Iseseisvalt tööle! Uus koolitus tööturul mitteaktiivsetele

Koolituse eesmärk on aidata töötutel ja tööturul mitteaktiivsetel rakenduda iseseisvalt tööle Targa töö ühingu kaudu, kes viib läbi koos partneri Tallinna Ülikooliga järgmise koolitusprogrammi:
Sissejuhatav seminar 09. november 2011 kell 15-17 Tööandjate majas, Kiriku 6


Mida ma teha tahan ja mida me koos saame teha? – Kadri Seeder – ettevõtja, vabakutseline projektijuht ning Lahemaa Kaugtöö-ja Koolituskeskused eestvedaja.

  • sissejuhatava seminari käigus saame omavahel tuttavaks, arutame läbi, mida kellelegi teha meeldib, kes milleski hea on, mida keegi teha tahab ja mida tal oma eesmärkide saavutamiseks vaja on.
  • räägime läbi erinevad töötamise võimalused, sh iseseisvalt töötamine ja oma ettevõttega alustamine.
  • iseseisva tööna koostatakse igale koolitusel osalejale tegevusplaan tööturul osalemiseks.

Järgnevad koolitusteemad valmistatakse ette vastavalt osalejate konkreetsetele ootustele ja vajadustele alates 15. novembrist.

Koolitusteemad

Ideest teostuseni – projektide juhtimine, sh rahastusvõimalused – Marju Mäger – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud, Abja kaugtöökeskuse eestvedaja.

Oma tegevuse müük, turundus, kommunikeerimine – Janika Leoste – Lasteveeb OÜ juht, Kadri Seeder – Lahemaa Kaugtöö-ja koolituskeskused

Arvutialane õpe ja juhendamine iseseisvalt töötamiseks – Aigi Reinomägi – iseõppija ja Ole kaasas targa töö koolitaja Lahemaa Kaugtöö-ja koolituskeskusest

Ettevõtlusega alustamine – Heidi GrenmanCompetence OÜ juht, ettevõtja ja koolitaja.

Paralleelselt koolitustega toimuvad iseseisvad tööd, mida juhendatakse e-maili, Skype ja telefoni teel. Targa töö ühing võimaldab kasutada paindlikku kontorit Tööandjate Majas, Kiriku 6.

Osalemine koolitusel

Koolitusel osaleda soovijatel palume saata motivatsioonikiri, kus selgitate, millised on ootused koolitusele ja miks sellel osaleda tahate) ja CV aadressile: triinkyt@tlu.ee.

Avaldusi võetakse vastu  kuni  01. novembrini 2011.
NB! Koolitusele pääseb konkursi korras, grupi suuruseks on kuni 15 inimest.

Koolitused on osalejatele tasuta ning nende rahastamine toimub ESF projekti“ Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine” raames.

Ajujaht algab taas! – Ajakiri Director

By Director

 

Eesti suurimale, 95 000-eurose auhinnafondiga ettevõtluskonkursile Ajujaht on võimalik äriideid esitada 25. oktoobri südaööni. Ajujahi on ellu kutsunud EAS Euroopa sotsiaalfondi vahenditest.

Ajujahi žürii liige Andrei Korobeiniku sõnul on konkursile laekunud juba mitukümmend äriideed.

Konkursile on eelnevate aastate jooksul esitatud kokku ligi 2500 äriideed, millest silmapaistvamatesse on investeeritud enam kui 300 000 eurot. 2011. aasta edukamad projektid olid virtuaalne köögiviljaaed Virtual Garden, põlevkivituhast kassiliiva tootev Plaisir du Chat ning C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri aretav KPA Scientific.

Ajujaht eesmärk on aidata noori uuenduslike ettevõtete loomisel. 95 000-eurose auhinnafondi panevad tänavu kokku järgmised edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, Kredex, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Tallinna ja Tartu linn.

Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Lisainfo Lo Rihvk, BDA Consulting partner/Ajujahi projektijuht

lo@bda.eehttp://www.ajujaht.ee/
http://www.facebook.com/ajujaht

“Mõnel kadus elutöö silmapilguga”

Eelmises kriisis võimendati ettevõtted võõrkapitaliga üle ja masu ajal kadus mõne ettevõtja elutöö silmapilguga. Keset merd ja metsi Hiiumaal puiduettevõtlusega tegeleva ettevõtte Dagö Trade omaniku Ruudi Kasseri sõnul võiksid ettevõtjad üle vaadata võõrkapitali osakaalu oma ettevõttes.

Äripäeva koostatud Maakonna TOPide pingereas napsas Hiiumaal auväärse esimese positsiooni puiduettevõte Dagö Trade OÜ.

Küsimustele vastab Dagö Trade OÜ omanik ja juht Ruudi Kasser.

Kuidas möödunud aastaga rahule jäite?

Väga hea aasta oli. Oleme metsamajandusettevõte ja kõik oli seotud makromajanduse aktiivse tõusuga. Tänu sellele oli tegemist kasvava turuga. See tõus jätkus ka sel aastal, kuigi aasta on nüüd pisut langusfaasis jälle.

Kas väike langus kajastub ka tänavuse aasta numbrites?

Noh, täpselt ei oska öelda, aga ma arvan, et ka käesolev aasta on edukas, sest turg oli suve lõpus aktiivne.

Praegu ilmneb teatud jahtumismärke, aga kuna tootmisvõimsused olid intensiivselt töös, siis tänu sellele peaks ka sel aastal normaalne tulemus tulema.

Kas plaanite järgmisel aastal lisainvesteeringuid?

See sõltub suuresti majandusolukorrast. Teatavad investeeringud on kindlasti plaanis metsamajandustoetuste abil näiteks realiseerida.

Aga mõned lisainvesteeringud teeme kindlasti kas või jaotamata teenitud kasumi arvel, plaanis on see reinvesteerida. Näiteks toorainebaasi, vastavalt turuolukorrale peab seda kindlasti tegema.

Kas tuleb ka lisatöökohti?

Toorainebaasi soetamine ei eelda lisatöökohti. Tehnikateenused ostame praegu sisse. Selle arvel me küll ilmselt kaotame mingis osas marginaalis, aga samas maandame riske.

Majandusanalüütikud ennustavad uut kriisi. Kas Teie uut kriisi kardate?

Noh, mis siin karta, see on ju käes. Finantssektor on juba ammu pikas languses. Reaalmajandusega on siin teatav nihe olemas.

Kas Te enda ettevõtte olete võimaliku kriisi mõjude vastu kindlustanud?

Oleme võõrkapitali osatähtsuse minimeerinud, laenud on sisuliselt nulli viidud. Tavamajanduse olukorras poleks see kindlasti mõistlik, sest omakapitali tootlus peaks olema kõrge, aga ebastabiilsete turgude olukorras on mõistlik võimalikult vähem võõrkapitali kasutada. See sõltub kindlasti ka ettevõtja nägemusest. Pidasin otstarbekaks riske maandada. Kui tuleb majanduslangus, siis võõrkapital on kaetud, meie ostame teenuse väljast ja püsikulu on madal. Siis saab kriisiaja kenasti üle elada.

Mis on ettevõtjate jaoks tuleval aastal kõige kriitilisem?

Eks see võõrkapitali kasutus ja selle osakaal ole. Eelmises kriisis võimendati ettevõtted võõrkapitaliga üle. Kui tuli majanduslangus, siis kadusid need ettevõtted kiiresti, sest laene polnud võimalik teenindada. Selle arvel kaotati ka oma varad. Mõnel ettevõtjal kadus elutöö silmapilguga.

Ettevaatlik majandamine ja riskide maandamine on oluline märksõna ettevõtjatele.

Minister Ligi ütles, et hirm hoiab majandust ja investeeringuid tagasi.

No investeerida, kui on kapitali, on iseenesest ju lihtne, kuid selle aluseks on lõpptarbimine. Elanikkond hakkab keerulistes oludes aga säästma. USA rahatrükk on ka hea näide.

Et sellega ei kaasne otseselt inflatsioon, vaid on hoiused, mis seisavad näiteks deposiidis. Inimeste ootustest sõltub palju, kuid kui turul puudub tarbimise ootus, siis see pole jätkusuutlik.

Uude aastasse lähete pigem ettevaalikult?

Absoluutselt. Optimismiks väga põhjust ei ole. Meie oleme suhteliselt skeptilised.

allikas: ap3.ee

PRESSITEADE: Oodatakse ettepanekuid parimate ettevõtete leidmiseks – Pärnu Linnavalitsus

Oodatakse ettepanekuid parimate ettevõtete leidmiseks

23.08.2011 06:16
Toimub: 23.08.2011

Pärnu Linnavalitsuse pressiteade

22.08.2011

Pärnu Linnavaltisus koostöös Pärnu Maavalitsuse, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu esinduse, SA Pärnumaa Turismi ning SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega (PEAK) kuulutab välja konkursi “Ettevõtluskonkurss 2011”.

Ettevõtluskonkursi eesmärk on häid tulemusi saavutanud ettevõtete tunnustamine ja ettevõtluse väärtustamine ühiskonnas laiemalt.

Ettepanekuid konkursile saavad esitada asutused, ettevõtted, organisatsioonid, mittetulundusühingud, kodanike ühendused, füüsilised isikud ja ka ettevõte ise saab oma kandidatuuri üles seada. Ühe ettevõtte kandidatuuri võib üles seada mitmes kategoorias korraga. Konkursile esitatava ettevõtte asukoht või üks põhitegevuse koht peab olema Pärnu linn või Pärnumaa. Võitjad selgitatakse välja kolmes kategoorias: turismiarendaja, suurim töökohtade looja, investeerija ja lisaks aetakse välja Pärnu linna ettevõtluse peaauhind.

Hindamine toimub kahes etapis. Esiteks analüüsitakse ankeetides esitatud andmeid, tehakse kategooriate lõikes koond ning olenevalt kategooriast moodustatakse pingerida. Teises etapis moodustatakse konkursi korraldajate esindajatest hindamiskomisjon, kes teeb koondi ja pingerea põhjal valiku iga kategooria lõikes.

Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet ja esitada see hiljemalt 10. septembriks e-posti aadressile info@peak.ee, või kirjalikult aadressil Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Akadeemia tee 2, Pärnu 80010, märgusõnaga „Tunnustamine“.

Parimate tunnustamine toimub ettevõtlus nädalal 6. oktoobril 2011. Käesoleva aastal toimub üle-eestiline ettevõtlusnädal 3.-8. oktoober.

Täpsem info ja ankeet: http://www.parnu.ee/index.php?id=18

Lisainfo:

Anneli Lepp

Pärnu Linnavalitus

Arenguteenistuse juhataja

Anneli.lepp@lv.parnu.ee

Tel:             4448 361

GSM:             5343 9069

Imre Toodu

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

juhataja, arenduskonsultant

tel:             44 55 555

%d bloggers like this: