Rubriik: PALK

PALKTÖÖKUULUTUSED

ARVAMUSLUGU: Palganumber töökuulutusel? autor: Kätlin Kuusemäe

Meie lugeja pöördumine tööandjate poole – küsijaks on prl. Kätlin Kuusemäe ja teemaks orienteeruva palganumbri näitamine tööpakkumistel. Ootame eelkõige tööandjate arvamusi oma ettevõtte vaatenurgast ja täname Kätlinit küsimast.

Kätlin Kuusemäe küsib tööpakkumised.ee lehel: “Tere! Tekkis soov kuulda mõningaid asjalikke argumente teemal: MIKS ei pane tööandjad reeglina portaalidesse mingisugustki orientiiri palganumbri suhtes?
Tööpakkumist lugedes on vast peamiselt 2 huvi: tööandja nõudmised ja palganumber. Võime ju unistada, et inimesed teevad tööd, mis neile südamest meeldib ja milles neil haridus on – lihtsalt missioonitundest, palganumbrit vaatamata. On palju inimesi, kes ei tööta oma erialal või ”lemmik ametipostil” just palganumbri tõttu.
Ma mõistan, et selle numbri varjamiseks on eri argumente ja hirme – üks neist kindlasti see, et äkki on sellise “kasina” palgaga meie vastu liiga väike huvi? Jah, tõenäoliselt see nii on, kui palganumber tekitab kohe peas mõtte ”siis jääb mul see ja see maksmata ja siis peab laps sellest huviringist loobuma” jne. Aga kui see kasin palganumber tuleb välja töövestlusel, ei ole mu huvi suurem! Siis on juba kulutatud kokkuvõttes rohkem kui tunnijagu väärtuslikku aega – esimese asjana uksest sisse astudes ju kohe palganumbrit ei küsi. Seda lihtsalt asja eetilisest küljest vaadates.
Milleks siis raisata nii enda kui tööotsija aega? Siin pean silmas seda, et kõik “uue töö” otsijad ei ole praeguse seisuga töötud, et aeg vabalt käes, aga ka hetkel töötule on eri paigus vestlustel käimine aja- ja rahakulu.
Ei ole palju ettevõtteid, kes julgelt palganumbri avalikustavad, aga minu respekt kuulub teile küll. Kui inimene tunneb seda numbrit vaadates, et kahjuks ei mängi välja, ei hakka ta ka kandideerima ja säästab teie väärtuslikku aega, et saaksite vestelda inimestega, kellele töö meeldib, palganumber sobib ja kes teile tõenäoliselt ka tööle tuleb:)”
Meie (Venata Publica Personal) küsime Teilt, kas keegi soovib oma ettevõtte vaatenurgast arvamust selle kohta avaldada? Lisame vastajate ettevõtete kontakti ja lingi vastuse juurde.
Advertisements
KINNISVARAPALKSTATISTIKA

Reaalpalga langus kinnisvara ostul jalus

Stabiilne kinnisvarahind ja suurenev palk hoiavad ostujõudu kõrgel, märgitakse Pindi Kinnisvara kuuülevaates. Samas tuleb arvestada, et reaalpalk on üleüldise elukalliduse tõusu tõttu jätkuvalt languses.

Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 73 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 77 ja 87 ruutmeetrit. Buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades vaid 30 ruutmeetriga.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk rääkis eile Äripäevale, et praeguste hinnatasemete ja laenutingimuste juures on kinnisvaraostuks hea aeg.”Viimased kümme aastat pole olnud nii head olukorda kinnisvara soetamiseks kui praegu,” märkis ta ja lisas, et ilmselt kasvavad lähiajal pankade laenumarginaalid, sest maailmas toimuva tõttu on raha kallis. Panga eluasemelaenuporfell väheneb ja et vähenemine peatuks, peaks kodulaenude müük suurenema 15-20 protsenti.

Swedbanki hinnangul on Eesti inimeste laenuvõime seitse miljardit eurot, reaalselt aga on majapidamistel võetud laenude jääk 7,6 miljardit krooni. “Täna aitab majapidamiste laenukoormust oluliselt teenindada töötamine välismaal,” nentis Tukk.

allikas: www.ap3.ee

PALK

Eesti miinimumpalk moodustab EL keskmisest 38%

Eestis moodustab miinimumpalk Eurostati andmetel 38 protsenti ELi riikide keskmisest miinimumpalgast.

 

Sendid. Foto: Scanpix

Bulgaarias aga moodustab miinimumpalk ELi keskmisest vaid 17 protsenti. Luksemburgis samas moodustab see keskmisest tervelt 242 protsenti.

Isegi praegu suurtes majandusraskustes vaevlevas Kreekas ulatub miinimumpalk üle ELi keskmise. Keskmisele kõige lähedasem on miinimumpalk Sloveenias ja Hispaanias. Mõlemas riigis moodustab see keskmisest 103 protsenti.

Üleriigiline miinimumpalk puudub 7 liikmesmaal – Taanis, Saksamaal, Itaalias, Küprosel, Austrias, Soomes ja Rootsis.

Riik Miinimumpalk (eur)
Luksemburg 1758
Iirimaa 1462
Belgia 1444
Holland 1435
Prantsusmaa 1365
Suurbritannia 1086
Kreeka 877
Hispaania 748
Sloveenia 748
Malta 665
Portugal 566
Poola 347
Tšehhi 329
Slovakkia 317
Ungari 293
Läti 282
Eesti 278
Leedu 232
Rumeenia 158
Bulgaaria 123
Keskmine 726
USAs on miinimumpalk 869 eurot.

14 ELi liikmesriigi kohta on Eurostatil andmed ka sellest, kui suure osa moodustab miinimumpalk keskmisest palgast. Eestis oli mullu see osatähtsus 35 protsenti. 14 riigi keskmine on 40 protsenti. Sloveenias moodustab miinimumpalk keskmisest palgast tervelt 47 protsenti, Tšehhis aga vaid 33 protsenti.

Allikas: E24, Laura Raus

NOOREDPALKTÖÖ

Strateeg: Euroopa noorte palgaks võiks olla 400-500 eurot kuus.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli hinnangul näitab võlakriis, et kõrgete sissetulekutega harjunud Euroopa heaoluühiskond ei ole pikas perspektiivis majanduslikult jätkusuutlik ning globaalse konkurentsi kontekstis võib näiteks paljude noorte reaalseks konkurentsivõimeliseks tööjõu hinnaks osutuda ligi 400-500 eurot kuus.

«Praeguses võlakriisi kontekstis ei ole mingit alust Lääne-Euroopa heaoluühiskonnale helget tulevikku ennustada,» selgitab Koppel, kelle hinnangul on suuremas osas Lääne-Euroopas pikka aega võlakoormat kasvatades liiga hästi elatud, see aga on praeguseks kogu majanduskeskkonna sõna otseses mõttes ära solkinud.

«Heaoluühiskonna mängimiseks pole enam raha, sest rahvastik vananeb, ülalpeetavate arv kasvab, sellega seoses maksutulud vähenevad ning võlakoormust ei ole võimalik enam kasvatada. See aga toob kaasa paljude seniste kohati üpris lahkete riiklike toetusmehhanismide vähenemise,» märgib Koppel.

«Kui me hakkame vaatama millise hinnaga on näiteks Portugali noor globaalses kontekstis konkurentsivõimeline, siis võib selleks tulla ligi 400-500 eurot kuus,» selgitab Koppel hetkel veel noorte ootusele mitte vastavaid reaalseid perspektiive.

«Võib-olla esialgu minnakse tänavale ja keeratakse mõned autod pikali, aga mingil hetkel võib-olla ei tundugi 500eurone palk enam nii halb, kui probleemsetes riikides riiklikud toetused kärpemeetmete tõttu dramaatiliselt vähenevad,» arvab Koppel.

Nn. heaoluühiskond kui selline ongi Koppeli hinnangul algusest peale majanduslikult kahtlane ja jätkusuutmatu moodustis olnud. «70ndatel finantseeris heaoluühiskonda sõjajärgne beebibuumerite põlvkond. Nemad aga enam sama palju lapsi teha ei tahtnud kui nende vanemad ning seetõttu ongi saabunud võib-olla isegi märkimisväärselt kasinamad ajad.»

Eesti võrdlemist aga näiteks klassikalise heaoluühiskonna näite Rootsiga, mille võlakoormus ei ole võrreldes võlakriisiriikidega nii ähvardavale tasemele jõudnud, peab Koppel mõttetuks.

«Rootsis on segamatult ligi 200 aastat kapitali akumuleeritud. On suur vahe katsetel olla solidaarne kontekstides, kus ühel puhul saab jagada seda, mida on kogutud 200 aastat ja teisel puhul 20 aastat,» selgitab Koppel.

Heaoluühiskonna loomise katsed võivad aga Koppeli hinnangul ettevõtlikumad inimesed Eestist sootuks eemale peletada. «Küsimus ei ole täna selles, kas peaks üritama surevat mudelit imiteerida. Küsimus on selles, kuidas globaalses konkurentsis ellu jääda.»

Allikas: Ines Kuusik, Majandusportaal E24