Rubriik: KARJÄÄR

KARJÄÄRTÖÖ

Projektijuht – eelarvestaja saab töö Pärnumaal Edelstein`i kivitehases

Eelarvestaja – Projektijuht saab töö!

  • Kivitööde eelarvete, hinnakalkulatsioonide koostamine.
  • Projektide juhtimine ja projekti dokumentatsiooni haldamine
  • Hinnapäringutele vastamine
  • Kliendisuhete aktiivne hoidmine
  • Lepingute ettevalmistamine
  • Transpordi ja paigalduste korraldamine.

Nõudmised:

  • Arvuti kasutamise oskus (Word, Excel,, Outlook, CAD)
  • Autojuhilubade olemasolu
  • Eelnev töökogemus projektijuhtimises
  • Väga hea eesti keele oskus. Vajalikud soome ja inglise keele oskused.
  • Väga hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus.
  • Algatus-, otsustus- ja analüüsivõime.
  • hea pingetaluvus.
  • Korrektsus ja täpsus.
  • Valmisolek välislähetusteks.

– Vaata lisa ja kandideeri: http://kandideeri.ee/display-job/3722/Eelarvestaja-projektijuht.html?utm_source=Kandideeri.ee+t%C3%B6%C3%B6otsijad&utm_campaign=89f8124848-RSS_EMAIL_CAMPAIGN&utm_medium=email&utm_term=0_4046631e36-89f8124848-203923125&ct=t(V_rsked_t_pakkumised11_4_2014)#sthash.etyD2OfK.dpuf

Advertisements
KARJÄÄRPERSONALTÖÖTÖÖKUULUTUSEDTÖÖOTSIJALE

Tööportaalid – tööpakkumised – kust leiad töö.

 Tööportaalid Eestis.

Tööportaale on täna Eestis juba üksjagu palju, millised neist toimivad ja millised mitte? Seda on Sul endal kõige parem ise järele proovida. Kindlasti toimivad paremini need, kus rohkem külastajaid, mis enim tuntud nii tööotsijate kui tööandjate poolt. Üldjuhul on nendeks vanimad, mis esimestena alustanud. Ilmselt teame me kõik nii CV online, mis alustas esimesena, kui ka CV keskust, mis alustas teisena.

Külastatavuselt on tänaseks tõusnud kolmandale kohale www.kandideeri.ee, mis alustas Facebookis täpselt 28.augustil 2010 ja on tänaseni sotsiaalmeedias Eesti tööportaalide turuliidriks – www.facebook.com/lookingforajob.

 Tööpakkumised – kust leida tööd?

Töö Eestis ja Soomes ootab tööotsijad kandideerima erinevate tööportaalide kaudu.

Toome siia erinevate Eestis tegutsevate tööportaalide lingid (domeeniaadressid):

CV-online – Tööpakkumiste portaal (Eesti esimene)

CV keskus – Tööpakkumiste portaal (Külastatavuselt teine)

Kandideeri.ee – Tööpakkumiste portaal (Külastavuselt kolmas. Eesti esimene “tark” tööportaal. Eesti esimene tööportaal sotsiaalvõrgustikus.)

Ekspressjob – Tööpakkumiste portaal

Tööd.ee 

Read More

FirmateatedKARJÄÄRTÖÖ

Hei noor!

Nupp tööle programmis osalemine on sulle
– hüppelauaks soovitud karjääri jaoks: praktikakohad on töökogemus, mille abil saab hiljemgi jõukohase töö
– rahaline iseseisvus
– koolituste, suvelaagri ja karjäärinõustamise järel oled enesekindlam tööotsija, kellel varuks erinevad tarkused, kuidas tööandjaga häid suhteid hoida. Sinu jaoks on lihtne oma tugevusi esile tõsta eriti tööintervjuul kui ka proovipäeval ning hiljem motivatsiooni ning klientide, tööandja ja töökaaslastega häid suhteid säilitada.

Vaata lähemalt: facebook.com/nupptoole

CVKARJÄÄRTÖÖOTSIJA KÄSIRAAMATTÖÖOTSIJALE

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT: Kontaktide andmestik

8. KONTAKTIDE ANDMESTIK

Tööotsimine nõuab korduvaid kontakte nii tööandjate kui teiste inimestega. Te peaksite tööandjale helistama ning järelvestluseks konkreetse järgmise nädala päeva ja kellaaja kokku leppima või kui te teenistuskäigukirjelduse täna postitate, siis peaksite umbes 3-4 päeva pärast järelkõne võtma. Kui te tegutsemishoo sisse saate, siis peate pidama andmestikku (lihtne Exceli tabel, kuhu lisatud kuupäev, firma nimi, telefon, kontaktisiku nimi, tulemus, järelkontakti kuupäev, teenistuskäigukirjeldus saadetud), et tähtsad võimalused käest ei libiseks.

Loe edasi

CVFIRMATEATEDKARJÄÄRNÕUANDED TÖÖOTSIJALETÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT. Kuidas pöörata võimalused enda kasuks

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT by Martin Yate

Võimaluste pööramine enda kasuks

Meil kõigil on sada kuuskümmend kaheksa tundi nädalas, saamaks kotimeheks või miljardäriks ning muutmaks oma elud nii tegusaiks kui võimalik. Ühele tähendab see paremat töökohta, teisele aga uue töökoha leidmist, et katust pea kohal hoida.

Nende tundide ärakasutamine määrab meie edu. Järgenevad tööotsimiskäsud aitavad teid edukalt karjääri ümber kujundada või töökohta vahetada:

  • Tööhõivega tegelevate spetsialistide arvates nõuab üks ametissepaigutus keskmiselt seitsetsadat uut kontakti. Te peaksite vähemalt sellist arvu ette nägema. Need asjatundjad tulevad neljakümnetunnise töönädala igal päeval toime keskmiselt kolmekümne viie kuni viiekümne kontakti rajamisega. Arendage teiegi välja selline tegutsemiskiirus.
  • Töötage uue töökoha saamise nimel. Töötage selle nimel vähemalt nelikümmend tundi nädalas. Ärge jätke uuringuid (kaardistamist, mis sisaldab sobiva valdkonna ettevõtete väljaselgitamist sobivasse tööpiirkonda, märkmete tegemist, enda kurssi viimist ettevõtte tegevusega täna, eile ja homme, õigete inimeste kontaktide leidmist jne.) ja tööotsimist kunagi pooleli, kuni teil pole kirjalikku tööpakkumist käes ja te pole andnud oma allkirja paberile, kus on tööleasumise kuupäev ära näidatud.
  • Uurige nende firmade tausta, millega te suhtlema hakkate. Tööturu tihedas konkurentsis on tööandjat tundval kandidaadil selge eelis.
  • Võtke võimalike tööandjatega ikka ja jälle ühendust. Võtke teenistuskäigukirjelduste saatmise järel kontakt. Esitage oma teenistuskäigukirjeldus kuue nädala pärast uuesti. Muutke oma teenistuskäigukirjelduse vormi ja esitage see uuesti.
  • Helistage igal kuul oma võimalikele tööandjatele, et oleksite neil ikka värskelt meeles.
  • Võtke silmaklapid peast. Igaühel meist on kaht tüüpi oskused: erialased/tehnilised oskused, näiteks programmeerimine, ja oskused teatavas tegevusvaldkonnas, näiteks panganduses. Erialaseid/tehnilisi oskusi saab teistesse tegevusvaldkondadesse üle kanda, näiteks tootmisesse, ja teatava tegevusvaldkonna oskused võivad avada teile uusi võimalusi samal alal, näiteks programmeerijate ja/või tehnikahuviliste väljaõppeinstruktorina.
  • Mõelge välja näiteid nende isiksuse omaduste kohta, mis teid teiste hulgast esile tõstavad, näiteks otsusekindluse kohta. Õppige neid näiteid intervjuu vastustesse põimima.
  • Nähke oma välimusega vaeva. Kasutage seda aega füüsilise vormi taastamiseks. Uuringud näitavad, et füüsiliselt vormist väljas, ülekaalulistel inimestel kulub sobiva töö leidmiseks rohkem aega. Mida rohkem te täna teete, seda paremini te ennast tunnete.
  • Säilitage töönädala kestel professionaalne väline ilme (riietus, hoiak, isiklik hügieen).
  • Kasutage kontaktide loomiseks tööaega. Varajasel hommikul, lõunatunnil ja pärast kella viit õhtul jätkake pooleliolevaid uuringuid, et tegutsemishoog ei vaibuks.
  • Ärge tundke süümepiinu, kui te tööotsimisest natuke puhkate. Ent tehke seda kohusetundlikult. Kui te käite regulaarselt laupäevahommikuti raamatukogus uurimistööd tegemas, siis võite kolmapäeva õhtupooliku vabaks võtta.
  • Ärge visake oma kontaktisikute andmeid ära. Need ei too kasu mitte üksnes käesoleval tööotsimisel, vaid võib-olla ka tulevikus.
  • Pidage meeles: kõik sõltub teist endast. Helistamise ärajätmiseks või teenistuskäigukirjelduste mittesaatmiseks võite iga päev palju vabandusi leida. Ka hiliseks tõusmiseks või varajaseks magamaminekuks saab mitmeid vabandusi leida. Otsimise katkestamiseks samuti, sest töö on samahästi kui käes. Tegelikke vabandusi aga pole. Need, kes ei otsi, tööd ei leia. Need, kes aga väsimatult kivide alla vaatavad, avastavad lugematuid võimalusi.

Venta Publica Personal soovib Teile edu tööotsingul!

LISA OMA TÖÖSOOV

CVKARJÄÄRPERSONALISPETSIALIST ANNAB NÕUTÖÖOTSIJA KÄSIRAAMATTÖÖOTSIJALE

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT: Ametialaste oskuste loetelu

Tööotsijate Käsiraamat – Martin Yate, vahendab Venta Publica Personal

Ametialaste oskuste loetelu 

Kui te teate, millised on täpsed nõuded mingi konkreetse vakantse töökoha kohta, siis aitab ametialaste oskuste loetelu neid kiiresti ning mõjusalt teie oskuste ja kvalifikatsiooniga kõrvutada.

Üldisel teenistuskäigukirjeldusel on omad puudused. Esiteks on see liiga üldine, et teie oskusi iga konkreetse ametiga seostada. Teiseks suureks komistuskiviks on see, et teid intervjueerib tõenäoliselt rohkem kui üks inimene. Te esitlete end küll põhjalikult ühele isikule, ent teid võivad intervjueerida ka teised meeskonnaliikmed. Sellisel juhul algavadki probleemid.

Juht ütleb oma alluvale: „Vestelge paar minutit selle kandidaadiga ja teatage mulle oma arvamus.“ Teie üldine teenistuskäigukirjeldus võib ju olla muljetavaldav, kuid harva kirjeldab firma juht vakantset ametikohta ammendavalt või esitab konkreetselt need kvalifikatsiooninõuded, mida ta vajab. See tähendab, et teistel intervjueerijatel pole mitte mingit võimalust teid õiglaselt ja täpselt hinnata. Samal ajal kui firma juht otsib käsilolevate projektidega seotud spetsiifilisi vilumusi, püüavad tema alluvad teie oskusi sobitada töökirjeldustes kirjapandud veidrustega ning teised intervjueerijad kobavad hoopis pimeduses, sest keegi ei ole neile öelnud, mida otsida. Taolised probleemid võivad tööpakkumise saamise võimalusi vähendada.

Mina aitasin sobiva töökoha leidmiseks välja töötada kavala triki, nimelt ametialaste oskuste loetelu. See võimaldab teil oma teenistuskäigukirjelduse kiiresti igale konkreetsele ametikohale kohandada ning aitab teid intervjueerival isikul keskenduda vajalikule.

Loe edasi …

KARJÄÄRPERSONALTÖÖKUULUTUSEDTÖÖPAKKUMINETÖÖPAKKUMISED

TÖÖKUULUTUS – Tule meile REVIDENDIKS (Maksu- ja Tolliamet)

Armastad numbreid ja seadust? Meie ka.

Tule meile REVIDENDIKS!

Otsime oma meeskonda inimesi, kes on valmis suhtlema maksumaksjate ja nende esindajatega ning kontrollima ettevõtete maksude deklareerimise ja tasumise õigsust.

Töökoht asub Tallinnas.

Kui oled vähemalt 21 a vana, viimasel kursusel majandus-, finants- või õigusala õppiv või juba vastavat kõrgharidust omav, oled tähelepanelik, analüüsi-, otsustus- ja vastutusvõimeline ning suudad ennast kehtestada, siis saada CV ja kaaskiri e-posti aadressile cv@emta.ee märgusõnaga “Revident”.

Lisainfo: Eilike Pruul, 506 9826, eilike.pruul@emta.ee

Tähtaeg: 11.12.2011

www.emta.ee

FirmateatedKARJÄÄRTÖÖOTSIJALE

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT. OSKUSLIK OTSING.

Miks osa inimesi jääb kauemaks sama koha peale tammuma, aga teised saavad samal ajal rohkem pakkumisi ja pealegi parematelt ettevõtetelt.

Töökoha vahetust või uue otsimist peeti varem häbiasjaks. Praegu on olukord muutunud. Igaüks, kellega te töö otsingul vestlete, on samas olukorras olnud. Ametivahetus ja töötaolek kuuluvad lahutamatult meie tööelu juurde, ent see, kui kaua vastav faas kestab, sõltub ainult teist endast.

Ma kohtasin hiljuti üht juhtivtöötajat, kes esimest korda kahekümne aasta jooksul tööd otsis. Ta oli juba seitse kuud otsinud, kuid oli endiselt muretu: „Mulle öeldi, et palga iga kümne tuhande dollari kohta kulub üks kuu otsimist, seega on mul tegelikult veel poolteist aastat aega.“ Ta näis ekslikult arvavat, et pärast kaheaastast töötaolekut pakub keegi äkki võluväel talle uut tegevdirektori kohta.

Tema tööotsimismeetodiks oli suhtlemine, sest „mulle öeldi, et nii on kõige suurem võimalus tööd saada.“ On küll, kui see toimib, ent ühekülgne lähenemine toob üsna sageli endaga kaasa nurjumise.

Tööturg varieerub aastast aastasse. Mõnikord on see ostjaturg, mõnikord müüjaturg. Muutumatuks jääb vaid tõsiasi, et süstemaatilist ja laiahaardelist lähenemisviisi kasutav tööotsija leiab majanduslikust olukorrast sõltumata alati häid töökohti.

Liiga paljud tööotsijad loodavad ainuüksi tööotsimisvalduste saatmisele väga tuntud firmadele, tänapäeva Skype `tele. Nad unustavad, et põhiosa tööstuskasvust baseerub väikeettevõtetel, kus on vähem kui viiskümmend töötajat.  Teie eesmärgiks on leida nii enda kui oma vajaduste jaoks parim töö. Probleem on aga selles, et seni, kui te pole kõigi võimalustega tutvunud, pole ka võimalik neist parimat välja valida.

Peaaegu iga firma otsib aasta jooksul kedagi. Teie ülesandeks on hoolitseda selle eest, et oleksite vastavast võimalusest ja firmast teadlik ning et see firma oleks võimaluse avanedes omakorda teist teadlik.

Mitmekülgne lähenemine ühendab endas aktiivseid ja passiivseid tööotsimise strateegiaid, mille kasutamine võimaldab igal tööotsijal hõlmata kõiki infoallikaid ja avastada parimaid võimalusi.

  1. Otsene uurimistöö. Teie tulevik võib peituda firmas, mille olemasolust te ei osanud undki näha.
  2. Ajalehed. Tuhanded märkamata jäänud võimalused.
  3. Tööhõiveametid. Kellega te kohtute ja kui tõsiselt teie algset kandidatuuri arvestatakse, otsustab see, kelle te oma esindajaks valite.
  4.  Soovitused. Soovitusi, mida te tööotsimise hilisemas staadiumis võimalikele tööandjatele esitate, saab ka alguses efektiivselt ära kasutada.
  5.  Tööpakkumise hankimine õppimise ajal ja vilistlaskogud. Isegi kui Teie haridustee lõpetamisest on möödas  juba hulk aega, võib neist organisatsioonidest suuresti abi olla.
  6.  Kutsealaliidud. Vahetevahel öeldakse, et pole tähtis, mida te oskate, vaid keda te tunnete.
  7.  Töömessid. Tööandjate pärusmaa, kus nad tänaseid ja homseid töötegijaid jahivad.
  8. Erialane ja majanduslik ajakirjandus. Need on suuresti alahinnatud allikad, mis annavad teile teada, millised on teie eriala peamised arengusuunad ja kes on nende taga.
  9.  Suhtlemine. See on rohkem, kui tühine sõnakõlks. On olemas palju suhtlusringkondi, millega on võimalik liituda.
  10.  Tööotsijate suhtlusringid. Näiteks suurimas ja tuntuimas sotsiaalvõrgustikus olev FB Lookingforajob www.facebook.com/lookingforajob
  11. Elektroonilised andmebaasid. Teie arsenali uusim relv.

Varjatud tööturgu lülitumises ei ole midagi hirmutavat, kui tegutsete kindla plaani kohaselt. Järgnevates artiklites leiate te ülevaate asjassepühendatu nippidest, mis annavad teile esialgse hoo sisse ning tagavad selle jätkumise kõigis ülaltoodud

Martin Yate, Knock `em Dead 2000. The Ultimate Job-Seeker`s Handbook

Vahendas Venta Publica Personal, FB Lookingforajob, tööpakkumised.ee


FIRMATEATEDKARJÄÄRSEMINAR

Karjääriseminarid täna ja homme, ole kohal!

Täna ja homme on toimumas karjääriseminarid, teemaks kaaskirjade ja CV koostamine.

Sellel nädalal toimub kaks karjääriseminari:

TÄNA 15.11.2011 kell 16:00 “CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)”
HOMME 16.11.2011kell 16:00 “CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi”

Täpsem info ja registreerumine www.ttu.ee/career

Kasutage võimalust ja osalege!
TTÜ Karjääri- ja nõustamistalitus

FIRMATEATEDKARJÄÄRTÖÖTÖÖLE KANDIDEERIMINE

ARVAMUSLUGU: Saatsin ju oma CV, miks mind pole töövestlusele kutsutud? Autor: Tiit Kruusalu


Ma olen Töötukassas arvele võetud, käin seal regulaarselt ennast näitamas, minu CV on üleval nii CV-Keskuses kui ka CV-Onlines, vaatan pidevalt sealseid tööpakkumisi, saadan oma CV pea igale uuele tööpakkumisele, kontrollin mitu korda päevas oma e-posti, no mida veel? Olen teinud kõik endast oleneva, ometigi istun juba viiendat kuud ilma tööta kodus! Mõned korrad olen tellinud CV-Keskusest SMS-ga võimaluse näha samale ametikohale kandideerijate arvu- keskeltläbi 250 kandidaati ühele kohale. Pole lootustki. 

Tuleb tuttav ette?

Olgu siinkohal lisatud, et näites tuuakse välja kandideerimine kohale, kus otsitavaks on kogemustega keskastme juht ja valdkonnaks klienditeenindus.

Ometigi ei ole olukord nii lootusetu. Kuidas siis jõuda 250 kandidaadi seast esiviisiku hulka, kes tavaliselt tööintervjuule kutsutakse? See on võimalik, sest kuigi arvate, et olete omalt poolt teinud kõik, ei ole paljud isegi mitte pooli neist sõltuvaid võimalusi ära kasutanud. Vaatame nüüd, mis toimub keskmise CV-sid hindava tööandja peas.

Tööandjale on laekunud ühele klienditeeninduse vahetuse vanema tööpakkumisele 250 CV-d, mille hulgast ta peab tegema valiku. Ja nüüd tähelepanu: algab mitte kõige sobivama CV otsimine vaid hoopiski sobimatute väljapraakimine. Esimeses järjekorras rändavad paberihunti või satuvad arvutis „Delete“- nupu ohvriks kummalise e.posti aadressiga CV-d.

  1. Vähe on lootust näiteks gigolo@hotmail.com , blond.tibi@hot.ee , sexygirl@mail.ee ,pullimees@gmail.ee , tupsununnu@mail.ee ja muude taoliste aadresside omanikel. Aadress sisaldab suure tõenäosusega nende kandidaatide väärtushinnanguid või elustiili. Ükski neist ei ole tööandja arvates vajalik klienditeeninduses vahetuse töö juhtimiseks. Kui tegemist oleks IT spetsialisti otsinguga, siis megabait@gmail.com ilmselt läheks ehk kaalumisele. Igatahes CV-de hulk vähenes 235-ni. Kas neile 15-le väljalangenule tehti liiga? Võimalik, et CV-d lõpuni lugedes oleks ühele- kahele tema kummaline meiliaadress andestatud. Arvestada tuleb aga, et kui iga CV lugemiseks kulutada kasvõi üksainus minut, siis koos seljasirutusega, et endale kohvi tuua, on 250 CV lugemisega juba pool tööpäeva läinud. Seda on liiga palju, pigem kulutada peale välistamisi pool päeva allesjäänud kandidaatide põhjalikumale uurimisele. Seega- vabandust, kuid järgmine kord uuesti…

  2. CV-s on ära märgitud eelkooliealised lapsed ja perekonnaseis- lahutatud/vallaline.Tööandja vajab inimest, kes on suuteline korraldama kolleegide ootamatut asendamist, kuid see kandidaat hakkab ilmselt ise palju töölt puuduma, sest lasteaias käivad lapsed on ju pidevalt nohus- köhas. Alles jäi 175 CV-d. Olukorra oleks päästnud märge CV-s või kaaskirjas, et vajadusel abistab lastehoidmisel näiteks ema, naabrinaine või hoidja. Siis hindaks tööandja hoopis seda, et kandidaat oskab oma elu korraldada ja loodetavasti saab ka kolleegide töö organiseerimisega hakkama. Kuid praeguse info põhjal- järgmine kord…

  3. Vanus. Liiga noored jäävad kõrvale, sest neil puudub juhtimiskogemus. Vähe lootust on ka eakatel. Nii juhtubki, et ainuüksi personaliandmeid hinnates langeb ennem CV sisu juurde minekut 100 kandidaati välja. Tõenäoliselt käis tööandja pilk ennem CV kõrvaleheitmist veel üle reast „Harrastused/ hobid“ või võimalikust kaaskirjast, lootuses leida infot, et näiteks esmapilgul liiga noor ja juhtimiskogemuseta kandidaat on olnud aktiivne õpilasomavalitsuse liige või eakas kandidaat tegeleb metsajooksuga või müttab igal vabal hetkel aias. See vähendaks tööandja kartust noore juhtimiskogemuse puudumise või vanema kandidaadi põdura tervise ja vähese töövõime suhtes. See info jäi leidmata ja elu on karm- järgmine kord…

  4. Esimesed sisulised punktid CV-s: „Eesmärk ja soovitud ametikoht“. Välja langeb kõige suurem hulk kandidaate- 100 tükki korraga. Põhjuseks see, et ükski neist ei ole oma eesmärgiks kirjutanud töötamist klienditeeninduse valdkonnas, ega teiste juhina. Kõik need, kes on soovitud ametikohaks märkinud koka, ehitaja, autojuhi, turvamehe, raamatupidaja, hotelliteenija jne, leiavad sõna otseses mõttes tee prügikasti. Sama teed lähevad need, kes on oma eesmärgiks kirjutanud leida „ükskõik, mis tööd“, „tahan proovida“, jne. Tööandja vajab motiveeritud töötajat, kes pakutava ameti vastu tõesti huvi tunneb, mitte meeleheitlikku kandidaati, kes on valmis tegema ükskõik mida. Samuti ei soovi tööandja, et tema juures hakkaks keegi oma sobivust alles katsetama. Võib- olla see amet ei sobi ja siis ootab tööandjat jälle 250 uue CV läbivaatamine. Nii lihtne oleks ju oma CV üle lugeda ja vastavalt kandideerimisele soovitud ametikoha nimetus ära muuta! Paraku on sadakond kandidaati otsustanud ükskõik, mis kohale kandideerides oma CV muutmatul kujul edasi „spämmida“. Tulemus- isegi mitte järgmine kord…

  5. Rida „Soovitud töö“. Veel kümmekond kandidaati heidetakse kõrvale, sest soovitud töö kirjeldamise asemel on nad välja elanud oma eelmises töökohas toimunud konfliktide vimma või koondamise kibestumise. Väljendid “Ei soovi üksi mitme eest rabada, et ülemused reisida saaksid“, „Juht peaks ikka tõe välja kannatama“, „Tõsine tööinimene peab olema rohkem hinnatud, kui mingi tibinast kulliküüntega juhiabi“, ei ärata üheski tööandjas usaldust. Pessimistlik ja vimma täis inimene toob ettevõttesse ainult probleeme juurde, samuti ei paranda iriseja- viriseja kollektiivi mikrokliimat. Järgmine kord, kui kandidaat CV kaudu oma suhteid eelmise töökohaga enam ei klaari, ehk siis…

  6. Haridus“ ja „Täiendkoolitus“ vaadatakse omavahelises seoses. Tõenäoliselt langeb välja 25 kandidaati, kelle omandatud haridusel ja täiendkoolitustel puudub igasugune seos pakutava ametikohaga. Tööandja poolt veel kiire pilk „Töökogemuse“ reale, kus puudub mingigi viide kandidaadi kokkupuutele vajaliku valdkonnaga ja pole midagi parata- järgmine kord…

  7. Ja nüüd üks olulisemaid kohti- „Töökogemus“. Ei ole ju saladuseks, et tavaliselt hinnatakse sama valdkonna praktilisi kogemusi rohkem, kui ilma kogemuseta magistriharidust, eriti veel, kui saadud haridus ei vasta erialale. Hoolega uuritakse läbi CV-s näidatud ametikohad, hea, kui abiks on lisaks ametikohale toodud ka tööülesanded, mis on sarnased pakutava tööga. Kandidaadi eelmisi töökohti vaadates hindab tööandja mõttes, kas saadud kogemus tuleks uuel ametikohal kasuks. Kõrvale jäävad üleharitud kandidaadid- kuigi nad võivad hästi hakkama saada, on nende ootused üldjuhul suuremad ja nendega saab arvestada ainult kuni järgmise, töötaja tegelikele võimetele vastava töökoha leidmiseni. Tööandjat ootab sel juhul jällegi ees 250 uut CV-d. Samuti ei pälvi tähelepanu silmnähtavalt pooliku haridusega kandidaadid. Kui põhikool on pooleli jäänud, siis ei hakka keegi kaalumagi, kas tema elukogemusest piisab vahetuse töö juhtimiseks. Armu võivad leida veel kandidaadid, kellel puudub küll erialane haridus, kuid on ette näidata aastatepikkune töökogemus sarnases valdkonnas, millele lisanduvad mõned täiendkoolitused. Selliselt jääb alles 15 tõsiseltvõetavat kandidaati.

  8. Välistamine on läbi. Allesjäänud 15 hulgast hakkab toimuma parima otsimine. Tõenäoliselt on kõik 15 erialaselt pädevad, sobivate isikuomadustega, hea töökogemusega ja motiveeritud. Nüüd loeb see, kuidas keegi oma CV-s ja juurdelisatud kaaskirjas ennast müüa oskab. Eelised on kandidaadil, kellel on ette näidata mingi tööga seotud saavutus. Olgu selleks siis kas mõni rakendatud protseduur, sisekorraeeskirja muudatus, tõsisema kliendijuhtumi lahendamine, kasvõi kandidaadi tööalasele saavutusele viitav hüüdnimi. Loeb see, kuidas CV-s ja kaaskirjas näidatakse eelmistes ametites õpitu võimalikku rakendamist pakutaval ametikohal. Tugeva eelise saab kandidaat, kes annab mõista, et ta on tutvunud asutuse kodulehega, teab asutusest ka muude allikate kaudu ja ta tunneb tööandja konkurente. CV ja kaaskirja kirjutamisele eelnenud kodutöö saab igal juhul plusspunkte. Usutavalt esitatud ja tööandjale sobiv põhjendus, miks pakutud ametikoht huvi pakub, on üks olulistest eeltingimustest, et jõuda otsustava viie viimase hulka. Usutavaks ja tööandjale sobivaks põhjenduseks võib olla näiteks varasem töökogemus, mis võimaldab tulemuslikult spetsialiseeruda teda huvitavas ja tööandja poolt pakutavas valdkonnas.

  9. Viimase viie hulka, kes tööintervjuule kutsutakse, osutuvad valituks need kandidaadid, kellel on laitmatu ja erialaga kokkusobiv CV, kaaskiri, mis näitab, kuidas kandidaadi varasemad õpingud ja töökogemus on teda ette valmistanud pakutava ametikoha jaoks ja kellest on tunda, et just see töökoht pakub tõelist huvi.

Umbes nii, kuid loomulikult igal üksikjuhtumil detailides veidi erinevalt toimub sobiva töötaja valik. Nüüd pakun välja ühe mõtteharjutuse. Võtke oma CV, käige sellega läbi ülevalpool toodud üheksa punkti ja püüdke arvata, millises etapis teie CV välja praagiti.

Autor: Tiit Kruusalu, METI personaliabi OÜ