);
Advertisements

Tudengipäevade parim ülikool – TTÜ

Tudengipäevade parim ülikool-TTÜ

23.09.2011 11:34
Toimub: 23.09.2011

TTÜ ÜliõpilasesindusPRESSITEADE23.09.2011Eile, tudengipäevade lõpupeol tehti teatavaks tudengipäevade parim kõrgkool, milleks on Tallinna Tehnikaülikool.

Tudengipäevade raames toimunud kõrgkoolide vahelises võistluses oli kaks kategooriat: parima kõrgkool ning kõige rohkem üritustest osa võtnud kõrgkool. Parimaks kõrgkooliks osutus TTÜ.

Otsuse langetamisel arvestati osalemist võistlustel ning konkursidel saavutatud tulemusi. Reeglina läksid arvesse kolm esimest kohta, mida parem koht, seda rohkem punkte.

„Väga hea meel on näha, et TTÜ tudengid on aktiivsed ning sportlikud. Tudengipäevad olid TTÜ-le kokkuvõttes edukad. Näiteks võitis TTÜ tudeng tudengimehe tiitli ning enamus võistlustel olid TTÜ tudengid esindatud.“ Ütles TTÜ Üliõpilasesinduse esimees Tauri Kärson pärast võidust teada saamist.

Lisainfo:

Eveli Niilits
kommunikatsioonijuht
TTÜ Üliõpilasesindus
+372 511 05 28
eveli.niilits@tipikas.ee

Advertisements

Strateeg: Euroopa noorte palgaks võiks olla 400-500 eurot kuus.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli hinnangul näitab võlakriis, et kõrgete sissetulekutega harjunud Euroopa heaoluühiskond ei ole pikas perspektiivis majanduslikult jätkusuutlik ning globaalse konkurentsi kontekstis võib näiteks paljude noorte reaalseks konkurentsivõimeliseks tööjõu hinnaks osutuda ligi 400-500 eurot kuus.

«Praeguses võlakriisi kontekstis ei ole mingit alust Lääne-Euroopa heaoluühiskonnale helget tulevikku ennustada,» selgitab Koppel, kelle hinnangul on suuremas osas Lääne-Euroopas pikka aega võlakoormat kasvatades liiga hästi elatud, see aga on praeguseks kogu majanduskeskkonna sõna otseses mõttes ära solkinud.

«Heaoluühiskonna mängimiseks pole enam raha, sest rahvastik vananeb, ülalpeetavate arv kasvab, sellega seoses maksutulud vähenevad ning võlakoormust ei ole võimalik enam kasvatada. See aga toob kaasa paljude seniste kohati üpris lahkete riiklike toetusmehhanismide vähenemise,» märgib Koppel.

«Kui me hakkame vaatama millise hinnaga on näiteks Portugali noor globaalses kontekstis konkurentsivõimeline, siis võib selleks tulla ligi 400-500 eurot kuus,» selgitab Koppel hetkel veel noorte ootusele mitte vastavaid reaalseid perspektiive.

«Võib-olla esialgu minnakse tänavale ja keeratakse mõned autod pikali, aga mingil hetkel võib-olla ei tundugi 500eurone palk enam nii halb, kui probleemsetes riikides riiklikud toetused kärpemeetmete tõttu dramaatiliselt vähenevad,» arvab Koppel.

Nn. heaoluühiskond kui selline ongi Koppeli hinnangul algusest peale majanduslikult kahtlane ja jätkusuutmatu moodustis olnud. «70ndatel finantseeris heaoluühiskonda sõjajärgne beebibuumerite põlvkond. Nemad aga enam sama palju lapsi teha ei tahtnud kui nende vanemad ning seetõttu ongi saabunud võib-olla isegi märkimisväärselt kasinamad ajad.»

Eesti võrdlemist aga näiteks klassikalise heaoluühiskonna näite Rootsiga, mille võlakoormus ei ole võrreldes võlakriisiriikidega nii ähvardavale tasemele jõudnud, peab Koppel mõttetuks.

«Rootsis on segamatult ligi 200 aastat kapitali akumuleeritud. On suur vahe katsetel olla solidaarne kontekstides, kus ühel puhul saab jagada seda, mida on kogutud 200 aastat ja teisel puhul 20 aastat,» selgitab Koppel.

Heaoluühiskonna loomise katsed võivad aga Koppeli hinnangul ettevõtlikumad inimesed Eestist sootuks eemale peletada. «Küsimus ei ole täna selles, kas peaks üritama surevat mudelit imiteerida. Küsimus on selles, kuidas globaalses konkurentsis ellu jääda.»

Allikas: Ines Kuusik, Majandusportaal E24

%d bloggers like this: