gtag('js', new Date()); gtag('config', 'UA-134611509-1', );
Advertisements

Eksperdid kiitsid heaks Saaremaa püsiühenduseks tunneli rajamise

Keskkonnaamet kiitis heaks sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava ehk Saaremaa püsiühenduse kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande, milles selgub, et eksperdid eelistavad püsiühenduse rajamiseks tunnelit. 

Keskkonnaamet arvestas heakskiitva otsuse tegemisel erinevate riikide ekspertide poolt kogutud teabega ning vaagis erinevate erialaühenduste (Eesti Terioloogia Selts, Eesti Ornitoloogiaühing, SA Eestimaa Looduse Fond ning MTÜ Eesti Roheline Liikumine) poolt esitatud väiteid ja KSH aruande järelevalve jooksul ekspertidelt kogutud lisateavet.

Eksperdid möönsid, et sotsiaal-majanduslikel põhjustel on olemas selge vajadus paremaks ligipääsuks Saare maakonnas. KSH-st lähtuvalt pidasid eksperdid  eelistatud variandiks tunnelit, mis võrreldes sillaga avaldab looduskeskkonnale väiksemat mõju  Samas ei avalda ekspertide arvates kumbki variant keskkonnale, sh Natura 2000 aladele, olulist mõju, kui rakendada leevendavaid meetmeid. Strateegiliselt kolmandale kohale paigutas ekspertiis praamiühenduse praegusel või laiendatud kujul.

Otsuse, kas kinnitada kava ja millise ühendusviisiga Suurel väinal jätkatakse, teeb valitsus.

Valitsus algatas Saaremaa püsiühenduse kava koostamise 2006. aasta märtsis. Sama aasta septembris algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium KSH. 2007. aasta märtsis kiitis keskkonnaministeerium KSH programmi, s.o. lähteülesande, heaks. 2008. aastal alustati kava ja KSH koostamise ning uuringutega ning KSH aruanne avalikustati eelmise aasta mais ja juunis. Tänavu juulis esitas Maanteeamet KSH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks, kuid Keskkonnaamet pikendas KSH aruande osas otsuse tegemise tähtaega kuni tänaseni, et konsulteerida eksperdiga aruande sisu osas.

Keskkonnamõju hindas ja aruande koostas rühm rahvusvahelisi eksperte, aruande peakoostaja oli WSP Finland OY .

allikas: Äripäev

Advertisements

PIN-koode saab varastada termokaamera abil

PIN-koodi sisestamine jätab sularahaautomaadi klaviatuurile sõrmejäljed ning soojendab vajutatud klahve – just sellist infot võivad koguda moodsad vargad, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.

Pangaautomaatide klaviatuuride ja numbrilukkudega seifide turvalisuse üle vaidlevad tehnikaeksperdid juba pikka aega. Võimaluse, et soojust tajuva kaamera abil saab teada sisestatud koodi, käis Google´i palgal olev turvaekspert Michał Zalewski välja juba 2005. aastal.

San Franciscos peetud arvutiteaduse assotsiatsiooni USENIX turbesümpoosionil esitlesid San Diegos asuva California ülikooli teadlased uurimust,  mis tõendas sellise turvariski olemasolu.

Keaton Mowery, Sarah Meiklejohn ja Stefan Savage kasutasid vabatahtlikke katsealuseid, kes sisestasid erinevaid juhuslikult valitud neljanumbrilisi PIN-koode nii plastist kui metallist klaviatuuridel.

Uurijad leidsid, et soojustundliku kaameraga saab PIN-koodi numbrid kindlaks teha 80 protsendil juhtudest. Ainus tingimus on, et pilt tuleb teha kohe pärast klahvide vajutamist.

Pooleteise minuti jooksul langeb klahvide tuvastamise tõenäosus 20 protsendini. Kuna metall juhib paremini soojust, on sellelt sõrmede jääksoojuse tabamine raskem kui plastpinnalt.

Teadlaste sõnul on sellisel kombel kuriteo sooritamine väga keerukas, kuid siiski võimalik. Termokaamera abil saab teada, milliseid numbriklahve inimene vajutas, kuid täpse numbrikombinatsiooni kindlaks tegemiseks on vaja võimast tarkvara.

Turvaeksperdid jagunesid ohu hindamisel kahte leeri. Ühed arvasid, et kuigi termokaamera abil võib kätte saada kõik PIN-koodi kuuluvad numbrid, on vähe tõenäoline, et kurikaelad saaksid taastada ka numbrite täpse järjestuse.

Kvaliteetsed termokaamerad maksavad palju ning lihtlabane varas neid endale lubada ei saa. Lisaks teevad petturite elu raskemaks sularahaautomaatide metallist klaviatuurinupud, mis annavad soojuse kiiresti ära.

Teiste arust on vargad kasu saamise nimel kõigeks valmis ning õige tarkvara abil saab ka soojuskaamera andmetest õige PIN-koodi kätte. Seepärast tasub valvel olla.

Tarbijakaitsjad soovitavad klahve vajutada näiteks pliiatsi või sõrmkübaraga. Arvutiteadlased pakkusid välja, et abiks võib olla ka see, kui enne koodi sisestamist asetada käelaba korraks klaviatuurile, et kõik nupud üles soojeneksid.

 

allikas: E24, Raigo Neudorf

Asteroiditabamuse oht Maale kasvab, arvavad Saksa teadlased.

Asteroidikraatreid uurinud Saksa teadlased leidsid, et kosmosekivi tabamuse oht Maale on praegu vähemalt sama suur kui 250 miljoni aasta eest, võib-olla isegi suurem. 

 

Asteroidi kokkupõrge Maaga. Foto: NASA

Nii Maa kui teiste taevakehade kraatrite vanust uurinud teadlased leidsid sagedamini nooremaid kraatreid, mida ei saa põhjendada ainuüksi vanade kraatrite kadumisega maapinda kujundavate jõudude toimel, vahendab Tarkade Klubi.

Samuti lükkas statistiline analüüs ümber arvamuse, nagu valitseks tabamuste sageduses teatud seaduspära. Seni oli näilist perioodilisust püütud seletada Päikesesüsteemi äärealal peituva suure varjatud taevakehaga, nõndanimetatud Nemesisega, mis regulaarselt asteroide orbiidilt kallutas ja planeetide poole saatis.

 

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Allika: Delfi

%d bloggers like this: