gtag('js', new Date()); gtag('config', 'UA-134611509-1', );
Advertisements

PRESSITEADE: FB Lookingforajob statistika septembris 2011

FB Lookingforajob ( https://www.facebook.com/lookingforajob ) STATISTIKA.

FB Lookingforajob leht alustas tegevust augusti lõpus 2010. Leht sai loodud tööotsijaile ja tööpakkujaile tööteemaliseks suhtlemiseks ning üksteise leidmiseks suurimas ning tuntuimas sotsiaalvõrgustikus Facebookis ja Facebooki abil. Täna on 02.oktoober 2011. Edastame statistika.

* Möödunud kuul 01.09 – 30.09.11 küündis päevane kasutajate arv 4320 -ni ja jäi päeval vahemikku 1547 – 4320 (aritmeetiline külastuste arv päevas 2987). Kogu ajavahemiku jooksul oli lehel 9340 erinevat (unikaalset) ja aktiivset kasutajat.

FB Lookingforajob külastuste statistika 01.09-30.09.2011

* Postitusi vaadati sel ajavahemikult kokku üle 1 miljoni ja 14662 korral.

* Unikaalsete lehe vaatajate arv päevas  jäi kuisel perioodil vahemikku 72-303.

Lehele suunatud lingid ehk millise kanali kaudu külastajad FB Lookingforajob lehele saabuvad?

1. Neti.ee 415 korral.

2. app.work4labs.com 382 korral

3.  firmateated.com 237 korral

4. tootukassa.ee 139 korral

5. tööpakkumised.ee 41 korral

6. Google 37 korral

Millist osa FB Lookingforajob lehest enim külastatakse?

1. “Jobs” 5948 korral.

2. Sein 4384 korral.

3. Information 2075 korral.

4. Aruteludfoorum 743 korral.

5. Pildid 84 korral

Kes on lehega liitunud kasutajad, millisest soost ja millises vanuses?

Naised 67% ja vanuseline jaotus 13-17 4,6%, 18-24 22%, 25-34 19%, 35-44 13%, 45-54 6,2%, 55+ 2%

Mehed 32% ja vanuseline jaotus 13-17 3,4%, 18-24 11%, 25-34 9,4%, 35-44 4,7%, 45-54 2%, 55+ 0,94%

FB Lookingforajob kasutajad septembris 2011

Liitunud kasutajatest asub Eestis 30.septembri 2011 seisuga 6672 inimest, 5300 neist Tallinnas, 971 Tartus, 100 Pärnus, 71 Rakveres, 48 Viljandis, 38 Raplas, 37 Kuressaares, 26 Võrus jne.

Umbes 87% lehe kasutajatest on täna tööd otsimas.

Lehe “Jobs” osas saab avaldada Teie tööpakkumise. Huvilised saavad sellelt mugavalt kandideerida, lisades CV ja kaaskirja:

NB! Tegime hinnakirja soodsamaks.

Lisa tööpakkumine SIIT (valida saad ka sobiva tasustamisviisi).

Advertisements

Strateeg: Euroopa konkurentsivõimet pärsib paindumatu tööturg

Euroopa viimase aja probleemide taga on suures osas ebaefektiivne tööturg, mis vähendanud terve piirkonna globaalset konkurentsivõimet, arvab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Foto: ScanpixTöökuulutused Prantsusmaa Pole Emploi tööagentuuris.

 

Nii ei saa Euroopa konkurentsivõimest rääkides Koppeli hinnangul mööda vaadata tööturuga seotud probleemidest.

«Paljudes Euroopa riikides on tööturg äärmiselt jäik, ettevõtted ei saa adekvaatselt majandussituatsioonile reageerida. Jäigad tööturupoliitikad soodustavad tööpuudust ja eriti pikaajalist töötust,» selgitab Koppel.

Samuti kahjustab Euroopa konkurentsivõimet kohati hiiglasliku võimu omandanud ametiühingute paindumatus neile tehtavad ettepanekute kuulda võtmises, mis on sundinud ettevõtteid näiteks palgas ajutiste muudatuste tegemise asemel hoopis kohati isegi jõulisemate vallandamisteni.

Konkurentsivõime seisukohast on Koppeli hinnangul oluline ka mõista, kus maailmas üldse nö. väärtust luuakse, kusjuures pea olulisim näitaja on eelkõige intellektuaalse omandi loomine ja tehnoloogilise innovatsiooni olemasolu. «Euroopa ei ole selles osas sugugi esirinnas,» selgitab ta.

Koppel näebki ühe olulisima Euroopat kimbutava probleemina suurt strukturaalset tööpuudust ehk tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavust, kusjuures valupunkti ilmestab hästi just noorte tööpuudus ja kohati ka soovimatus tööle minna. Probleemi juurena näeb Koppel pikaajalist jäika tööturupoliitikat.

Samal ajal on praeguste arengute taustal oodata arenenud maailmas üldisemat elujärje halvenemist.

«See elustandard, mida seostatakse nn. keskklassiga, on paraku kohati laenukoormuse kasvatamise ehk Teisest Maailmasõjast alates kestnud nn. võla supertsükli vili,» arvab Koppel. Nüüd, kui kodumajapidamised peavad oma perekondlike bilansside korda saamiseks säästma, langeb ka elatustase.

Samuti on kinnisvaramulli lõhkemine muutnud tööjõu, näiteks USAs, oluliselt paiksemaks. «Kuna maja müüa ei saa, ei saa ka parema töökoha jahile teise osariiki minna,» selgitas Koppel.

 

Allikas: E24, Ines Kuusik

Eesti Pank: sellist töökohtade loomist pole kunagi olnud

Nii intensiivset töökohtade loomist pole Eesti ajaloos veel kunagi olnud, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann.

Järgneb Natalja Viilmanni kommentaar eile avaldatud töötuse statistikale.

Eesti tööturg on olnud viimastes kvartalites majanduskasvu kiirenemise ajal piisavalt paindlik ja võimaldanud tootjatel rahuldada välis- ja siseturul suurenenud nõudlust.

Tänu hoogsale majanduskasvule oli ka hõive kasv 2011. aasta teises kvartalis viimaste aastate kiireim. Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv aasta arvestuses 7,8% ehk 44000 võrra 602600ni. Nii intensiivset töökohtade loomist pole Eesti ajaloos varem olnud.

Keskmisest rohkem loodi töökohti töötlevas tööstuses, ehituses ja kaubanduses. Ekspordisektori juhtivas harus, töötlevas tööstuses jätkus lisandväärtuse kiire kasv tööjõu tootlikkuse suurenemise arvel. Ligi viiendik hõive kasvust tulenes sellest, et endised mitteaktiivsed soovisid tööturul osaleda, mistõttu ka tööturul osalemise määr kerkis Eestis taas 15–74aastaste seas viimaste aastate kõrgeima tasemeni ehk 67,5%ni.

Uute töökohtade loomine vähendas töötute koguarvu aastaga 36 000 võrra, endiste majanduslikult mitteaktiivsete seast lisandus hõivesse 8000 inimest. Võrreldes 2010. aasta teise kvartaliga langes töötuse määr 18,6%lt 13,3%le. Pikaaegsete töötute koguarv vähenes, samas aga suurenes väga pikaaegsete töötute ja tööotsingutest loobunute ehk heitunute arv.

Pikemas perspektiivis ei kasva hõivatute arv Eesti Panga prognoosi kohaselt enam nii kiiresti. Ühest küljest raugeb kiiresti kasvanud nõudlus ning teisalt hakkavad pakkumist piirama puudujäägid tööotsijate oskustes ja kvalifikatsioonis. Ühtlasi võib kujuneda ohuks tööjõu erikulu liialt kiire kasv, mistõttu tuleb jälgida tööjõu tootlikkuse ja palga kasvu vahekorda. Tööturu paindlikkus mängib edaspidi järjest suuremat rolli, nii tööjõu mobiilsuse kui ka tööaja kasutamise ja palgakujunduse mõttes. Mida paindlikum on tööturg, seda kiiremini saab tööpuudus väheneda.

Allikas: www.ap3.ee , Anne Oja
%d bloggers like this: