TÖÖ. VÄRSKE TÖÖPAKKUMINE. Tule tööle TOOTE MÜÜGIJUHIKS (Sanitex)

Sanitex on üks Baltimaade suurimaid ning kiiremini kasvavaid esmatarbekaupade distributsiooni- ja logistikakontserne, mis tegutseb aastast 1992. Sanitex pakub tööd rohkem kui 2000-le inimesele.

Sanitex Estonia on asutatud aprillis 2010. aastal ning tänaseks pakub tööd juba 70 inimesele.

Sanitexi missiooniks on pakkuda väga kõrgel tasemel müügi-, distributsiooni- ja logistikateenust kogu Baltikumis.

Seoses ettevõte laienemisega ootame oma meeskonda

Toote müügijuhti

Töö kirjeldus:

  • Tootegrupi sortimendi arendamine;
  • Tootegrupi müügimahu ja kasumlikkuse eest vastutamine;
  • Turuinfo kogumine ja analüüs;
  • Koostöö ja läbirääkimised tarnijatega;
  • Osalemine müügiprognooside koostamises.

Nõudmised kandidaadile:

  • Jaekaubandus-, hulgimüügi- ja HoReCa turgude tundmine;
  • Eelnev töökogemus termo ja sügavkülmutatud toodetega;
  • Tugev keskendumisvõime, oskus töötada nii iseseisvalt kui meeskonnas;
  • Võime töötada kiiresti muutuvas ja konkurentsitihedas keskkonnas;
  • Kõrge vastutustunne, täpsus;
  • Initsiatiivikus, suurepärane suhtlemisoskus;
  • Väga hea inglise ja vene keele oskus;
  • B-kategooria juhilubade olemasolu.

Kasuks tuleb:

  • Töökogemus FMCG toodetega;
  • Hea arvutikasutamise oskus;
  • Läbirääkimiskogemus.

Ettevõte pakub:

  • Arengu- ja karjäärivõimalusi;
  • Konkurentsivõimelist palka;
  • Huvitavat, intensiivset tööd kiiresti kasvavas, loomingulises ja ambitsioonikas ettevõttes;
  • Ametiautot.

Aadress: Osmussaare 8, Tallinn

 

KANDIDEERIMA

Advertisements

Töö. Tööpakkumine. Maxima pakub tööd ARHITEKT-TEHNOLOOGILE

Otsib oma meeskonda

ARHITEKTI-TEHNOLOOGI

Töö kirjeldus

  1. Projekteeritavate kaubanduskeskuste  asukoha kontseptsiooni     väljatöötamine  krundi  ja  ruumide  seisukohast lähtudes.
  2. Projekteeritavate    kaubanduskeskuste  fassaadide  ja interjööride projekteerimine  ning kooskõlastamine.
  3. Töö  ruumide plaanide  ja projekteeritavates  kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete joonistega.
  4. Kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete spetsifikatsioonide koostamine.
  5. Aktiivne töö ja suhtlemine   projektijuhtidega kaubanduskeskuste planeerimise,  projekteerimise  ja ehituse ajal.
  6. Perioodilised  sõidud planeeritavatele ja ehitatavatele  objektidele.
  7. Olemasolevate  kaubanduskeskuste  jooniste arhiivi pidamine.

 

Nõuded kandidaadile

–     rakenduslik kõrgharidus, soovitavalt tehniline

–     töökogemus ehitusvaldkonnas

–     hea  eesti, vene ja inglise keele oskus.

 

Ootame Teie CV-d: radda.peterson@maxima.ee

Info: 6023147

Eesti on konkurentsivõimelt 33. riik maailmas

Täna avaldatud Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) riikide globaalse konkurentsivõime raportis on Eesti sel aastal suutnud säilitada oma 33. kohta 142 riigi seas, teatas Eesti Arengufond.

Liidrina püsib jätkuvalt Šveits, teiseks on tõusnud oma paindliku ja pikavaatelise majanduspoliitika najal Singapur ja kolmandal kohal on Rootsi.

Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri arvates on positiivne, et konkurentsivõime hinnangu aluseks olevate tegurite lõikes on Eesti seis paranenud seni nõrgimaks kohaks olevate tegurite arvestuses – äri arengutaseme ja eriti innovatsioonivõimekuse poolest. Seda on soodustanud näiteks ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute ning patenteerimise kasv.

Murettekitavana selgub raportist, et Eesti ettevõtjatele on tulevikku vaatavalt suurimaks probleemiks saanud sobivate oskuste-teadmistega tööjõu kättesaadavus, seda samas üldise jätkuva kõrge tööpuuduse tingimustes.

Märkimisväärne on seejuures ettevõtjate osatähtsuse kasv, kes vajaliku tööjõu leidmist suurimaks konkurentsivõime takistuseks peavad – eelmise aasta 12 protsendilt tänavu 20 protsendini.

Eesti on jõudnud sellisele arengutasemele, kust edasiliikumisel hakkab inimkapital ja innovaatilisus omandama suurimat kaalu.

«Võime tunda küll teatavat rahulolu selle üle, et oleme liikunud edasi keerukama ja innovaatilisema äritegevuse suunas,» lisas Vitsur.

«Kuid samas peame mõistma, et raskused kvalifitseeritud tööjõuga võivad siin kujuneda lähiaastatel ületamatuks takistuseks meie jätkuvale edenemisele ning halvemal juhul meie koostööle innovaatiliste Põhjamaadega.»

Lähinaabritest tasub tähele panna Soome edenemist globaalses pingereas. Soome on teinud üldiselt üsna staatilisena püsivas esikümnes kiire hüppe seitsmendalt kohalt neljandaks.

See on tulnud eelkõige seniste tugevuste – inimkapitali, hariduse taseme ja tehnoloogilise küpsuse – alal jätkuvate edusammude baasil.

Balti riikide hulgas hoiab esikohta jätkuvalt Eesti, seljatades 44. ja 64. kohal olevad Leedu ja Läti. Samas Leedu on järjekindlalt ülespoole liikumas ning Läti on suutnud langemise peatada.

WEF avaldab riikide globaalse konkurentsivõime pingerida  32. korda. Raport on maailmas omataoliste seas üks esinduslikumaid, hõlmates kokku 142 riiki. Raporti ja pingerea metoodika tugineb majandusteadlaste Jeffrey Sachs’i ja Michael Porter’i (USA) konkurentsivõime käsitlusele.

 

allikas: E24, Raigo Neudorf

Estonian Air sotsiaalmeedia maailma parimate seas

Estonian Air kandideerib ühe finalistina SimplyFlyingu rahvusvahelistele sotsiaalmeediaauhindadele. Otsuse esitada Estonian Air kandideerima kategoorias „Parim sotsiaalmeediakasutus tulu teenimiseks“ tegid SimplyFlyingu meeskond ja Hotel Marketing Strategies blogi.

SimplyFlyingu meeskond ja Hotel Marketing Strategies blogi on kaardistanud viis parimat igas kategoorias teist korda toimuvaks iga-aastaseks SimplyFlyingu sotsiaalmeedia auhindade jagamiseks. Teised kategooriad on „Parim sotsiaalmeediakasutus klienditeeninduseks/kriiside lahendamiseks“, „Parim lennukompanii sotsiaalmeedias“, „Parim lennujaam sotsiaalmeedias“ ja „Parim hotell sotsiaalmeedias“.

Estonian Air on otsinud uusi meetodeid oma teenuste parandamiseks, uute toodete väljatöötamiseks ja sotsiaalmeediakasutuse tulusaks muutmiseks. Lennufirma teenuste ja toodete edasisel arendamisel on olnud aluseks projekti „Minu Estonian Air“ raames läbiviidud küsitlustulemused. Käesoleval suvel testiti sotsiaalmeedia tulususe tõstmise eesmärgil mitmeid uuenduslikke müügilähenemisi, nagu pöördoksjon, enampakkumine, grupioksjon ja kampaania „Vali õiglane hind”.

Estonian Air jätkab sarnaste uudsete kampaaniate korraldamist sotsiaalmeedias ka edaspidi, katsetades uusi ja kasutades juba läbiproovitud töötavaid lahendusi. Eesmärk on parandada teenindust, luua uusi tooteid ja teenida sotsiaalmeedia abil raha. Lennufirma kaugem eesmärk on kasutada sotsiaalmeediat senisest enam ka müügikanalina ning premeerida klientide lojaalsust atraktiivsete pakkumistega.

Estonian Air kutsub kliente ja sõpru enda poolt hääletama. Hääletamine lõpeb 15. septembril 2011. Hääleta siin:

http://simpliflying.com/2011/2nd-annual-simpliflying-awards-in-social-media-excellence-%e2%80%93-vote-now-for-best-airlines-airports-hotels/

Lisainfo:
Ilona Eskelinen, PR-direktor
AS Estonian Air, Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn
Tel: +372 6 401 178
pr@estonian-air.ee
http://www.estonian-air.ee

PRESSITEADE: Eesti Energia ja Töötukassa ühisprojekt tõi töö 13 idavirumaalasele

 

 

Eesti Energia 
Pressiteade 
1. juuni 2011

Kaks kuud väldanud projekti raames läbis 25 töötut idavirumaalast Töötukassa Ida-Virumaa osakonnas keemiaprotsesside operaatori koolituse, sooritasid testid ning intervjuud Eesti Energia Õlitööstuses. Esimesed 13 projektis osalenut said ettevõttelt ka tööpakkumise ning alustavad juunis tööd Eesti Energia Õlitööstuses operaatoritena.

„Meie ettevõte on piirkonnas üks kiiremini arenevaid, mistõttu tuleb inimeste koolitamisel ja vajadusel ka ümberõppe korraldamisel ettevõttel endal initsiatiivi üles näidata,“ selgitas Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond, miks otsustati koostöös Töötukassaga tööta jäänud inimeste täiendõppe projekt ette võtta. „Siinsetel inimestel on suured kogemused tööstuses töötamisel ning kui pakkuda neile vajalikku ümberõpet, saavad nad uue töö ja rakenduse loodetavasti aastakümneteks,“ kinnitas ta.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Maie Metsalu sõnul on just sellised koostööprojektid tööandjatega kõige tulemuslikumad. „Inimesed koolitatakse välja koostöös ettevõttega kokku lepitud programmi alusel ja suur osa koolitatutest sai tööle,“ lisas ta.

Täna töötab Eesti Energia Õlitööstuses enam kui kakssada inimest. Aastas töötleb ettevõte kahe Enefit140 tootmisseadme abil ümber ligikaudu 1,6 miljonit tonni põlevkivi ning valmistab sellest erinevaid põlevkiviõli fraktsioone. Ligi 50% toodangust läheb ekspordiks ja kasutatakse ära vedelkütuste komponentidena. Kohalikud tarbijad kasutavad põlevkiviõli eelkõige katlamajades ja väikestes elektrijaamades sooja ning elektri tootmiseks, aga ka põllumajanduses ning teedeehituses. Käesoleva aasta aprilli lõpuks ületas Eesti Energia Õlitööstuse kaheteistkümne kuu põlevkiviõli toodang esmakordselt 200 tuhande tonni piiri, mis saavutati tänu arendustööle ja seadmete kõrgele töökindlusele.

2010. aasta mais alustas ettevõte esimese uue Enefit280 õlitehase ehitamist, mis on senistest kaks korda võimsam ning kasutab efektiivsemat ja keskkonnasõbralikumat tehnoloogiat. Uus tehas valmib 2012. aasta veebruaris, millele järgneb käivitusperiood. Enefit280 tehnoloogiat kasutav põlevkiviõlitehas alustab tööd 2012. augustis ning selle opereerimisel saab tööd 80 inimest. Uue õlitehase ehitus on Eesti Energia poolne oluline samm kõrgekvaliteediliste vedelkütuste tootmise loomisel Eestisse 2016. aastaks, mis lisab valdkonda juurde kuni 350 uut töökohta.

Vedelkütuste tootmise arendamiseks vajaliku järelkasvu ettevalmistamisel teeb Eesti Energia tihedat koostööd ka Eesti õppeasutustega; 2009. aastal alustati TTÜ Virumaa Kolledžis uue erialaga – „Kütuste tehnoloogia”. TTÜ Virumaa Kolledžis on väljaarenemisel magistriõppekava „Kütuste keemia ja -tehnoloogia”, mille koostamisel tehakse koostöös Eesti Energia vastavate spetsialistidega. Lisaks pakub Eesti Energia erinevad stipendiume nii Eesti kui välismaistesse ülikoolidesse.

Marina Bachmann
pressiesindaja
Eesti Energia AS
Tel: 71 51 218
GSM: 56 456 600
marina.bachmann@energia.ee

%d bloggers like this: