõtted (43% Eesti töötleva tööstuse ekspordist), millele järgnesid kesk-kõrgtehnoloogilised (24%), kõrgtehnoloogilised (19%) ja kesk-madaltehnoloogilised (15%) ettevõtted.

Töötleva tööstuse eksport suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 35%. Enim ehk ligi kaks korda kasvas aga just kõrgtehnoloogiliste tööstusharude eksport. Kui 2009. aastal oli just kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksport kõige väiksema osatähtsusega kogu töötlevas tööstuses, moodustades vaid 13% Eesti töötleva tööstuse ekspordist (7% Eesti koguekspordist), siis 2010. aastal oli see osatähtsus juba 19%. Osatähtsus suurenes osaliselt kindlasti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete tootmise hoogustumise tõttu pärast majanduslangust.

Eesti tähtsaim ekspordi partnerriik on kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele Rootsi, ülejäänutele Soome. Töötleva tööstuse ettevõtted impordivad enim samuti Soomest ja Rootsist. Eesti jaoks on kaubavahetus Põhjamaadega kahtlemata arengu seisukohast oluline, kuna kasu võib saada ka Põhjamaade tehnoloogia arengust.

Tehnoloogiline intensiivsus näitab, kui palju kasutatakse vastavas tööstusharus kvalifitseeritud tööjõudu ning tootmiseks vajalikku tehnilist sisseseadet. Vastavalt sellele jaotatakse tööstusharud järgmiselt:

Kõrgtehnoloogilised: põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine;
Kesk-kõrgtehnoloogilised: kemikaalide ja keemiatoodete, elektriseadmete, mootorsõidukite ja muude transpordivahendite tootmine;
Kesk-madaltehnoloogilised: koksi ja puhastatud naftatoodete, kummi- ja plasttoodete, metallide ja metalltoodete, mittemetallide tootmine;
Madaltehnoloogilised: toiduainete, jookide, tekstiili-, rõiva-, nahktoodete, puidu- paberi- ja mööblitootmine.

 

allikas: Äripäev

 Katre Pilvinskikatre.pilvinskiaripaev.ee

PRESSITEADE: FB Lookingforajob statistika septembris 2011

FB Lookingforajob ( https://www.facebook.com/lookingforajob ) STATISTIKA.

FB Lookingforajob leht alustas tegevust augusti lõpus 2010. Leht sai loodud tööotsijaile ja tööpakkujaile tööteemaliseks suhtlemiseks ning üksteise leidmiseks suurimas ning tuntuimas sotsiaalvõrgustikus Facebookis ja Facebooki abil. Täna on 02.oktoober 2011. Edastame statistika.

* Möödunud kuul 01.09 – 30.09.11 küündis päevane kasutajate arv 4320 -ni ja jäi päeval vahemikku 1547 – 4320 (aritmeetiline külastuste arv päevas 2987). Kogu ajavahemiku jooksul oli lehel 9340 erinevat (unikaalset) ja aktiivset kasutajat.

FB Lookingforajob külastuste statistika 01.09-30.09.2011

* Postitusi vaadati sel ajavahemikult kokku üle 1 miljoni ja 14662 korral.

* Unikaalsete lehe vaatajate arv päevas  jäi kuisel perioodil vahemikku 72-303.

Lehele suunatud lingid ehk millise kanali kaudu külastajad FB Lookingforajob lehele saabuvad?

1. Neti.ee 415 korral.

2. app.work4labs.com 382 korral

3.  firmateated.com 237 korral

4. tootukassa.ee 139 korral

5. tööpakkumised.ee 41 korral

6. Google 37 korral

Millist osa FB Lookingforajob lehest enim külastatakse?

1. “Jobs” 5948 korral.

2. Sein 4384 korral.

3. Information 2075 korral.

4. Aruteludfoorum 743 korral.

5. Pildid 84 korral

Kes on lehega liitunud kasutajad, millisest soost ja millises vanuses?

Naised 67% ja vanuseline jaotus 13-17 4,6%, 18-24 22%, 25-34 19%, 35-44 13%, 45-54 6,2%, 55+ 2%

Mehed 32% ja vanuseline jaotus 13-17 3,4%, 18-24 11%, 25-34 9,4%, 35-44 4,7%, 45-54 2%, 55+ 0,94%

FB Lookingforajob kasutajad septembris 2011

Liitunud kasutajatest asub Eestis 30.septembri 2011 seisuga 6672 inimest, 5300 neist Tallinnas, 971 Tartus, 100 Pärnus, 71 Rakveres, 48 Viljandis, 38 Raplas, 37 Kuressaares, 26 Võrus jne.

Umbes 87% lehe kasutajatest on täna tööd otsimas.

Lehe “Jobs” osas saab avaldada Teie tööpakkumise. Huvilised saavad sellelt mugavalt kandideerida, lisades CV ja kaaskirja:

NB! Tegime hinnakirja soodsamaks.

Lisa tööpakkumine SIIT (valida saad ka sobiva tasustamisviisi).

Eesti on konkurentsivõimelt 33. riik maailmas

Täna avaldatud Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) riikide globaalse konkurentsivõime raportis on Eesti sel aastal suutnud säilitada oma 33. kohta 142 riigi seas, teatas Eesti Arengufond.

Liidrina püsib jätkuvalt Šveits, teiseks on tõusnud oma paindliku ja pikavaatelise majanduspoliitika najal Singapur ja kolmandal kohal on Rootsi.

Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri arvates on positiivne, et konkurentsivõime hinnangu aluseks olevate tegurite lõikes on Eesti seis paranenud seni nõrgimaks kohaks olevate tegurite arvestuses – äri arengutaseme ja eriti innovatsioonivõimekuse poolest. Seda on soodustanud näiteks ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute ning patenteerimise kasv.

Murettekitavana selgub raportist, et Eesti ettevõtjatele on tulevikku vaatavalt suurimaks probleemiks saanud sobivate oskuste-teadmistega tööjõu kättesaadavus, seda samas üldise jätkuva kõrge tööpuuduse tingimustes.

Märkimisväärne on seejuures ettevõtjate osatähtsuse kasv, kes vajaliku tööjõu leidmist suurimaks konkurentsivõime takistuseks peavad – eelmise aasta 12 protsendilt tänavu 20 protsendini.

Eesti on jõudnud sellisele arengutasemele, kust edasiliikumisel hakkab inimkapital ja innovaatilisus omandama suurimat kaalu.

«Võime tunda küll teatavat rahulolu selle üle, et oleme liikunud edasi keerukama ja innovaatilisema äritegevuse suunas,» lisas Vitsur.

«Kuid samas peame mõistma, et raskused kvalifitseeritud tööjõuga võivad siin kujuneda lähiaastatel ületamatuks takistuseks meie jätkuvale edenemisele ning halvemal juhul meie koostööle innovaatiliste Põhjamaadega.»

Lähinaabritest tasub tähele panna Soome edenemist globaalses pingereas. Soome on teinud üldiselt üsna staatilisena püsivas esikümnes kiire hüppe seitsmendalt kohalt neljandaks.

See on tulnud eelkõige seniste tugevuste – inimkapitali, hariduse taseme ja tehnoloogilise küpsuse – alal jätkuvate edusammude baasil.

Balti riikide hulgas hoiab esikohta jätkuvalt Eesti, seljatades 44. ja 64. kohal olevad Leedu ja Läti. Samas Leedu on järjekindlalt ülespoole liikumas ning Läti on suutnud langemise peatada.

WEF avaldab riikide globaalse konkurentsivõime pingerida  32. korda. Raport on maailmas omataoliste seas üks esinduslikumaid, hõlmates kokku 142 riiki. Raporti ja pingerea metoodika tugineb majandusteadlaste Jeffrey Sachs’i ja Michael Porter’i (USA) konkurentsivõime käsitlusele.

 

allikas: E24, Raigo Neudorf

Eesti miinimumpalk moodustab EL keskmisest 38%

Eestis moodustab miinimumpalk Eurostati andmetel 38 protsenti ELi riikide keskmisest miinimumpalgast.

 

Sendid. Foto: Scanpix

Bulgaarias aga moodustab miinimumpalk ELi keskmisest vaid 17 protsenti. Luksemburgis samas moodustab see keskmisest tervelt 242 protsenti.

Isegi praegu suurtes majandusraskustes vaevlevas Kreekas ulatub miinimumpalk üle ELi keskmise. Keskmisele kõige lähedasem on miinimumpalk Sloveenias ja Hispaanias. Mõlemas riigis moodustab see keskmisest 103 protsenti.

Üleriigiline miinimumpalk puudub 7 liikmesmaal – Taanis, Saksamaal, Itaalias, Küprosel, Austrias, Soomes ja Rootsis.

Riik Miinimumpalk (eur)
Luksemburg 1758
Iirimaa 1462
Belgia 1444
Holland 1435
Prantsusmaa 1365
Suurbritannia 1086
Kreeka 877
Hispaania 748
Sloveenia 748
Malta 665
Portugal 566
Poola 347
Tšehhi 329
Slovakkia 317
Ungari 293
Läti 282
Eesti 278
Leedu 232
Rumeenia 158
Bulgaaria 123
Keskmine 726
USAs on miinimumpalk 869 eurot.

14 ELi liikmesriigi kohta on Eurostatil andmed ka sellest, kui suure osa moodustab miinimumpalk keskmisest palgast. Eestis oli mullu see osatähtsus 35 protsenti. 14 riigi keskmine on 40 protsenti. Sloveenias moodustab miinimumpalk keskmisest palgast tervelt 47 protsenti, Tšehhis aga vaid 33 protsenti.

Allikas: E24, Laura Raus

Kandideerijate- ja kasutajatepõhine statistika – FB Lookingforajob TOP

Võtame kokku kandideerimised meie lehel olnud tööpakkumistele ja seame pingeritta.
FB Lookingforajob populaarseimaks osutunud tööpakkumised.

Avaldame siin esimest korda http://www.facebook.com/lookingforajob lehel olnud tööpakkumiste statistika, silmas pidades kandideerijate arvu. Loomulikult pole siin kõiki, kuid tõime välja need, kel le tööpakkumised mingil põhjusel avaldamise hetkel populaarsemateks osutusid.

NB! Statistika näitab vaid otse kuulutuselt kandideerijate arvu ja ei kajasta neid kandidaate, kes tööpakkujaga e-posti või telefoniteel kontakteerusid.
Lisame järgnevalt ka lehe kasutajatepõhise statistika ajavahemiku 13.07 – 11.08.2011 kohta.
Saada reklaamivajav tööpakkumine info@firmateated.com. Meie sünnipäevakuul augustis pakume teenust sünnipäevahinnaga. Küsi personaalset pakkumis!

FB Lookingforajob lehe statistika juunis 2011

Lehel on 5128 Eesti keelt kõnelevat aktiivset ja lehega liitunud kasutajat seisuga 05.07.2011

FB Lookingforajob ( https://www.facebook.com/lookingforajob ) STATISTIKA.

FB Lookingforajob leht alustas tegevust augusti lõpus 2010. Leht sai loodud tööotsijaile ja tööpakkujaile tööteemaliseks suhtlemiseks ning üksteise leidmiseks Facebookis ja Facebooki abil. Täna on 04.juuli 2011. Edastame statistika.

* Möödunud kuul 03.06 – 02.07.11 küündis päevane kasutajate arv 2 768 -ni ja jäi päeval vahemikku 308 – 2768. Nädala keskmine jäi 4858 -ni ja kogu ajavahemiku jooksul oli lehel 6748 erinevat (unikaalset) ja aktiivset kasutajat.

* Postitusi vaadati sel ajavahemikult kokku 428 663 korral.

* Unikaalsete lehe vaatajate arv päevas  jäi kuisel perioodil vahemikku 23-258.

Lehele suunatud lingid ehk millise kanali kaudu külastajad FB Lookingforajob lehele saabuvad?

1. Neti.ee 371 korral.

2. firmateated.com 337 korral

3. app.work4labs.com 106 korral.

Millist osa FB Lookingforajob lehest enim külastatakse?

1. “Jobs” 5231 korral.

2. Sein 3618 korral.

3. Information 1573

4. Aruteludfoorum 647 korral.

Kes on lehaga liitunud kasutajad, millisest soost ja millises vanuses?

Naised 67% ja vanuseline jaotus 13-17 4,4%, 18-24 21%, 25-34 20%, 35-44 13%, 45-54 6,3%, 55+ 2%

Mehed 32% ja vanuseline jaotus 13-17 2,9%, 18-24 11%, 25-34 9,8%, 35-44 4,9%, 45-54 2,1%, 55+ 0,91%

Liitunud kasutajatest asub Eestis 04.juuni 2011 seisuga 5 796 inimest, 5029 neist Tallinnas, 440 Tartus, 84 Pärnus, 67 Rakveres, 44 Raplas, 34 Kuressaares, 15 Viljandis jne.

Umbes 86% lehe kasutajatest on täna tööd otsimas.

Lehe “Jobs” osas saab tööpakkumise avaldada tasu eest ning sellelt saab mugavalt kandideerida, lisades CV ja kaaskirja:

* kuni 2 nädalat maksab  30 EUR

* kuu 40 EUR

UUS!!! NB! Tööpakkumise reklaam koos Facebooki või Google reklaamiga

* 5 päeva hind 100 EUR. (vähemalt 250 klikki-vaatamist)

* 14 päeva hind 200 EUR (vähemalt 600 klikki-vaatamist)

ning lehe “Arutelud” osa “PAKUME TÖÖD – oma töökuulutus lisa siia” alla saab lisada töökuulutuse TASUTA

NB! Lisada on keelatud mõnda Teise tööportaali suunavat linki.

Samuti pakume võimalust avaldada tööpakkumisi ja firmateateid lehel http://www.firmateated.com – tasuda saad SMS-ga. Teenustasu läheb maha teie telefoniarvelt.

Saada oma reklaami vajav tööpakkumine meie e-postile info@firmateated.com !

Google'i grupid
Liitu grupiga Töökuulutused
E-post:
Külasta seda gruppi

%d bloggers like this: