• Logi sisse

  • Jälgi blogi oma e-postis

    Sisesta oma e-postiaadress, et jälgida seda blogi ja saada postituste infot oma e-postkasti.

    Join 567 other subscribers

  • FB Lookingforajob

  • Statistika

    • 192,648 hits
  • Tweets

  • RSS Viimati lisatud töökuulutused

    • Praktika - andme analüütik ja käsitlus (Internship data analysis and management) 25/09/2020
      Roosikrantsi 11, Tallinn, Estonia Arte Bunkering OÜ Praktika - andme analüütik ja käsitlus (Internship data analysis and management)   Financial data modelling, data analysis and data management. 3 - 6 months.   Requirements for candidate Studying in the Bachelor or Master’s degree in the field of Finance, Accounting, Economics or another equivalent program or having […]
    • Koristaja Mustamäe Maximas, Sõpruse pst 171 25/09/2020
      Tallinn, Estonia Maxima Eesti OÜ • kaupluse müügisaali ja laoruumide koristamine • puhta ja meeldiva töökeskkonna tagamine
    • Saalitöötaja Mustamäe Maximas (Sõpruse pst) juurvilja osakond 25/09/2020
      Tallinn, Estonia Maxima Eesti OÜ • klientidele meeldiva ostuelamuse pakkumine müügisaalis • klientide nõustamine ning abistamine • kaupade müügiks ettevalmistamine ja paigutamine müügisaali
    • Koristaja Tartu Maximasse (Anne 40) 25/09/2020
      Tartu County, Estonia Maxima Eesti OÜ • kaupluse müügisaali ja laoruumide koristamine • puhta ja meeldiva töökeskkonna tagamine
    • Saalitöötaja Haabersti Maximasse, Õismäe tee 46 25/09/2020
      Tallinn, Estonia Maxima Eesti OÜ • klientidele meeldiva ostuelamuse pakkumine müügisaalis • klientide nõustamine ning abistamine • kaupade müügiks ettevalmistamine ja paigutamine müügisaali
    • Puhastusteenindaja Saare Selveris 25/09/2020
      Saaremaa Selver AS
    • Kaubakategooriajuht (kauba tellija) Pärnu Suurejõe Selveris 25/09/2020
      Pärnu Selver AS
    • KOKK/ABIKOKK PÄEVARESTORANIS 24/09/2020
      Mustamäe tee 59, 10621 Tallinn, Estonia Taldrik OÜ Tööpakkumine KOKK ABIKOKK KOKK ABIKOKK vaba töökoht ootab Sind Mustamäel Otsime inimest, kes tahab pakkuda head toitu suudab hoida puhtust saab hakkama iseseisvalt oma töö korraldamisega on positiivse suhtumisega Tööülesanded: Toidu valmistamine Köögi korrashoid Kaubatellimuste koostamine Nõudmised kandidaadile: Loovus Oskus oma tööd planeerida Ausus, korrektsus ja kohusetundlikkus […]
    • Tootmistöötaja Elvas 24/09/2020
      Kirde 2, Elva, Tartu County, Estonia Saint-Gobain Glass Estonia SE Parim tööandja pakub tootmistöötajatele Elvas tööd. Tööandja on pärjatud Parima Tööandja tiitliga: http://www.sgge.ee/Saint-Gobaini_ettevotted_Eestis_said_parima_tooandja_tii_707  
    • Farmitöötaja Iisalmis 24/09/2020
      Iisalmi, Finland Maxistyle OÜ Farmitöö Soomes FARMITÖÖTAJA. FARMITÖÖLINE. Farmitöötaja / Farmitööline vabad töökohad Soomes. Farmitöötajad ja farmitöölised saavad Soomes tööd! Talvehooajal pakume tööd lüpsi, looma v linnukasvatuse farmis. Hetkel pakume tööd Tampere, Seinajoki, Lappenranta, Joensuu, Iisalmi ja Rovaniemi piirkonnas. Meie poolt ka koolitus farmis töötamiseks, samuti leiame sobiva elukoha. tel.: +372 5153490 ivount@gmail.com kontor: Kiisa […]
    • Farmitöötaja Lappeenrantas 24/09/2020
      Lappeenranta, Finland Maxistyle OÜ Farmitöö Soomes FARMITÖÖTAJA. FARMITÖÖLINE. Farmitöötaja / Farmitööline vabad töökohad Soomes. Farmitöötajad ja farmitöölised saavad Soomes tööd! Talvehooajal pakume tööd lüpsi, looma v linnukasvatuse farmis. Hetkel pakume tööd Tampere, Seinajoki, Lappenranta, Joensuu, Iisalmi ja Rovaniemi piirkonnas. Meie poolt ka koolitus farmis töötamiseks, samuti leiame sobiva elukoha. tel.: +372 5153490 ivount@gmail.com kontor: Kiisa […]
    • Farmitöötaja Seinajokil 24/09/2020
      Seinäjoki, Finland Maxistyle OÜ Farmitöö Soomes FARMITÖÖTAJA. FARMITÖÖLINE. Farmitöötaja / Farmitööline vabad töökohad Soomes. Farmitöötajad ja farmitöölised saavad Soomes tööd! Talvehooajal pakume tööd lüpsi, looma v linnukasvatuse farmis. Hetkel pakume tööd Tampere, Seinajoki, Lappenranta, Joensuu, Iisalmi ja Rovaniemi piirkonnas. Meie poolt ka koolitus farmis töötamiseks, samuti leiame sobiva elukoha. tel.: +372 5153490 ivount@gmail.com kontor: Kiisa […]
    • Farmitöötaja Tamperes 24/09/2020
      Tampere, Finland Maxistyle OÜ Farmitöö Soomes FARMITÖÖTAJA. FARMITÖÖLINE. Farmitöötaja / Farmitööline vabad töökohad Soomes. Farmitöötajad ja farmitöölised saavad Soomes tööd! Talvehooajal pakume tööd lüpsi, looma v linnukasvatuse farmis. Hetkel pakume tööd Tampere, Seinajoki, Lappenranta, Joensuu, Iisalmi ja Rovaniemi piirkonnas. Meie poolt ka koolitus farmis töötamiseks, samuti leiame sobiva elukoha. tel.: +372 5153490 ivount@gmail.com kontor: Kiisa […]
    • Farmitöötaja Rovaniemis 24/09/2020
      Rovaniemi, Finland Maxistyle OÜ Farmitöö Soomes FARMITÖÖTAJA. FARMITÖÖLINE. Farmitöötaja / Farmitööline vabad töökohad Soomes. Farmitöötajad ja farmitöölised saavad Soomes tööd! Talvehooajal pakume tööd lüpsi, looma v linnukasvatuse farmis. Hetkel pakume tööd Tampere, Seinajoki, Lappenranta, Joensuu, Iisalmi ja Rovaniemi piirkonnas. Meie poolt ka koolitus farmis töötamiseks, samuti leiame sobiva elukoha. tel.: +372 5153490 ivount@gmail.com kontor: Kiisa […]
    • Farmitöötaja Joensuus 24/09/2020
      Joensuu, Finland Maxistyle OÜ Farmitöö Soomes FARMITÖÖTAJA. FARMITÖÖLINE. Farmitöötaja / Farmitööline vabad töökohad Soomes. Farmitöötajad ja farmitöölised saavad Soomes tööd! Talvehooajal pakume tööd lüpsi, looma v linnukasvatuse farmis. Hetkel pakume tööd Tampere, Seinajoki, Lappenranta, Joensuu, Iisalmi ja Rovaniemi piirkonnas. Meie poolt ka koolitus farmis töötamiseks, samuti leiame sobiva elukoha. tel.: +372 5153490 ivount@gmail.com kontor: Kiisa […]
    • Ventilatsiooni paigaldaja 24/09/2020
      Uue-Villa, Aiamaa, Tartu County, Estonia Ventilation Air OÜ Töö kirjeldus Ventilatsioonitöödega tegelev ettevõte VENTILATION AIR pakub tööd, mis on vaheldusrikas ja loominguline. Tööd saab teha nii indiviidina kui ka meeskonnas. Ventilatsioonitööde käigus loeme projekte, planeerime teostuse ja tellime materjalid. Puurime avad, et ventilatsioonitorud seinast ja põrandast läbi viia. Paigaldame ka isolatsiooni. Tehtud tööde kohta teeme […]
    • Tootejuht (Tallinn Dolls) 24/09/2020
      Koidu 122, Tallinn, Estonia Tallinn Dolls OÜ TOOTEJUHT Tööd saab TOOTEJUHT (Tootearendus ja hankimine rõivatootmise valdkonnas) Oleme välja töötanud uuendusliku platvormi, mille eesmärk on rõivatootmise protsesside digitaliseerimine ning läbi selle muuta disainimise, tootearenduse, tootmise ning müümise protsessid kiiremaks ning efektiivsemaks. Otsime enda meeskonda tekstiilivaldkonna taustaga inimesi.  Pakume põnevat kogemust ilusate rõivaste keskel, toredat meeskonda ning […]
    • Vihmaveesüsteemide paigaldaja - väljaõpe kohapeal 24/09/2020
      Punane 38, Tallinn, Estonia Vihmaveerennid VIHMAVEESÜSTEEMIDE PAIGALDAJA - VÄLJAÕPE KOHAPEAL Vihmaveesüsteemide paigaldaja väljaõpe kohapeal tööpakkumine. Vihmaveesüsteemide paigaldaja väljaõpe kohapeal vabad töökohad   Valmistame liideteta vihmaveerenne pikkusega kuni 30 meetrit. Kõik rennid toodetakse kliendi objektil spetsiaalse valtsimismasinaga kvaliteetsetest materjalidest. Liitevabu vihmaveesüsteeme toodame nii ümarat kui kandilist profiili. Meie professionaalse meeskonna paigaldatud rennid toimivad kogu hoone kasutusaja vältel. Töid […]
    • SILS süsteemi paigaldaja 24/09/2020
      Eesti Korlek Ehitus OÜ Pakun tööd SILS süsteemide paigaldajale. Soojustamine, armeerimine, krohvimine.
    • Food Processing Worker 24/09/2020
      Soome D&D Invest tööpakkumised Location: FinlandOpen positions: 2 Job Responsibilities:Operate product filling and cooking equipment in the Production Department.Operate product labeling and packaging equipment in the Warehouse.Perform Sanitation functions on a daily basis to clean the plant for the next scheduled production run.Maintain a clean and safe work area. Preferred:Experience working in food production or […]
  • Postituste paremik

  • Postituste arhiiv

  • Tutvustus

    Kutsume Teid kasutama meie tööportaali Kandideeri.ee

    Toootsijad

Soovitusi üürikorteri otsijale

Sobiva üürikorteri leidmiseks tasub enne otsingutega alustamist aeg maha võtta ja oma soovide-nõudmiste üle järele mõelda. Esimese asjana peaks kindlasti paika panema hinnaskaala.

Kui kallis?

  • Üürikorteri otsija peaks paika panema, kui suure osa eelarvest on ta võimeline kodu alla panema. Siin peab vaatama üürimise kogukulu, mitte vaid ühte komponenti ehk üürihinda, nagu sageli ekslikult tehakse. Tegelikult lisanduvad ju üürihinnale pea eranditult kommunaalkulud, mis võivad varieeruda vägagi laias skaalas. Lisanduda võib muidki kulusid, mis on otseselt või kaudselt korteriga seotud.

Asukoht

  • Üldiselt on kallima üürihinnaga kesklinn ja selle vahetu ümbrus. Mida kesklinnast kaugemale, seda madalamaks läheb üürihind. Kindlasti leiab ka eri piirkondade siseselt olulisi hinnaerinevusi. Pole ju sama linnaosa piires niivõrd atraktiivseks asukohaks näiteks liiklusummikutest tulvil magistraali kõrval elamine – pigem meeldib inimestele nautida linnulaulu paralleeltänavas.

Hoone heakord

  • Hoone heakord on esimene tegur, mis loob emotsiooni elukeskkonnast. Uue ja parema väljanägemisega elamus on ilmselgelt kõrgem üürihind kui korrastamata trepikodade ja katkiste akendega kõrvalmajas. Lagunemismärkidega ühiselamutest võib üürikorteri saada tõeliselt soodsalt, aga oht on, et külmetusrohtude peale kulub talve kestel jällegi hulga rohkem raha, kui korralikult soojustatud elamus elades.

Korteri heakord

  • Korteri heakord peaks olema kooskõlas hoone heakorraga. Superluks remont vanas ja räämas majas ei tundu usaldusväärsena ega tohiks lubada küsida uue korteri üürihinda. Üürikorterilt võiks oodata oluliste amortiseerumismärkide puudumist. Üldise ettekujutuse korterist saab kuulutuse juures olevatelt piltidelt, aga kindlasti tuleks enne lepingu allkirjastamist kõik oma silmaga üle vaadata.

Korteri sisustus

  • Mida rohkem eluks tarvilikku korteris leidub, seda kallimat üürihinda omanik saada soovib. Samas peab võimalik üürnik arvestama, et kui korteris on näiteks juba olemas voodi, tuleb tal enda voodile üüriperioodiks teine ulualune leida. Sellistest probleemidest tasub igal juhul rääkida üürileandjaga – mõistlik omanik on valmis korteris olevat mööblit ja muud sisustust vajadusel vähemaks võtma või juurde tooma. Kas ja kuidas see tema küsitavat üürihinda mõjutab, on juba järgmine küsimus. Sisustuse osas pööra tähelepanu sellele, kas üüripakkumise piltidel olev mööbel ja sisustus jääb korterisse või mitte. Vahel on inimene pakkumise juurde lisanud pildid elami­sest, kust aga enamik sisustusest minema viiakse – see võib üürniku jaoks eksitavalt mõjuda.

Allikas: kv.ee

Ostame ja müüme kasutatud laovarustust! ese.ee

Kasutatud laovarustust võite meile pakkuda...

ARVAMUSLUGU: Saatsin ju oma CV, miks mind pole töövestlusele kutsutud? Autor: Tiit Kruusalu


Ma olen Töötukassas arvele võetud, käin seal regulaarselt ennast näitamas, minu CV on üleval nii CV-Keskuses kui ka CV-Onlines, vaatan pidevalt sealseid tööpakkumisi, saadan oma CV pea igale uuele tööpakkumisele, kontrollin mitu korda päevas oma e-posti, no mida veel? Olen teinud kõik endast oleneva, ometigi istun juba viiendat kuud ilma tööta kodus! Mõned korrad olen tellinud CV-Keskusest SMS-ga võimaluse näha samale ametikohale kandideerijate arvu- keskeltläbi 250 kandidaati ühele kohale. Pole lootustki. 

Tuleb tuttav ette?

Olgu siinkohal lisatud, et näites tuuakse välja kandideerimine kohale, kus otsitavaks on kogemustega keskastme juht ja valdkonnaks klienditeenindus.

Ometigi ei ole olukord nii lootusetu. Kuidas siis jõuda 250 kandidaadi seast esiviisiku hulka, kes tavaliselt tööintervjuule kutsutakse? See on võimalik, sest kuigi arvate, et olete omalt poolt teinud kõik, ei ole paljud isegi mitte pooli neist sõltuvaid võimalusi ära kasutanud. Vaatame nüüd, mis toimub keskmise CV-sid hindava tööandja peas.

Tööandjale on laekunud ühele klienditeeninduse vahetuse vanema tööpakkumisele 250 CV-d, mille hulgast ta peab tegema valiku. Ja nüüd tähelepanu: algab mitte kõige sobivama CV otsimine vaid hoopiski sobimatute väljapraakimine. Esimeses järjekorras rändavad paberihunti või satuvad arvutis „Delete“- nupu ohvriks kummalise e.posti aadressiga CV-d.

  1. Vähe on lootust näiteks gigolo@hotmail.com , blond.tibi@hot.ee , sexygirl@mail.ee ,pullimees@gmail.ee , tupsununnu@mail.ee ja muude taoliste aadresside omanikel. Aadress sisaldab suure tõenäosusega nende kandidaatide väärtushinnanguid või elustiili. Ükski neist ei ole tööandja arvates vajalik klienditeeninduses vahetuse töö juhtimiseks. Kui tegemist oleks IT spetsialisti otsinguga, siis megabait@gmail.com ilmselt läheks ehk kaalumisele. Igatahes CV-de hulk vähenes 235-ni. Kas neile 15-le väljalangenule tehti liiga? Võimalik, et CV-d lõpuni lugedes oleks ühele- kahele tema kummaline meiliaadress andestatud. Arvestada tuleb aga, et kui iga CV lugemiseks kulutada kasvõi üksainus minut, siis koos seljasirutusega, et endale kohvi tuua, on 250 CV lugemisega juba pool tööpäeva läinud. Seda on liiga palju, pigem kulutada peale välistamisi pool päeva allesjäänud kandidaatide põhjalikumale uurimisele. Seega- vabandust, kuid järgmine kord uuesti…

  2. CV-s on ära märgitud eelkooliealised lapsed ja perekonnaseis- lahutatud/vallaline.Tööandja vajab inimest, kes on suuteline korraldama kolleegide ootamatut asendamist, kuid see kandidaat hakkab ilmselt ise palju töölt puuduma, sest lasteaias käivad lapsed on ju pidevalt nohus- köhas. Alles jäi 175 CV-d. Olukorra oleks päästnud märge CV-s või kaaskirjas, et vajadusel abistab lastehoidmisel näiteks ema, naabrinaine või hoidja. Siis hindaks tööandja hoopis seda, et kandidaat oskab oma elu korraldada ja loodetavasti saab ka kolleegide töö organiseerimisega hakkama. Kuid praeguse info põhjal- järgmine kord…

  3. Vanus. Liiga noored jäävad kõrvale, sest neil puudub juhtimiskogemus. Vähe lootust on ka eakatel. Nii juhtubki, et ainuüksi personaliandmeid hinnates langeb ennem CV sisu juurde minekut 100 kandidaati välja. Tõenäoliselt käis tööandja pilk ennem CV kõrvaleheitmist veel üle reast „Harrastused/ hobid“ või võimalikust kaaskirjast, lootuses leida infot, et näiteks esmapilgul liiga noor ja juhtimiskogemuseta kandidaat on olnud aktiivne õpilasomavalitsuse liige või eakas kandidaat tegeleb metsajooksuga või müttab igal vabal hetkel aias. See vähendaks tööandja kartust noore juhtimiskogemuse puudumise või vanema kandidaadi põdura tervise ja vähese töövõime suhtes. See info jäi leidmata ja elu on karm- järgmine kord…

  4. Esimesed sisulised punktid CV-s: „Eesmärk ja soovitud ametikoht“. Välja langeb kõige suurem hulk kandidaate- 100 tükki korraga. Põhjuseks see, et ükski neist ei ole oma eesmärgiks kirjutanud töötamist klienditeeninduse valdkonnas, ega teiste juhina. Kõik need, kes on soovitud ametikohaks märkinud koka, ehitaja, autojuhi, turvamehe, raamatupidaja, hotelliteenija jne, leiavad sõna otseses mõttes tee prügikasti. Sama teed lähevad need, kes on oma eesmärgiks kirjutanud leida „ükskõik, mis tööd“, „tahan proovida“, jne. Tööandja vajab motiveeritud töötajat, kes pakutava ameti vastu tõesti huvi tunneb, mitte meeleheitlikku kandidaati, kes on valmis tegema ükskõik mida. Samuti ei soovi tööandja, et tema juures hakkaks keegi oma sobivust alles katsetama. Võib- olla see amet ei sobi ja siis ootab tööandjat jälle 250 uue CV läbivaatamine. Nii lihtne oleks ju oma CV üle lugeda ja vastavalt kandideerimisele soovitud ametikoha nimetus ära muuta! Paraku on sadakond kandidaati otsustanud ükskõik, mis kohale kandideerides oma CV muutmatul kujul edasi „spämmida“. Tulemus- isegi mitte järgmine kord…

  5. Rida „Soovitud töö“. Veel kümmekond kandidaati heidetakse kõrvale, sest soovitud töö kirjeldamise asemel on nad välja elanud oma eelmises töökohas toimunud konfliktide vimma või koondamise kibestumise. Väljendid “Ei soovi üksi mitme eest rabada, et ülemused reisida saaksid“, „Juht peaks ikka tõe välja kannatama“, „Tõsine tööinimene peab olema rohkem hinnatud, kui mingi tibinast kulliküüntega juhiabi“, ei ärata üheski tööandjas usaldust. Pessimistlik ja vimma täis inimene toob ettevõttesse ainult probleeme juurde, samuti ei paranda iriseja- viriseja kollektiivi mikrokliimat. Järgmine kord, kui kandidaat CV kaudu oma suhteid eelmise töökohaga enam ei klaari, ehk siis…

  6. Haridus“ ja „Täiendkoolitus“ vaadatakse omavahelises seoses. Tõenäoliselt langeb välja 25 kandidaati, kelle omandatud haridusel ja täiendkoolitustel puudub igasugune seos pakutava ametikohaga. Tööandja poolt veel kiire pilk „Töökogemuse“ reale, kus puudub mingigi viide kandidaadi kokkupuutele vajaliku valdkonnaga ja pole midagi parata- järgmine kord…

  7. Ja nüüd üks olulisemaid kohti- „Töökogemus“. Ei ole ju saladuseks, et tavaliselt hinnatakse sama valdkonna praktilisi kogemusi rohkem, kui ilma kogemuseta magistriharidust, eriti veel, kui saadud haridus ei vasta erialale. Hoolega uuritakse läbi CV-s näidatud ametikohad, hea, kui abiks on lisaks ametikohale toodud ka tööülesanded, mis on sarnased pakutava tööga. Kandidaadi eelmisi töökohti vaadates hindab tööandja mõttes, kas saadud kogemus tuleks uuel ametikohal kasuks. Kõrvale jäävad üleharitud kandidaadid- kuigi nad võivad hästi hakkama saada, on nende ootused üldjuhul suuremad ja nendega saab arvestada ainult kuni järgmise, töötaja tegelikele võimetele vastava töökoha leidmiseni. Tööandjat ootab sel juhul jällegi ees 250 uut CV-d. Samuti ei pälvi tähelepanu silmnähtavalt pooliku haridusega kandidaadid. Kui põhikool on pooleli jäänud, siis ei hakka keegi kaalumagi, kas tema elukogemusest piisab vahetuse töö juhtimiseks. Armu võivad leida veel kandidaadid, kellel puudub küll erialane haridus, kuid on ette näidata aastatepikkune töökogemus sarnases valdkonnas, millele lisanduvad mõned täiendkoolitused. Selliselt jääb alles 15 tõsiseltvõetavat kandidaati.

  8. Välistamine on läbi. Allesjäänud 15 hulgast hakkab toimuma parima otsimine. Tõenäoliselt on kõik 15 erialaselt pädevad, sobivate isikuomadustega, hea töökogemusega ja motiveeritud. Nüüd loeb see, kuidas keegi oma CV-s ja juurdelisatud kaaskirjas ennast müüa oskab. Eelised on kandidaadil, kellel on ette näidata mingi tööga seotud saavutus. Olgu selleks siis kas mõni rakendatud protseduur, sisekorraeeskirja muudatus, tõsisema kliendijuhtumi lahendamine, kasvõi kandidaadi tööalasele saavutusele viitav hüüdnimi. Loeb see, kuidas CV-s ja kaaskirjas näidatakse eelmistes ametites õpitu võimalikku rakendamist pakutaval ametikohal. Tugeva eelise saab kandidaat, kes annab mõista, et ta on tutvunud asutuse kodulehega, teab asutusest ka muude allikate kaudu ja ta tunneb tööandja konkurente. CV ja kaaskirja kirjutamisele eelnenud kodutöö saab igal juhul plusspunkte. Usutavalt esitatud ja tööandjale sobiv põhjendus, miks pakutud ametikoht huvi pakub, on üks olulistest eeltingimustest, et jõuda otsustava viie viimase hulka. Usutavaks ja tööandjale sobivaks põhjenduseks võib olla näiteks varasem töökogemus, mis võimaldab tulemuslikult spetsialiseeruda teda huvitavas ja tööandja poolt pakutavas valdkonnas.

  9. Viimase viie hulka, kes tööintervjuule kutsutakse, osutuvad valituks need kandidaadid, kellel on laitmatu ja erialaga kokkusobiv CV, kaaskiri, mis näitab, kuidas kandidaadi varasemad õpingud ja töökogemus on teda ette valmistanud pakutava ametikoha jaoks ja kellest on tunda, et just see töökoht pakub tõelist huvi.

Umbes nii, kuid loomulikult igal üksikjuhtumil detailides veidi erinevalt toimub sobiva töötaja valik. Nüüd pakun välja ühe mõtteharjutuse. Võtke oma CV, käige sellega läbi ülevalpool toodud üheksa punkti ja püüdke arvata, millises etapis teie CV välja praagiti.

Autor: Tiit Kruusalu, METI personaliabi OÜ

“Mõnel kadus elutöö silmapilguga”

Eelmises kriisis võimendati ettevõtted võõrkapitaliga üle ja masu ajal kadus mõne ettevõtja elutöö silmapilguga. Keset merd ja metsi Hiiumaal puiduettevõtlusega tegeleva ettevõtte Dagö Trade omaniku Ruudi Kasseri sõnul võiksid ettevõtjad üle vaadata võõrkapitali osakaalu oma ettevõttes.

Äripäeva koostatud Maakonna TOPide pingereas napsas Hiiumaal auväärse esimese positsiooni puiduettevõte Dagö Trade OÜ.

Küsimustele vastab Dagö Trade OÜ omanik ja juht Ruudi Kasser.

Kuidas möödunud aastaga rahule jäite?

Väga hea aasta oli. Oleme metsamajandusettevõte ja kõik oli seotud makromajanduse aktiivse tõusuga. Tänu sellele oli tegemist kasvava turuga. See tõus jätkus ka sel aastal, kuigi aasta on nüüd pisut langusfaasis jälle.

Kas väike langus kajastub ka tänavuse aasta numbrites?

Noh, täpselt ei oska öelda, aga ma arvan, et ka käesolev aasta on edukas, sest turg oli suve lõpus aktiivne.

Praegu ilmneb teatud jahtumismärke, aga kuna tootmisvõimsused olid intensiivselt töös, siis tänu sellele peaks ka sel aastal normaalne tulemus tulema.

Kas plaanite järgmisel aastal lisainvesteeringuid?

See sõltub suuresti majandusolukorrast. Teatavad investeeringud on kindlasti plaanis metsamajandustoetuste abil näiteks realiseerida.

Aga mõned lisainvesteeringud teeme kindlasti kas või jaotamata teenitud kasumi arvel, plaanis on see reinvesteerida. Näiteks toorainebaasi, vastavalt turuolukorrale peab seda kindlasti tegema.

Kas tuleb ka lisatöökohti?

Toorainebaasi soetamine ei eelda lisatöökohti. Tehnikateenused ostame praegu sisse. Selle arvel me küll ilmselt kaotame mingis osas marginaalis, aga samas maandame riske.

Majandusanalüütikud ennustavad uut kriisi. Kas Teie uut kriisi kardate?

Noh, mis siin karta, see on ju käes. Finantssektor on juba ammu pikas languses. Reaalmajandusega on siin teatav nihe olemas.

Kas Te enda ettevõtte olete võimaliku kriisi mõjude vastu kindlustanud?

Oleme võõrkapitali osatähtsuse minimeerinud, laenud on sisuliselt nulli viidud. Tavamajanduse olukorras poleks see kindlasti mõistlik, sest omakapitali tootlus peaks olema kõrge, aga ebastabiilsete turgude olukorras on mõistlik võimalikult vähem võõrkapitali kasutada. See sõltub kindlasti ka ettevõtja nägemusest. Pidasin otstarbekaks riske maandada. Kui tuleb majanduslangus, siis võõrkapital on kaetud, meie ostame teenuse väljast ja püsikulu on madal. Siis saab kriisiaja kenasti üle elada.

Mis on ettevõtjate jaoks tuleval aastal kõige kriitilisem?

Eks see võõrkapitali kasutus ja selle osakaal ole. Eelmises kriisis võimendati ettevõtted võõrkapitaliga üle. Kui tuli majanduslangus, siis kadusid need ettevõtted kiiresti, sest laene polnud võimalik teenindada. Selle arvel kaotati ka oma varad. Mõnel ettevõtjal kadus elutöö silmapilguga.

Ettevaatlik majandamine ja riskide maandamine on oluline märksõna ettevõtjatele.

Minister Ligi ütles, et hirm hoiab majandust ja investeeringuid tagasi.

No investeerida, kui on kapitali, on iseenesest ju lihtne, kuid selle aluseks on lõpptarbimine. Elanikkond hakkab keerulistes oludes aga säästma. USA rahatrükk on ka hea näide.

Et sellega ei kaasne otseselt inflatsioon, vaid on hoiused, mis seisavad näiteks deposiidis. Inimeste ootustest sõltub palju, kuid kui turul puudub tarbimise ootus, siis see pole jätkusuutlik.

Uude aastasse lähete pigem ettevaalikult?

Absoluutselt. Optimismiks väga põhjust ei ole. Meie oleme suhteliselt skeptilised.

allikas: ap3.ee

PRESSITEADE: FB Lookingforajob statistika septembris 2011

FB Lookingforajob ( https://www.facebook.com/lookingforajob ) STATISTIKA.

FB Lookingforajob leht alustas tegevust augusti lõpus 2010. Leht sai loodud tööotsijaile ja tööpakkujaile tööteemaliseks suhtlemiseks ning üksteise leidmiseks suurimas ning tuntuimas sotsiaalvõrgustikus Facebookis ja Facebooki abil. Täna on 02.oktoober 2011. Edastame statistika.

* Möödunud kuul 01.09 – 30.09.11 küündis päevane kasutajate arv 4320 -ni ja jäi päeval vahemikku 1547 – 4320 (aritmeetiline külastuste arv päevas 2987). Kogu ajavahemiku jooksul oli lehel 9340 erinevat (unikaalset) ja aktiivset kasutajat.

FB Lookingforajob külastuste statistika 01.09-30.09.2011

* Postitusi vaadati sel ajavahemikult kokku üle 1 miljoni ja 14662 korral.

* Unikaalsete lehe vaatajate arv päevas  jäi kuisel perioodil vahemikku 72-303.

Lehele suunatud lingid ehk millise kanali kaudu külastajad FB Lookingforajob lehele saabuvad?

1. Neti.ee 415 korral.

2. app.work4labs.com 382 korral

3.  firmateated.com 237 korral

4. tootukassa.ee 139 korral

5. tööpakkumised.ee 41 korral

6. Google 37 korral

Millist osa FB Lookingforajob lehest enim külastatakse?

1. “Jobs” 5948 korral.

2. Sein 4384 korral.

3. Information 2075 korral.

4. Aruteludfoorum 743 korral.

5. Pildid 84 korral

Kes on lehega liitunud kasutajad, millisest soost ja millises vanuses?

Naised 67% ja vanuseline jaotus 13-17 4,6%, 18-24 22%, 25-34 19%, 35-44 13%, 45-54 6,2%, 55+ 2%

Mehed 32% ja vanuseline jaotus 13-17 3,4%, 18-24 11%, 25-34 9,4%, 35-44 4,7%, 45-54 2%, 55+ 0,94%

FB Lookingforajob kasutajad septembris 2011

Liitunud kasutajatest asub Eestis 30.septembri 2011 seisuga 6672 inimest, 5300 neist Tallinnas, 971 Tartus, 100 Pärnus, 71 Rakveres, 48 Viljandis, 38 Raplas, 37 Kuressaares, 26 Võrus jne.

Umbes 87% lehe kasutajatest on täna tööd otsimas.

Lehe “Jobs” osas saab avaldada Teie tööpakkumise. Huvilised saavad sellelt mugavalt kandideerida, lisades CV ja kaaskirja:

NB! Tegime hinnakirja soodsamaks.

Lisa tööpakkumine SIIT (valida saad ka sobiva tasustamisviisi).

Nõuanded äripinna üürimiseks – Seven Real estate Advisors

Universaalseid nõuandeid, kus ja kuidas äripinda üürida, on keeruline anda. Igal ettevõttel on oma nägu, strateegia, tulevikuvisioon ning tegurid, mis äripindade valikuid mõjutavad. On aga mõned aspektid, mida enne uue äripinna otsingule asumist kindlasti lahata.

Kontoripind

Foto: Mihkel Maripuu

  • Alternatiiv. Väike- või alustava ettevõttena võib kaaluda ka büroohotelli seniks, kuni on teada, millises tempos ja suunas hakkab ettevõte edasi arenema. Büroohotell annab võimaluse kasutada ruume nõupidamisteks, sekretäri, kööki ja teisi mugavusi vastavalt vajadusele.
  • Asukoht. See võib sõltuda ettevõtte kuvandist, klientidest, tööjõust, logistikast kuni kauba liikumiseni välja. Analüüsides enda jaoks olulisi ning määravaid näitajaid, saab otsustada, milline on ettevõttele ideaalne asukoht.
  • Pinna suurus. Eelkõige lähtutakse töötajate arvust. Kui on ette näha töötajate arvu muutust, tasub eelistada suuremaid hooneid, kus on võimalik hoonesisene liikumine vajaduse järgi. Võimalusel vali hoone, kus on olemas üldkasutatavad ruumid nõupidamisteks, tualetid ning kohvik, vähendades sellega oma püsikulusid.
  • Üürikulude eelarve. Tihti lastakse ennast eksitada soodsast üürihinnast, arvestamata iga-aastast hinnatõusu, pinna kõrvalkulusid ning parkimistasusid. Kokku tuleb lüüa kõik võimalikud kulud ning võrrelda oma üürikulude eelarvega, vältides sellega ebameeldivaid üllatusi tulevikus.
  • Parkimine. Sõltuvalt asukohast võivad parkimisvõimalused olla väga piiratud ning erineva kulumääraga. Arvestades ettevõtte profiili mõtle läbi, millised on parkimisvõimalused töötajatele ja klientidele. Arvesse tuleks võtta ka ühistranspordi kättesaadavust, kui selleks vajadus peaks olema/tekkima.
  • Üürileping. Kaalu läbi, kui pikaks ajaks on üüripinda tarvis ja kui jäik on ettevõtte areng. Muutlikuma arenguga ettevõtte puhul on mõistlik jätta lepingust väljumise võimalus. Kindla visiooni korral on kasulikum sõlmida konkreetne tähtajaline leping, mis tagab stabiilsuse.
  • Eritingimused. Paljudel ettevõtetel võivad olla väga spetsiifilised erinõudmised, millele pole sageli lihtne lahendust leida. Näiteks soovides ettevõtte reklaami hoone seinale, ei pruugi see igal pool võimalikuks osutuda. Enne üürilepingu sõlmimist lepi kõiges täpselt kokku, sest see, mis võib tunduda iseenesestmõistetav, võib osutada hiljem ootamatuks takistuseks.

Allikas: Seven Real Estate Advisors

Toimetas: E24

Ärikinnisvara hinnad hakkavad tõusma – Tanel Olek, 7 Real Estate

Ärikinnisvara hinnad ja nõudlus muutuvad elukondliku kinnisvaraga võrreldes üldjuhul väikese nihkega. See nihe võib olla suurusjärgus üks aasta.

Äripinnad

Foto: Kairi Kullasepp

Suhteliselt kindlalt võib väita, et turu madalseisud on jäänud seljataha. Kui alates 2007. aastast oli tunda allapoole libisemist, kuni järsu kukkumiseni välja, siis 2010. aastal oli turu liikumine juba horisontaalsem.

Käesoleval aastal on üüripindade osas tunda teatud nõudluse teket. See ei tähenda, et oleme tagasi buumiaegsel tasemel, kuid võrreldes kriisiaastatega oleme siiski paremal positsioonil.
Väita, et kõik halb on seljataga ning helge tulevik on ees, oleks liiga naiivne.

Majanduse stabiliseerumine ei tähenda tõusu ning miski ei välista uut langusperioodi. Kuigi viimane poolteist aastat on sisendanud kindlustunnet majanduse stabiliseerumise osas, on praegune selgusetu olukord välismaailmas ning eurotsoonis seadnud selle kindlustunde teatud määral küsimärgi alla.

Vastastikku kasulikud tehingud

Uue äripinna valimisel tuleb lähtuda väga ratsionaalselt oma ettevõtte vajadustest ning perspektiividest tulevikus. Eeldusel, et Eesti majandust ei taba uus langus, on käesolev aasta hea aeg uute pindade üürimiseks.

Arvestades ehitushindade kallinemist ligi 20-30 protsenti ning üldist inflatsiooni, pole võimalik saada tulevikus rajatavates hoonetes äripinda sama soodsalt kui olemasolevates.

Kui eluasemeturg liigub ühtlasemalt, siis ärikinnisvara puhul on volatiilsus suurem. Enda võrdlemine teiste turuosalistega ei pruugi anda adekvaatset infot.

Mõistlik äri eeldab, et tehingu kõik osapooled on rahul. Liiga kõrge või liiga madal hind ei saa olla jätkusuutlik ning varem või hiljem leiab ahistatud pool alternatiivse lahenduse – üürnik soodsama pinna või pinna omanik äriliselt kasumlikuma üürniku.

Üüripinna paindlikkus

Müügitehinguid oma tarbeks soetamiseks toimub äärmiselt vähe, kuna ettevõtjad ei soovi omavahendeid kinni panna ning võõrkapitali kaasamine on liiga kulukas. Samuti annab
üüripind paindlikkuse tegutseda vastavalt ettevõtte arengule.

Kuna ehitushindade tõus on ära söönud kinnisvaraarenduse potentsiaalse kasumi, satuvad hinnasurve alla ka ehitusõigusega tühjad kinnistud. Nende müügikäive langeb, mille tulemusena langevad ka selliste kinnistute hinnad.

Büroopinnad

2011. aasta esimesel poolaastal olid üürihinnad kesklinna A+ märgistusega büroohoonetes vahemikus 11-15 eurot/m2, A-klassi hoonetes 9-12 eurot/m2 ja B-klassi büroomajades 6-8 eurot/m2. Vakants A+ ja A-klassi büroohoonetes on kuni 7 protsenti, B-klassi pindadel 30 protsenti. Üürihinnad näitavad mõõdukat kasvu ning vakantsuste vähenemist.

Paar viimast aastat andsid üürnikele jõupositsiooni, mis lubas neil kaubelda endale väga soodsaid üüritingimusi. Arendajad olid üürniku nimel nõus jagama pindu vajalikeks suurusteks, investeerima pindade viimistlusse ning tegema muidki soodustusi, näiteks tasuta parkimise näol.

Rasked olud tingisid uute arenduste plaanide seiskumise, mis omakorda on tekitanud nõudluse, mida olemasolevad vakantsused ei suuda rahuldada. Vakantsuse moodustavad üksikud väiksemad pinnad ning suurklientide jaoks (~700 m2 ja enam) on valik väga piiratud või lausa olematu.

Praegust olukorda turul võib seletada põhimõttega «võta või jäta». Leidub vaid üksikuid vabu büroopindu – valik ruumi suuruse, korruste ja viimistluste vahel on piiratud ning lepingud ja hinnapoliitika on tunduvalt jäigemad. Arendajad on lõpetanud või lõpetamas üürisoodustusi ning hinnad ühtlustatakse turuga samale tasemele.

Selle valguses on julgemad arendajad uuesti oma projektidesse elu sisse puhunud ning alustanud ehitusega.

Hea näide on Tallinna Teaduspark Tehnopol, kus on kerkimas kaks uut hoonet, mille täitumus üürnikega on juba üle 50 protsendi. Samas on veel mitmeid arendajaid, kes on ankurüürniku olemasolul valmis turule tulema.

Meie turg on äärmiselt väike ning ka nõudlus, kuigi olemas, siiski väga õhuke. Turg suudab absorbeerida paar uut hoonet korraga. Liiga järsult suurenev arendusmaht seaks ohtu olemasolevate hoonete vakantsused ning viiks tasakaaluhinna alla.

Kaubanduspinnad

Üürihinnad varieeruvad vastavalt asukohale, keskusele, pinna suurusele, otstarbele ning ka pinna kuju eripäradele. Pinna suurusest sõltuvalt võivad hinnakõikumised olla üsna suured. Kaubanduspindade keskmised üürihinnad on A-klassi hoonetes 10-32 eurot/m² ning B- ja C-klassi hoonetes 3-10 eurot/m².

Kaubandussektoris on pikalt ületanud nõudlus pakkumist ning vakantsused on olnud nullilähedased. Ka kriisiaastatel toimisid populaarseimad keskused sisuliselt 100-protsendilise täitumuse juures, kuid seda saavutati tänu märkimisväärsetele üürisoodustustele. Sellest langesid ka kaubanduskeskuste käibed.

Nüüdseks on üüritasemed normaliseerunud. Jätkub koondumine suurematesse keskustesse ning täitumuse pärast hoitud üürnikud vahetatakse välja huvitavamate kaubanduskontseptsioonide ning jätkusuutlikemate üürnike vastu.

Sellest tingituna on tunda üüritaseme mõõdukat tõusu ning vakantsuste suurenemist ette näha pole. Vabade pindade valikuid eksisteerib nn nišikaubandusele, mis ei pea olema traditsioonilisel A-klassi pinnal.

Lao- ja tootmispinnad

Üüritasemed on A-klassi lao- ja tootmispinnal 3-4,2 eurot/m² ning B- ja C-klassi puhul 1-2,5 eurot/m². Hinnad varieeruvad vastavalt asukohale, suurusele ning seisukorrale.
Vakantsuste kasvu pole ette näha, kuna uued mahud tuuakse turule ainult ankurüürnike olemasolul. Üürihinna tõus tuleb mõõdukas ning hinna suurem kõikumine sõltub üürnike spetsiifilistest vajadustest.

Kuni 2007. aastani otsustasid paljud ettevõtted üürimise asemel rajada lao- või tootmispinnad ise. Vähenenud mahtude tõttu või lausa pankrotistumise tagajärjel jäid need hooned kahjuks tühjalt seisma ning vajasid hädasti uusi üürnikke.

Selles tulenevalt oli võimalik saada turult tänapäevaste kommunikatsioonide, teinekord koos riiulitega laopinda ning seda väga soodsate hindadega, alates 2,5 eurost/m². Selle aasta alguseks olid need mahud ammendunud, mistõttu käivad läbirääkimised uute hoonete rajamiseks ning seda juba normaliseerunud hinnatasemelt.

Eelkõige soovitakse arendada põhimõttel «built to suit», ehk ehitada hoone konkreetse üürniku tarvis. Nõudlus on kasvanud suurematele mahtudele, alates 3000 m², kuna neile puudub pakkumine. Turg on aktiivsem väiksemate pindade osas, kus on olemas nii nõudlus kui ka pakkumine.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et varem või hiljem hakkavad hinnatasemed tõusma. Ärikinnisvara turgu hakkab mõjutama ehitushindade järsk kasv. See tähendab, et 2011/2012 on uute projektide turule lisandumine äärmiselt tagasihoidlik.

Kui tänapäevaste valmishoonete vakantsus on vähenenud 5-10 protsenti, hakkavad turul üürihinnad jälle tõusma ehk tasakaalupunkti poole liikuma.

Tanel Olek
%d bloggers like this: