gtag('js', new Date()); gtag('config', 'UA-134611509-1', );
Advertisements

TÖÖ. TÖÖPAKKUMINE. Maksu- ja Tolliamet pakub tööd revidendile.

Tööpakkumised by FB Lookingforajob

Maksu- ja Tolliamet pakub tööd. Tööd saab:

REVIDENT

Kanndideeri otse Facebookist, kui oled FB kasutaja. Samuti näed pakkumist ja saad kandideerida tööpakkumised.ee lehel.

 

Advertisements

TÖÖPAKKUMINE. TURUNDUS. Täpsemalt turunduskoordinaator saab töö Estravelis..

 

Turunduskoordinaator leiab tööd Estraveli Tallinna Büroos

Hea turunduskoordinaator on lahe sell või sellitar, kes

  • turundab rõõmuga iga kell
  • omab laialdast ülevaadet turundustrendidest meil ja mujal
  • omab sära, mis ei jäta külmaks ei tiimiliikmeid ega koostööpartnereid
  • püstitab mängeldes kõrged eesmärgid ja koordineerib nende edukat realiseerumist
  • omab hääd keelevaistu ja täpset kotkasilma
  • hindab end ja oma teadmisi kõrgelt, et olla üks täht Eesti parima reisifirma tiimis – Estravelis!

Meil on veel 1 vaba töökoht!

Kandideeri läbi FB Lookingforajob`i, vajuta siia SIIA, et liikuda originaalpakkumisele millelt on mugav kandideerida, lisades motivatsioonikirja koos palgasooviga ja CV.

Iseseisvalt tööle! Uus koolitus tööturul mitteaktiivsetele

Koolituse eesmärk on aidata töötutel ja tööturul mitteaktiivsetel rakenduda iseseisvalt tööle Targa töö ühingu kaudu, kes viib läbi koos partneri Tallinna Ülikooliga järgmise koolitusprogrammi:
Sissejuhatav seminar 09. november 2011 kell 15-17 Tööandjate majas, Kiriku 6


Mida ma teha tahan ja mida me koos saame teha? – Kadri Seeder – ettevõtja, vabakutseline projektijuht ning Lahemaa Kaugtöö-ja Koolituskeskused eestvedaja.

  • sissejuhatava seminari käigus saame omavahel tuttavaks, arutame läbi, mida kellelegi teha meeldib, kes milleski hea on, mida keegi teha tahab ja mida tal oma eesmärkide saavutamiseks vaja on.
  • räägime läbi erinevad töötamise võimalused, sh iseseisvalt töötamine ja oma ettevõttega alustamine.
  • iseseisva tööna koostatakse igale koolitusel osalejale tegevusplaan tööturul osalemiseks.

Järgnevad koolitusteemad valmistatakse ette vastavalt osalejate konkreetsetele ootustele ja vajadustele alates 15. novembrist.

Koolitusteemad

Ideest teostuseni – projektide juhtimine, sh rahastusvõimalused – Marju Mäger – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud, Abja kaugtöökeskuse eestvedaja.

Oma tegevuse müük, turundus, kommunikeerimine – Janika Leoste – Lasteveeb OÜ juht, Kadri Seeder – Lahemaa Kaugtöö-ja koolituskeskused

Arvutialane õpe ja juhendamine iseseisvalt töötamiseks – Aigi Reinomägi – iseõppija ja Ole kaasas targa töö koolitaja Lahemaa Kaugtöö-ja koolituskeskusest

Ettevõtlusega alustamine – Heidi GrenmanCompetence OÜ juht, ettevõtja ja koolitaja.

Paralleelselt koolitustega toimuvad iseseisvad tööd, mida juhendatakse e-maili, Skype ja telefoni teel. Targa töö ühing võimaldab kasutada paindlikku kontorit Tööandjate Majas, Kiriku 6.

Osalemine koolitusel

Koolitusel osaleda soovijatel palume saata motivatsioonikiri, kus selgitate, millised on ootused koolitusele ja miks sellel osaleda tahate) ja CV aadressile: triinkyt@tlu.ee.

Avaldusi võetakse vastu  kuni  01. novembrini 2011.
NB! Koolitusele pääseb konkursi korras, grupi suuruseks on kuni 15 inimest.

Koolitused on osalejatele tasuta ning nende rahastamine toimub ESF projekti“ Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine” raames.

ACE Logistics Estonia nüüd ka Facebookis

ACE Logistics Estonia nüüd ka Facebookis!

ACE Logisticsi Facebooki leht on loodud eesmärgiga, et pakkuda meie klientidele ja sõpradele olulist infot, huvitavaid artikleid ning palju muud põnevat mis toimumas logistikamaastikul! “Facebooki lehe abil soovime suurendada ka meie uudiskirja lugude loetavust, olla info edastamisel operatiivsem ja personaalsem ning pakkuda seeläbi meie klientidele paremat teenindust” kommenteerib ACE Logistics Estonia tegevjuht Andres Matkur

Eeluurigu põhjal leidsime, et üle 50% meie võtmeklientidel on oma isklikud Facebooki kontod ning paljudel ka firmakontod. Samuti selgus, et Facebooki konto on ka ligi pooltel ACE Logisticsi töötajatel. “Soovime olla uuendusmeelsed ning samuti on meid innustanud teiste Eesti ettevõtete edulood sotsiaalvõrgustikes” lisab Andres Matkur

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Üle 750 miljoni kasutajaga Facebookist on saanud maailma üks enim külastatud veebilehti, mille kasutajad veedavad lehel tunde, jagades lehel fotosid, videoid ja sõnumeid. Eestlasi on Facebookis hinnanguliselt rohkem, kui 300000.

Kes ei ole varem Facebook-ga kokku putunud, siis rohkem infot leiab www.facebook.com ja huvi korral on võimalik ka liituda. Kellel on oma Facebooki kontod siis soovitame kindlasti meie lehte „like”-ida ja jälgida meie postitusi!

ACE Logisticsi Facebooki leht avaneb SIIT.

Martin Raud, ACE Logistics Estonia

Via 3L võttis Ferroline Grupilt üle Koduekstra kesklao

AS Via 3L laiendas tegevust ja avas Jüris uue lao, mille avamiseks andis tõuke OÜ Koduekstraga sõlmitud koostöölepe. Logistikauudiste teada opereeris Koduekstra keskladu siiani Ferroline Grupp.

AS Via 3L laiendas oktoobris tegevust 4000 ruutmeetri võrra alustades tegevust Jüris, Kesk tee 14. Uues laos keskendub ettevõte peamiselt tööstuskaupade käitlemisele ning ladustamisele.

“Tõuke uue lao avamiseks andis Koduekstraga sõlmitud kootööleping, mille raames alustas Via 3L oktoobrist Koduekstra kaupluste tarbeks mõeldud kesklao opereerimist,” kommenteeris Via 3L juhatuse liige Elmer Maas uue lao avamise põhjuseid. Ta lisas, et ettevõttel on veel mitu huvitavat projekti tööstuskaupade sektoris läbirääkimiste faasis ning läbirääkimised loodetakse lõpetada 2011. aastal. “Kuna toidu- ja esmatarbekaupade sektor on natuke stagneerunud, otsime täna kasvu tööstuskaupades,” kommenteeris Maas uut tegevusharu.

Koos lisandunud laopinnaga opereerib  Via 3L kokku 27 000 ruutmeetril. Lisaks Jüris vastavatud tööstuskaupade jaotuskeskusele opereeritakse toidu- ja esmatarbekaupade jaotuskeskusega Lagedil, Tallinna ringtee ääres. Jüris, Kalevi teel asub ettevõttel jahutus- ja sügavkülmutatud toodete jaotuskeskus ning Tartus Shelli määrdeainete keskladu.

Loe veel logistikauudised.ee

Eestlased avavad Stockholmis büroohotelli

Eesti firma 1Office avab homme Stockholmis büroohotelli. Teenus on eelkõige mõeldud Rootsi laienevatele Eesti ettevõtetele.

“Eestist välja laienemise strateegia sai paika pandud niipea, kui Eestis jalad korralikult maha saime. Rendikontoriäri on rahvusvaheline. Seda peegeldab ka meie kliendibaas, kus on praegu kokku umbes 150 klienti ning neist umbes 80–85% on väljastpoolt Eestit. Praegu on aktiivsemad suhted selliste sihtriikidega nagu Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Ukraina, kuid kliente on meil ka Itaaliast, Norrast, Portugalist jne,” selgitas ettevõtte üks omanikke ja Eesti haru juht Ragnar Everest.

Rootsi laieneti ettevõtte teise omaniku ja Rootsi suuna juhi Ivar Veskioja initsiatiivil. Veskioja oli enne oma ettevõtte loomist Tavidi tütarettevõtte Tavex tegevjuht Rootsis.

Ettevõte avab Rootsis kontori ametlikult 26. oktoobril. Samas esimesed kliendid on kuningriigi pealinnas juba büroopinna leidnud ja töö käib. “Kontor paikneb Stockholmis Eesti majas ning on peaasjalikult suunatud näoga Eesti poole ehk soovime eelkõige pakkuda tuge Eesti ettevõtetele Rootsi turule sisenemiseks, kuid loomulikult teenindame ka kõiki teisi. Rootsi ärimudel on sarnane Eestis toimivaga ehk teenustevalikus on neli peamist teenuseliiki: äriteenused, raamatupidamine, virtuaalkontor ja büroohotell,” lisas juht.

Ettevõte laienes oma jõududega ja käimas on aktiivsed läbirääkimised ka Soome, Läti ja Leedu suunal, et nendes riikides oma filiaal avada.

1Office Eesti OÜ tegutseb Tallinna südalinnas Foorumi majas 2008. aasta augustist, pakkudes paindlikke virtuaalkontori ja büroohotelli lahendusi, raamatupidamist ning äriteenuseid.

Mariliis Pinn
ajakirjanik

KONSULTATSIOONID: Personalialane konsultatsioon

Personalialane konsultatsioon by FB Lookingforajob
 

PERSONALIALANE KONSULTATSIOON

Hinnad alates: 12,78 €

Konsultatsioon tööandjale personaliküsimustes

Konsultatsioon töötajale töölepinguseaduse tutvustamisel

Konsultatsioon ettevõtte tegevuse ümberkorraldamisega seotud personaliküsimustes (tööandja ja töötaja õigused ja kohustused, sh. töötajatele etteteatamine, mida peab silmas pidama koondamise korral, töötajate õiguslik kaitse, töötajatel töötuskindlustushüvitise ja koondamishüvitise saamise tingimused jne)

Teenus sisaldab probleemide sõnastamist, olukorra analüüsi ja tõenäolist edasiste sündmuste prognoosi kujunenud olukorras, realistlikku eesmärgipüstitust ning võimalikku tegevuskava koostamist selle saavutamiseks.

Tunned huvi ja soovid abi? Saada enda kontaktid info@firmateated.com koos märgusõnaga “PERSONALIALANE KONSULTATSIOON” ning valdkonna spetsialist võtab Teiega ühendust.

Tööpakkumine osalise tööajaga MÜÜGIKONSULTANT`le!

Hei Tudeng!

Tahad teenida korralikku tasu ülikooli kõrvalt? Soovid omandada suurepärase müügitöö väljaõppe ning kogemuse? Unistad töötamisest kaasaegses töökeskkonnas koos parimate kolleegidega? Sinu otsingud on kandnud vilja. See pakkumine on just Sulle!

Valemivihik otsib enda meeskonda säravat, positiivse ellusuhtumisega ning teotahtelist müügikonsultanti osalise tööajaga.

Põnevad ülesanded ja väljakutsed iga päev! Tänu paindlikule töögraafikule saad ise enda aega planeerida. Ja see pole veel kõik!

Kui kandideerid, osutud valituks ja sobid suurepäraselt meie tiimi, siis saad stardiboonusena 100 eurot.

Endal töö olemas, kuid tunned sobivat kandidaati?
Soovita meile töötajat ning saa vihjeboonus! Aita sõbral või sugulasel leida superlahe töö. Kui sinu poolt pakutud kandidaat sobib meile, maksame Sulle vihje eest 100 eurot puhtalt kätte!*
*Vihjeboonuse maksame välja, kui kandidaat on läbinud ühekuulise katseaja edukalt.

Kiirusta ja tegutse kohe, sest ootame CV-sid koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 26.oktoobrini aadressile eve@realister.ee

Kohtumiseni vestlusel!

Lisainfo:
Eve Raag
eve@realister.ee
www.realister.ee

Tööd saab JÄÄKIDE REVIDENT (ÖINE). Tööpakkumine Maximalt

Maxima Eesti OÜ

Baltikumi suurim jaekaubandusvõrk MAXIMA omab 430 kauplust Leedus, Lätis, Eestis ja Bulgaarias.

Tööd saab:

JÄÄKIDE REVIDENT (ÖINE)

Töö kirjeldus:

– regulaarsete plaaniliste inventuuride tegemine vastavalt kehtestatud graafikule.
– läbiviidud inventuuride tulemuste esitamine (kehtestatud aruannete näol)

Nõudmised kandidaadile:

– hea eesti ja vene keele oskus suhtlustasandil
– korrektsus, täpsus ja ausus
– meeskonnatööle orienteeritus
– põhjalikkus ja kohusetundlikkus

Kasuks tuleb töökogemus selles valdkonnas.

Ettevõte pakub:

– kiiret tööalast karjääri ja enesearengu võimalust Baltimaade suurimas jaekaubandusettevõttes
– dünaamilist tööd parimas meeskonnas
– hindamatut praktilist töökogemust
– tööalast koolitust

Lisainfo:

Tööd ei saa teha teise töö kõrvalt

Tööle asumise aeg: Kohe
Töö tüüp: Täistööaeg, palgatöötaja, sobib ka üliõpilastele.

Kandideerida saad kuni 31.10.2011 (kaasaarvatud)

ORIGINAALPAKKUMISELE LIIGU SIIT, ET KANDIDEERIDA!

FB Lookingforajob soovib Sulle edu kandideerimisel. Ära unusta infot jagada ka sõpradega:)

Ajujaht algab taas! – Ajakiri Director

By Director

 

Eesti suurimale, 95 000-eurose auhinnafondiga ettevõtluskonkursile Ajujaht on võimalik äriideid esitada 25. oktoobri südaööni. Ajujahi on ellu kutsunud EAS Euroopa sotsiaalfondi vahenditest.

Ajujahi žürii liige Andrei Korobeiniku sõnul on konkursile laekunud juba mitukümmend äriideed.

Konkursile on eelnevate aastate jooksul esitatud kokku ligi 2500 äriideed, millest silmapaistvamatesse on investeeritud enam kui 300 000 eurot. 2011. aasta edukamad projektid olid virtuaalne köögiviljaaed Virtual Garden, põlevkivituhast kassiliiva tootev Plaisir du Chat ning C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri aretav KPA Scientific.

Ajujaht eesmärk on aidata noori uuenduslike ettevõtete loomisel. 95 000-eurose auhinnafondi panevad tänavu kokku järgmised edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, Kredex, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Tallinna ja Tartu linn.

Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Lisainfo Lo Rihvk, BDA Consulting partner/Ajujahi projektijuht

lo@bda.eehttp://www.ajujaht.ee/
http://www.facebook.com/ajujaht

Töö. Tööpakkumine. Maxima pakub tööd ARHITEKT-TEHNOLOOGILE

Otsib oma meeskonda

ARHITEKTI-TEHNOLOOGI

Töö kirjeldus

  1. Projekteeritavate kaubanduskeskuste  asukoha kontseptsiooni     väljatöötamine  krundi  ja  ruumide  seisukohast lähtudes.
  2. Projekteeritavate    kaubanduskeskuste  fassaadide  ja interjööride projekteerimine  ning kooskõlastamine.
  3. Töö  ruumide plaanide  ja projekteeritavates  kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete joonistega.
  4. Kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete spetsifikatsioonide koostamine.
  5. Aktiivne töö ja suhtlemine   projektijuhtidega kaubanduskeskuste planeerimise,  projekteerimise  ja ehituse ajal.
  6. Perioodilised  sõidud planeeritavatele ja ehitatavatele  objektidele.
  7. Olemasolevate  kaubanduskeskuste  jooniste arhiivi pidamine.

 

Nõuded kandidaadile

–     rakenduslik kõrgharidus, soovitavalt tehniline

–     töökogemus ehitusvaldkonnas

–     hea  eesti, vene ja inglise keele oskus.

 

Ootame Teie CV-d: radda.peterson@maxima.ee

Info: 6023147

Tööpakkumine ARHITEKT-TEHNOLOOGILE!

Otsib oma meeskonda

 

ARHITEKTI-TEHNOLOOGI

Töö kirjeldus

  1. Projekteeritavate kaubanduskeskuste  asukoha kontseptsiooni  väljatöötamine  krundi  ja  ruumide  seisukohast lähtudes.
  2. Projekteeritavate kaubanduskeskuste  fassaadide  ja interjööride projekteerimine  ning kooskõlastamine.
  3. Töö  ruumide plaanide  ja projekteeritavates  kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete joonistega.
  4.  Kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete spetsifikatsioonide koostamine.
  5.  Aktiivne töö ja suhtlemine   projektijuhtidega kaubanduskeskuste planeerimise,  projekteerimise  ja ehituse ajal.
  6.  Perioodilised  sõidud planeeritavatele ja ehitatavatele  objektidele.
  7. Olemasolevate  kaubanduskeskuste  jooniste arhiivi pidamine.

 

Nõuded kandidaadile

–     rakenduslik kõrgharidus, soovitavalt tehniline

–     töökogemus ehitusvaldkonnas

–     hea  eesti, vene ja inglise keele oskus.

Ootame Teie CV-d: radda.peterson@maxima.ee

Info: 6023147

TÖÖPAKKUMINE: Pakume tööd TURUNDUSANALÜÜTIKULE

Maxima Eesti OÜ

Baltikumi suurim jaekaubandusvõrk MAXIMA omab 430 kauplust Leedus, Lätis, Eestis ja Bulgaarias.

Otsib oma meeskonda

TURUNDUSANALÜÜTIKUT


Soovitusi üürikorteri otsijale

Sobiva üürikorteri leidmiseks tasub enne otsingutega alustamist aeg maha võtta ja oma soovide-nõudmiste üle järele mõelda. Esimese asjana peaks kindlasti paika panema hinnaskaala.

Kui kallis?

  • Üürikorteri otsija peaks paika panema, kui suure osa eelarvest on ta võimeline kodu alla panema. Siin peab vaatama üürimise kogukulu, mitte vaid ühte komponenti ehk üürihinda, nagu sageli ekslikult tehakse. Tegelikult lisanduvad ju üürihinnale pea eranditult kommunaalkulud, mis võivad varieeruda vägagi laias skaalas. Lisanduda võib muidki kulusid, mis on otseselt või kaudselt korteriga seotud.

Asukoht

  • Üldiselt on kallima üürihinnaga kesklinn ja selle vahetu ümbrus. Mida kesklinnast kaugemale, seda madalamaks läheb üürihind. Kindlasti leiab ka eri piirkondade siseselt olulisi hinnaerinevusi. Pole ju sama linnaosa piires niivõrd atraktiivseks asukohaks näiteks liiklusummikutest tulvil magistraali kõrval elamine – pigem meeldib inimestele nautida linnulaulu paralleeltänavas.

Hoone heakord

  • Hoone heakord on esimene tegur, mis loob emotsiooni elukeskkonnast. Uue ja parema väljanägemisega elamus on ilmselgelt kõrgem üürihind kui korrastamata trepikodade ja katkiste akendega kõrvalmajas. Lagunemismärkidega ühiselamutest võib üürikorteri saada tõeliselt soodsalt, aga oht on, et külmetusrohtude peale kulub talve kestel jällegi hulga rohkem raha, kui korralikult soojustatud elamus elades.

Korteri heakord

  • Korteri heakord peaks olema kooskõlas hoone heakorraga. Superluks remont vanas ja räämas majas ei tundu usaldusväärsena ega tohiks lubada küsida uue korteri üürihinda. Üürikorterilt võiks oodata oluliste amortiseerumismärkide puudumist. Üldise ettekujutuse korterist saab kuulutuse juures olevatelt piltidelt, aga kindlasti tuleks enne lepingu allkirjastamist kõik oma silmaga üle vaadata.

Korteri sisustus

  • Mida rohkem eluks tarvilikku korteris leidub, seda kallimat üürihinda omanik saada soovib. Samas peab võimalik üürnik arvestama, et kui korteris on näiteks juba olemas voodi, tuleb tal enda voodile üüriperioodiks teine ulualune leida. Sellistest probleemidest tasub igal juhul rääkida üürileandjaga – mõistlik omanik on valmis korteris olevat mööblit ja muud sisustust vajadusel vähemaks võtma või juurde tooma. Kas ja kuidas see tema küsitavat üürihinda mõjutab, on juba järgmine küsimus. Sisustuse osas pööra tähelepanu sellele, kas üüripakkumise piltidel olev mööbel ja sisustus jääb korterisse või mitte. Vahel on inimene pakkumise juurde lisanud pildid elami­sest, kust aga enamik sisustusest minema viiakse – see võib üürniku jaoks eksitavalt mõjuda.

Allikas: kv.ee

Ostame ja müüme kasutatud laovarustust! ese.ee

Kasutatud laovarustust võite meile pakkuda...

Ilusalong Solarises pakub tööd!

Vaata tööpakkumist Facebookis www.facebook.com/lookingforajob lehel.

Tööpakkumised – Solarise keskuse ilusalong “Maribell” otsib personali

Ilusalongi Maribell Solarise keskuses, pakub tööd

KÜÜNETEHNIKULE, MASSÖÖRILE, KOSMEETIKULE ja JUUKSURILE

Võimalus on rentida ka teenusteks tube, kauni vaatega vanalinnale.

FB Lookingforajob soovib Sulle edu kandideerimisel:)

NB! Kui tead mõnd sõpra, kellele see tööpakkumine võiks huvi pakkuda, siis jaga infot.

www.maribell.ee

Tallinna Lasteteater “Lepatriinu” jõuluetenduste broneerimine on alanud!

Tallinna lasteteater "Lepatriinu" Talvetrall

Kallis firmapere

Detsembris esietenduvas jõuluetenduses on nii põnevust, nalja, laulu, liikumist ja palju muud põnevat – kohe mitu korda rohkem kui muidu, nii väikestele kui suurtele!!!

Lepatriinu Lasteteatri jõuluetendus sobib igale jõulupeole. Etendus koos jõuluvanaga, vajadusel ilma!  Jõuluaeg on vaid kord aastas, broneeri etendus juba varakult!
Täpsem teave ja tellimine:

56626196
urve.jaago@gmail.com
lepatriinu@lepatriinu.pri.ee
www.lepatriinu.pri.ee

Suuremate rõõmuks võib peole kutsuda lõbusa kahemehe bändi “Sada ja Seened” kelle saatel tore tantsu lüüa! Bänd koos õhtujuhtidega!  Täpsem teave ja tellimine:

Aivo Sadam, Tanel Bergmann
5269063, 56918211
aivo.sadam@mail.ee tanel.bergmann@gmail.com
www.hot.ee/sadajaseened

ARVAMUSLUGU: Saatsin ju oma CV, miks mind pole töövestlusele kutsutud? Autor: Tiit Kruusalu


Ma olen Töötukassas arvele võetud, käin seal regulaarselt ennast näitamas, minu CV on üleval nii CV-Keskuses kui ka CV-Onlines, vaatan pidevalt sealseid tööpakkumisi, saadan oma CV pea igale uuele tööpakkumisele, kontrollin mitu korda päevas oma e-posti, no mida veel? Olen teinud kõik endast oleneva, ometigi istun juba viiendat kuud ilma tööta kodus! Mõned korrad olen tellinud CV-Keskusest SMS-ga võimaluse näha samale ametikohale kandideerijate arvu- keskeltläbi 250 kandidaati ühele kohale. Pole lootustki. 

Tuleb tuttav ette?

Olgu siinkohal lisatud, et näites tuuakse välja kandideerimine kohale, kus otsitavaks on kogemustega keskastme juht ja valdkonnaks klienditeenindus.

Ometigi ei ole olukord nii lootusetu. Kuidas siis jõuda 250 kandidaadi seast esiviisiku hulka, kes tavaliselt tööintervjuule kutsutakse? See on võimalik, sest kuigi arvate, et olete omalt poolt teinud kõik, ei ole paljud isegi mitte pooli neist sõltuvaid võimalusi ära kasutanud. Vaatame nüüd, mis toimub keskmise CV-sid hindava tööandja peas.

Tööandjale on laekunud ühele klienditeeninduse vahetuse vanema tööpakkumisele 250 CV-d, mille hulgast ta peab tegema valiku. Ja nüüd tähelepanu: algab mitte kõige sobivama CV otsimine vaid hoopiski sobimatute väljapraakimine. Esimeses järjekorras rändavad paberihunti või satuvad arvutis „Delete“- nupu ohvriks kummalise e.posti aadressiga CV-d.

  1. Vähe on lootust näiteks gigolo@hotmail.com , blond.tibi@hot.ee , sexygirl@mail.ee ,pullimees@gmail.ee , tupsununnu@mail.ee ja muude taoliste aadresside omanikel. Aadress sisaldab suure tõenäosusega nende kandidaatide väärtushinnanguid või elustiili. Ükski neist ei ole tööandja arvates vajalik klienditeeninduses vahetuse töö juhtimiseks. Kui tegemist oleks IT spetsialisti otsinguga, siis megabait@gmail.com ilmselt läheks ehk kaalumisele. Igatahes CV-de hulk vähenes 235-ni. Kas neile 15-le väljalangenule tehti liiga? Võimalik, et CV-d lõpuni lugedes oleks ühele- kahele tema kummaline meiliaadress andestatud. Arvestada tuleb aga, et kui iga CV lugemiseks kulutada kasvõi üksainus minut, siis koos seljasirutusega, et endale kohvi tuua, on 250 CV lugemisega juba pool tööpäeva läinud. Seda on liiga palju, pigem kulutada peale välistamisi pool päeva allesjäänud kandidaatide põhjalikumale uurimisele. Seega- vabandust, kuid järgmine kord uuesti…

  2. CV-s on ära märgitud eelkooliealised lapsed ja perekonnaseis- lahutatud/vallaline.Tööandja vajab inimest, kes on suuteline korraldama kolleegide ootamatut asendamist, kuid see kandidaat hakkab ilmselt ise palju töölt puuduma, sest lasteaias käivad lapsed on ju pidevalt nohus- köhas. Alles jäi 175 CV-d. Olukorra oleks päästnud märge CV-s või kaaskirjas, et vajadusel abistab lastehoidmisel näiteks ema, naabrinaine või hoidja. Siis hindaks tööandja hoopis seda, et kandidaat oskab oma elu korraldada ja loodetavasti saab ka kolleegide töö organiseerimisega hakkama. Kuid praeguse info põhjal- järgmine kord…

  3. Vanus. Liiga noored jäävad kõrvale, sest neil puudub juhtimiskogemus. Vähe lootust on ka eakatel. Nii juhtubki, et ainuüksi personaliandmeid hinnates langeb ennem CV sisu juurde minekut 100 kandidaati välja. Tõenäoliselt käis tööandja pilk ennem CV kõrvaleheitmist veel üle reast „Harrastused/ hobid“ või võimalikust kaaskirjast, lootuses leida infot, et näiteks esmapilgul liiga noor ja juhtimiskogemuseta kandidaat on olnud aktiivne õpilasomavalitsuse liige või eakas kandidaat tegeleb metsajooksuga või müttab igal vabal hetkel aias. See vähendaks tööandja kartust noore juhtimiskogemuse puudumise või vanema kandidaadi põdura tervise ja vähese töövõime suhtes. See info jäi leidmata ja elu on karm- järgmine kord…

  4. Esimesed sisulised punktid CV-s: „Eesmärk ja soovitud ametikoht“. Välja langeb kõige suurem hulk kandidaate- 100 tükki korraga. Põhjuseks see, et ükski neist ei ole oma eesmärgiks kirjutanud töötamist klienditeeninduse valdkonnas, ega teiste juhina. Kõik need, kes on soovitud ametikohaks märkinud koka, ehitaja, autojuhi, turvamehe, raamatupidaja, hotelliteenija jne, leiavad sõna otseses mõttes tee prügikasti. Sama teed lähevad need, kes on oma eesmärgiks kirjutanud leida „ükskõik, mis tööd“, „tahan proovida“, jne. Tööandja vajab motiveeritud töötajat, kes pakutava ameti vastu tõesti huvi tunneb, mitte meeleheitlikku kandidaati, kes on valmis tegema ükskõik mida. Samuti ei soovi tööandja, et tema juures hakkaks keegi oma sobivust alles katsetama. Võib- olla see amet ei sobi ja siis ootab tööandjat jälle 250 uue CV läbivaatamine. Nii lihtne oleks ju oma CV üle lugeda ja vastavalt kandideerimisele soovitud ametikoha nimetus ära muuta! Paraku on sadakond kandidaati otsustanud ükskõik, mis kohale kandideerides oma CV muutmatul kujul edasi „spämmida“. Tulemus- isegi mitte järgmine kord…

  5. Rida „Soovitud töö“. Veel kümmekond kandidaati heidetakse kõrvale, sest soovitud töö kirjeldamise asemel on nad välja elanud oma eelmises töökohas toimunud konfliktide vimma või koondamise kibestumise. Väljendid “Ei soovi üksi mitme eest rabada, et ülemused reisida saaksid“, „Juht peaks ikka tõe välja kannatama“, „Tõsine tööinimene peab olema rohkem hinnatud, kui mingi tibinast kulliküüntega juhiabi“, ei ärata üheski tööandjas usaldust. Pessimistlik ja vimma täis inimene toob ettevõttesse ainult probleeme juurde, samuti ei paranda iriseja- viriseja kollektiivi mikrokliimat. Järgmine kord, kui kandidaat CV kaudu oma suhteid eelmise töökohaga enam ei klaari, ehk siis…

  6. Haridus“ ja „Täiendkoolitus“ vaadatakse omavahelises seoses. Tõenäoliselt langeb välja 25 kandidaati, kelle omandatud haridusel ja täiendkoolitustel puudub igasugune seos pakutava ametikohaga. Tööandja poolt veel kiire pilk „Töökogemuse“ reale, kus puudub mingigi viide kandidaadi kokkupuutele vajaliku valdkonnaga ja pole midagi parata- järgmine kord…

  7. Ja nüüd üks olulisemaid kohti- „Töökogemus“. Ei ole ju saladuseks, et tavaliselt hinnatakse sama valdkonna praktilisi kogemusi rohkem, kui ilma kogemuseta magistriharidust, eriti veel, kui saadud haridus ei vasta erialale. Hoolega uuritakse läbi CV-s näidatud ametikohad, hea, kui abiks on lisaks ametikohale toodud ka tööülesanded, mis on sarnased pakutava tööga. Kandidaadi eelmisi töökohti vaadates hindab tööandja mõttes, kas saadud kogemus tuleks uuel ametikohal kasuks. Kõrvale jäävad üleharitud kandidaadid- kuigi nad võivad hästi hakkama saada, on nende ootused üldjuhul suuremad ja nendega saab arvestada ainult kuni järgmise, töötaja tegelikele võimetele vastava töökoha leidmiseni. Tööandjat ootab sel juhul jällegi ees 250 uut CV-d. Samuti ei pälvi tähelepanu silmnähtavalt pooliku haridusega kandidaadid. Kui põhikool on pooleli jäänud, siis ei hakka keegi kaalumagi, kas tema elukogemusest piisab vahetuse töö juhtimiseks. Armu võivad leida veel kandidaadid, kellel puudub küll erialane haridus, kuid on ette näidata aastatepikkune töökogemus sarnases valdkonnas, millele lisanduvad mõned täiendkoolitused. Selliselt jääb alles 15 tõsiseltvõetavat kandidaati.

  8. Välistamine on läbi. Allesjäänud 15 hulgast hakkab toimuma parima otsimine. Tõenäoliselt on kõik 15 erialaselt pädevad, sobivate isikuomadustega, hea töökogemusega ja motiveeritud. Nüüd loeb see, kuidas keegi oma CV-s ja juurdelisatud kaaskirjas ennast müüa oskab. Eelised on kandidaadil, kellel on ette näidata mingi tööga seotud saavutus. Olgu selleks siis kas mõni rakendatud protseduur, sisekorraeeskirja muudatus, tõsisema kliendijuhtumi lahendamine, kasvõi kandidaadi tööalasele saavutusele viitav hüüdnimi. Loeb see, kuidas CV-s ja kaaskirjas näidatakse eelmistes ametites õpitu võimalikku rakendamist pakutaval ametikohal. Tugeva eelise saab kandidaat, kes annab mõista, et ta on tutvunud asutuse kodulehega, teab asutusest ka muude allikate kaudu ja ta tunneb tööandja konkurente. CV ja kaaskirja kirjutamisele eelnenud kodutöö saab igal juhul plusspunkte. Usutavalt esitatud ja tööandjale sobiv põhjendus, miks pakutud ametikoht huvi pakub, on üks olulistest eeltingimustest, et jõuda otsustava viie viimase hulka. Usutavaks ja tööandjale sobivaks põhjenduseks võib olla näiteks varasem töökogemus, mis võimaldab tulemuslikult spetsialiseeruda teda huvitavas ja tööandja poolt pakutavas valdkonnas.

  9. Viimase viie hulka, kes tööintervjuule kutsutakse, osutuvad valituks need kandidaadid, kellel on laitmatu ja erialaga kokkusobiv CV, kaaskiri, mis näitab, kuidas kandidaadi varasemad õpingud ja töökogemus on teda ette valmistanud pakutava ametikoha jaoks ja kellest on tunda, et just see töökoht pakub tõelist huvi.

Umbes nii, kuid loomulikult igal üksikjuhtumil detailides veidi erinevalt toimub sobiva töötaja valik. Nüüd pakun välja ühe mõtteharjutuse. Võtke oma CV, käige sellega läbi ülevalpool toodud üheksa punkti ja püüdke arvata, millises etapis teie CV välja praagiti.

Autor: Tiit Kruusalu, METI personaliabi OÜ

Reaalpalga langus kinnisvara ostul jalus

Stabiilne kinnisvarahind ja suurenev palk hoiavad ostujõudu kõrgel, märgitakse Pindi Kinnisvara kuuülevaates. Samas tuleb arvestada, et reaalpalk on üleüldise elukalliduse tõusu tõttu jätkuvalt languses.

Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 73 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 77 ja 87 ruutmeetrit. Buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades vaid 30 ruutmeetriga.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk rääkis eile Äripäevale, et praeguste hinnatasemete ja laenutingimuste juures on kinnisvaraostuks hea aeg.”Viimased kümme aastat pole olnud nii head olukorda kinnisvara soetamiseks kui praegu,” märkis ta ja lisas, et ilmselt kasvavad lähiajal pankade laenumarginaalid, sest maailmas toimuva tõttu on raha kallis. Panga eluasemelaenuporfell väheneb ja et vähenemine peatuks, peaks kodulaenude müük suurenema 15-20 protsenti.

Swedbanki hinnangul on Eesti inimeste laenuvõime seitse miljardit eurot, reaalselt aga on majapidamistel võetud laenude jääk 7,6 miljardit krooni. “Täna aitab majapidamiste laenukoormust oluliselt teenindada töötamine välismaal,” nentis Tukk.

allikas: www.ap3.ee

Estonian Airi Premium klassi soovitusindeks on kõrgem kui Apple iPhone’il

Estonian Airi Premium klassi salongis reisivad inimesed on andnud Eesti rahvusliku lennufirma Premium klassi teenindusele kõrgema hinnangu kui näiteks iPhone’i kasutajad Saksamaal Apple’i tootele. Estonian Airi Premium klassi soovitusindeks on 71%.

Selline hinnang põhineb soovitusindeksil (Net Promoter Score), mis arvutati välja klientide hinnangute alusel käesoleva aasta juulis ja augustis. Hinnangu andis 15% Premium klassi klientidest.

Võrdlusena võib välja tuua, et Apple/iPhone soovitusindeks Saksamaal on 70%, Suurbritannias 67% ja Prantsusmaal 57%. Eestis on näiteks Elioni e-poe soovitusindeks 64%, AS Kaleva Travelil 63%.

Rohkem infot : www. soovitusindeks.microlink.ee ja www.netpromoter.com

Lisainfo:
Ilona Eskelinen
AS Estonian Air

Tel: 6401178
pr@estonian-air.ee

Reisifirma ei suuda puhkajaid Türgist tagasi Eestisse tuua

Scanpix

04.10.2011 16:40

Reisikorraldaja Fiji Travel-Alma Tour tunnistas suutmatust täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi ja tuua Türgist tagasi ligi 80 reisijat.

Tarbijakaitseametile teadaolevalt on Türgist Antalyast tagasilendu ootamas 77 puhkajat. Lennud peaksid toimuma 9. ja 16. oktoobril.

Amet lubas pressiteates, et teeb endast olenevalt kõik, et reisijad tuua koju vastavalt esialgselt kinnitatud lennuplaanile.

Fiji Travel-Alma Touril on 170 000 euro suurune tagatis, mille kasutamise üle otsustab just tarbijakaitseamet. Tagatise kasutuselevõtu on amet juba algatanud.

Seoses eeltooduga tühistatakse tänasest kõik reisifirma poolt korraldatud reisid.

Tarbijakaitseamet esitab homme täpsemad juhised tarbijatele, millise tähtaja jooksul ootab avaldusi neilt, kelle reisid on tühistatud.

Allikas: ERR, Priit Luts

Kiirlaadija laeb 15 minutiga 80% elektriauto akust

Täna avatakse Schneider Electric ja EMT koostöös valminud esimene elektriautode kiirlaadimispunkt Tallinna Sadamas, millega saab elektriauto akust 80% laadida juba 15 minutiga.

Selline kiirlaadija on Balti riikides esimene. Schneider Electric pakkus innovatiivse lahenduse kiirlaadimisseadmete näol, millega saab laadida 80% elektriauto akust vähem kui 15 minutiga; lisaks energiahaldusteenuseid nii teenuse kasutajale kui ka taristu operaatorile. EMT arendas välja kiirlaadija mobiilse maksesüsteemi.

“EMT ja Schneider Electricu koostöös valminud lahendus kinnitab meie ambitsiooni pakkuda lihtsaid, efektiivseid ja hõlpsasti kasutatavaid laadimislahendusi elektriautode kasutajatele Eestis,” kinnitab Kari Laine, Schneider Electricu president Soomes ja Balti riikides. „Schneider Electricu ja EMT ühendatud kompetentsid võimaldavad tarbijale pakkuda unikaalse lahenduse elektriautode laadimiskulude haldamiseks ja  teenuse eest tasumiseks.“

EMT juht Valdo Kalm lisab, et elektriautode laadimise eest tasumiseks mõeldud mobiilse maksesüsteemi arendamine on mobiilioperaatorile põnev väljakutse, mis võimaldab klientidele pakkuda uusi innovatiivseid teenuseid.

“EMT saab kasutada oma 11 aastast kogemust mobiilse parkimisteenuse haldamisel linnades,” ütles Kalm. “EMT poolt arendatud teenuseid kasutades saavad mobiilioperaatorite lepingulised kliendid osta autole elektrit ning parkida ilma eelneva registreerimiseta. Kliendile tähendab see suuremat kasutusmugavust.”

ASi Tallina Sadam juhatuse liikme Allan Kiili sõnul omab Schneider Electric`u ja EMT poolt Tallinna Sadama territooriumil avatav elektriautode laadimisjaam lisaks praktilisele kasutusele sadama jaoks ka omamoodi sümboolset tähendust. „Tallinna Sadama tegevuses on keskkonnakaitse ja loodushoid, seal hulgas eriti nn. “rohelise energia” kasutamine, üks olulisemaid prioriteete. Seetõttu on laadimisjaama asukoht kesklinna ühes suuremas sõlmpunktis igati sobilik ja teretulnud,“ toonitas Kiil.

Täna avatavas kiirlaadimispunktis testitakse esimesena Peugeot iOn-it. Peugeot iOn on null-emissiooniga täiesti elektrijõul töötav auto, mille tippkiiruseks on 130 km/h ning mis suudab ilma laadimata läbida kuni 150 km. Peugeot iOn jõudis Eesti turule varasuvel ning täidab keskkonnateadlike tarbijate nõudmisi, tegemata sealjuures mööndusi kvaliteedis. „Peugeot’ jaoks käivad tootearendus ja keskkonnasäästlikkus käsikäes. Tehnoloogia võimaldab meil tänapäeval toota null-emissiooniga sõidukeid – loodetavasti tõstab selliste kiirlaadimispunktide avamine nende populaarsust ka tavatarbijate hulgas,“ sõnas Peugeot turundus- ja müügijuht Rasmus Tali.

Schneider Electricu arendatud taristulahendustega saab autoakusid turvaliselt laadida, optimeerides laadimiskoormust vastavalt sõiduki vajadustele ning võrgust saadavale energia hulgale. Sisseehitatud telekommunikatsioonisüsteem võimaldab laadijal informeerida kasutajaid saadavusest, laadimisstaatusest ning saata sõiduki omanikule infot laadimisprotsessi lõppemise kohta. Laadijate võrk on ühilduv nutika jaotussüsteemi kontseptiga, kus laadimispunkt on suuteline muganduma ning valima parima võimaliku energiaallika.

Partnerid Schneider Electric ja EMT jätkavad koostööd elektriautode infrastruktuuri ja haldamise jaoks mõeldud lahenduste arendamisel.

allikas: logistikauudised.ee

Ernst & Young: Eesti majanduse arengut takistab järjest vähenev ekspordi kasv

Ernst & Youngi majandusprognoosist  selgub, et kuigi Eesti eeldatav majanduskasv tuleb käesoleval aastal 7,2 protsenti, varjutavad majanduse kiiret arengut järjest aeglustuv ekspordi kasv ning euroriikidest kõrgeim 5-protsendine inflatsioonitase.

 

«Kuigi Eesti majanduse eeldatav SKT kasv annab jätkuvalt tunnistust Eestist kui kõige kiiremini taastuvast euroala riikide majandusest, oleme täna väga palju sõltuvad naaberriikidest. SKT kasvu on seni jõudsalt vedanud eksport eelkõige Soome ja Rootsi,» märkis ASi Ernst &Young partner Ivar Kiigemägi.

«Uuring näitab järgnevatel aastatel aga olulist ekspordi kasvu pidurdumist. See tähendab, et kui sisenõudlus ja investeeringud ei taastu, peab Eesti majanduse edasist kasvu vedama valitsussektor oma investeeringutega.»

Lisaks võib Eesti ekspordi konkurentsivõimet kahandada kõrge inflatsioon, mida mõjutavad eelkõige imporditavate toorainete hinnatõus ja tugevnev kodumaine nõudlus.

Uuringu kohaselt on Eestis käesoleva aasta inflatsioonitase ligi 5 protsenti, mis on märgatavalt kõrgem kui teistes euroala riikides, samuti on see kõrgem kui Eestilt oodatav produktiivsuse kasv.

Sügisese euroala majandusprognoosi koostasid Ernst & Young ning Oxford Economics.

allikas: E24.ee

Raigo Neudorf

“Mõnel kadus elutöö silmapilguga”

Eelmises kriisis võimendati ettevõtted võõrkapitaliga üle ja masu ajal kadus mõne ettevõtja elutöö silmapilguga. Keset merd ja metsi Hiiumaal puiduettevõtlusega tegeleva ettevõtte Dagö Trade omaniku Ruudi Kasseri sõnul võiksid ettevõtjad üle vaadata võõrkapitali osakaalu oma ettevõttes.

Äripäeva koostatud Maakonna TOPide pingereas napsas Hiiumaal auväärse esimese positsiooni puiduettevõte Dagö Trade OÜ.

Küsimustele vastab Dagö Trade OÜ omanik ja juht Ruudi Kasser.

Kuidas möödunud aastaga rahule jäite?

Väga hea aasta oli. Oleme metsamajandusettevõte ja kõik oli seotud makromajanduse aktiivse tõusuga. Tänu sellele oli tegemist kasvava turuga. See tõus jätkus ka sel aastal, kuigi aasta on nüüd pisut langusfaasis jälle.

Kas väike langus kajastub ka tänavuse aasta numbrites?

Noh, täpselt ei oska öelda, aga ma arvan, et ka käesolev aasta on edukas, sest turg oli suve lõpus aktiivne.

Praegu ilmneb teatud jahtumismärke, aga kuna tootmisvõimsused olid intensiivselt töös, siis tänu sellele peaks ka sel aastal normaalne tulemus tulema.

Kas plaanite järgmisel aastal lisainvesteeringuid?

See sõltub suuresti majandusolukorrast. Teatavad investeeringud on kindlasti plaanis metsamajandustoetuste abil näiteks realiseerida.

Aga mõned lisainvesteeringud teeme kindlasti kas või jaotamata teenitud kasumi arvel, plaanis on see reinvesteerida. Näiteks toorainebaasi, vastavalt turuolukorrale peab seda kindlasti tegema.

Kas tuleb ka lisatöökohti?

Toorainebaasi soetamine ei eelda lisatöökohti. Tehnikateenused ostame praegu sisse. Selle arvel me küll ilmselt kaotame mingis osas marginaalis, aga samas maandame riske.

Majandusanalüütikud ennustavad uut kriisi. Kas Teie uut kriisi kardate?

Noh, mis siin karta, see on ju käes. Finantssektor on juba ammu pikas languses. Reaalmajandusega on siin teatav nihe olemas.

Kas Te enda ettevõtte olete võimaliku kriisi mõjude vastu kindlustanud?

Oleme võõrkapitali osatähtsuse minimeerinud, laenud on sisuliselt nulli viidud. Tavamajanduse olukorras poleks see kindlasti mõistlik, sest omakapitali tootlus peaks olema kõrge, aga ebastabiilsete turgude olukorras on mõistlik võimalikult vähem võõrkapitali kasutada. See sõltub kindlasti ka ettevõtja nägemusest. Pidasin otstarbekaks riske maandada. Kui tuleb majanduslangus, siis võõrkapital on kaetud, meie ostame teenuse väljast ja püsikulu on madal. Siis saab kriisiaja kenasti üle elada.

Mis on ettevõtjate jaoks tuleval aastal kõige kriitilisem?

Eks see võõrkapitali kasutus ja selle osakaal ole. Eelmises kriisis võimendati ettevõtted võõrkapitaliga üle. Kui tuli majanduslangus, siis kadusid need ettevõtted kiiresti, sest laene polnud võimalik teenindada. Selle arvel kaotati ka oma varad. Mõnel ettevõtjal kadus elutöö silmapilguga.

Ettevaatlik majandamine ja riskide maandamine on oluline märksõna ettevõtjatele.

Minister Ligi ütles, et hirm hoiab majandust ja investeeringuid tagasi.

No investeerida, kui on kapitali, on iseenesest ju lihtne, kuid selle aluseks on lõpptarbimine. Elanikkond hakkab keerulistes oludes aga säästma. USA rahatrükk on ka hea näide.

Et sellega ei kaasne otseselt inflatsioon, vaid on hoiused, mis seisavad näiteks deposiidis. Inimeste ootustest sõltub palju, kuid kui turul puudub tarbimise ootus, siis see pole jätkusuutlik.

Uude aastasse lähete pigem ettevaalikult?

Absoluutselt. Optimismiks väga põhjust ei ole. Meie oleme suhteliselt skeptilised.

allikas: ap3.ee

Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksport kasvas mullu enim

2010. aastal kasvas Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.

Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive oli 2010. aastal 4,87 ja importkäive 2,94 miljardit eurot, moodustades vastavalt Eesti koguekspordist 56% ja -impordist 32%, selgus statistikaameti ajaveebist. Kui Eesti kogu kaubavahetus oli puudujäägiga, siis töötleva tööstuse kaubavahetus oli ülejäägis. Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive ületas importi koguni 65% ehk 1,93 miljardi euro võrra.

Eestist eksportisid 2010. aastal enim ehk 2,1 miljardi euro väärtuses madaltehnoloogilised ettevõtted (43% Eesti töötleva tööstuse ekspordist), millele järgnesid kesk-kõrgtehnoloogilised (24%), kõrgtehnoloogilised (19%) ja kesk-madaltehnoloogilised (15%) ettevõtted.

Töötleva tööstuse eksport suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 35%. Enim ehk ligi kaks korda kasvas aga just kõrgtehnoloogiliste tööstusharude eksport. Kui 2009. aastal oli just kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksport kõige väiksema osatähtsusega kogu töötlevas tööstuses, moodustades vaid 13% Eesti töötleva tööstuse ekspordist (7% Eesti koguekspordist), siis 2010. aastal oli see osatähtsus juba 19%. Osatähtsus suurenes osaliselt kindlasti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete tootmise hoogustumise tõttu pärast majanduslangust.

Eesti tähtsaim ekspordi partnerriik on kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele Rootsi, ülejäänutele Soome. Töötleva tööstuse ettevõtted impordivad enim samuti Soomest ja Rootsist. Eesti jaoks on kaubavahetus Põhjamaadega kahtlemata arengu seisukohast oluline, kuna kasu võib saada ka Põhjamaade tehnoloogia arengust.

Tehnoloogiline intensiivsus näitab, kui palju kasutatakse vastavas tööstusharus kvalifitseeritud tööjõudu ning tootmiseks vajalikku tehnilist sisseseadet. Vastavalt sellele jaotatakse tööstusharud järgmiselt:

Kõrgtehnoloogilised: põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine;
Kesk-kõrgtehnoloogilised: kemikaalide ja keemiatoodete, elektriseadmete, mootorsõidukite ja muude transpordivahendite tootmine;
Kesk-madaltehnoloogilised: koksi ja puhastatud naftatoodete, kummi- ja plasttoodete, metallide ja metalltoodete, mittemetallide tootmine;
Madaltehnoloogilised: toiduainete, jookide, tekstiili-, rõiva-, nahktoodete, puidu- paberi- ja mööblitootmine.

 

allikas: Äripäev

 Katre Pilvinskikatre.pilvinskiaripaev.ee

PRESSITEADE: FB Lookingforajob statistika septembris 2011

FB Lookingforajob ( https://www.facebook.com/lookingforajob ) STATISTIKA.

FB Lookingforajob leht alustas tegevust augusti lõpus 2010. Leht sai loodud tööotsijaile ja tööpakkujaile tööteemaliseks suhtlemiseks ning üksteise leidmiseks suurimas ning tuntuimas sotsiaalvõrgustikus Facebookis ja Facebooki abil. Täna on 02.oktoober 2011. Edastame statistika.

* Möödunud kuul 01.09 – 30.09.11 küündis päevane kasutajate arv 4320 -ni ja jäi päeval vahemikku 1547 – 4320 (aritmeetiline külastuste arv päevas 2987). Kogu ajavahemiku jooksul oli lehel 9340 erinevat (unikaalset) ja aktiivset kasutajat.

FB Lookingforajob külastuste statistika 01.09-30.09.2011

* Postitusi vaadati sel ajavahemikult kokku üle 1 miljoni ja 14662 korral.

* Unikaalsete lehe vaatajate arv päevas  jäi kuisel perioodil vahemikku 72-303.

Lehele suunatud lingid ehk millise kanali kaudu külastajad FB Lookingforajob lehele saabuvad?

1. Neti.ee 415 korral.

2. app.work4labs.com 382 korral

3.  firmateated.com 237 korral

4. tootukassa.ee 139 korral

5. tööpakkumised.ee 41 korral

6. Google 37 korral

Millist osa FB Lookingforajob lehest enim külastatakse?

1. “Jobs” 5948 korral.

2. Sein 4384 korral.

3. Information 2075 korral.

4. Aruteludfoorum 743 korral.

5. Pildid 84 korral

Kes on lehega liitunud kasutajad, millisest soost ja millises vanuses?

Naised 67% ja vanuseline jaotus 13-17 4,6%, 18-24 22%, 25-34 19%, 35-44 13%, 45-54 6,2%, 55+ 2%

Mehed 32% ja vanuseline jaotus 13-17 3,4%, 18-24 11%, 25-34 9,4%, 35-44 4,7%, 45-54 2%, 55+ 0,94%

FB Lookingforajob kasutajad septembris 2011

Liitunud kasutajatest asub Eestis 30.septembri 2011 seisuga 6672 inimest, 5300 neist Tallinnas, 971 Tartus, 100 Pärnus, 71 Rakveres, 48 Viljandis, 38 Raplas, 37 Kuressaares, 26 Võrus jne.

Umbes 87% lehe kasutajatest on täna tööd otsimas.

Lehe “Jobs” osas saab avaldada Teie tööpakkumise. Huvilised saavad sellelt mugavalt kandideerida, lisades CV ja kaaskirja:

NB! Tegime hinnakirja soodsamaks.

Lisa tööpakkumine SIIT (valida saad ka sobiva tasustamisviisi).

Nõuanded äripinna üürimiseks – Seven Real estate Advisors

Universaalseid nõuandeid, kus ja kuidas äripinda üürida, on keeruline anda. Igal ettevõttel on oma nägu, strateegia, tulevikuvisioon ning tegurid, mis äripindade valikuid mõjutavad. On aga mõned aspektid, mida enne uue äripinna otsingule asumist kindlasti lahata.

Kontoripind

Foto: Mihkel Maripuu

  • Alternatiiv. Väike- või alustava ettevõttena võib kaaluda ka büroohotelli seniks, kuni on teada, millises tempos ja suunas hakkab ettevõte edasi arenema. Büroohotell annab võimaluse kasutada ruume nõupidamisteks, sekretäri, kööki ja teisi mugavusi vastavalt vajadusele.
  • Asukoht. See võib sõltuda ettevõtte kuvandist, klientidest, tööjõust, logistikast kuni kauba liikumiseni välja. Analüüsides enda jaoks olulisi ning määravaid näitajaid, saab otsustada, milline on ettevõttele ideaalne asukoht.
  • Pinna suurus. Eelkõige lähtutakse töötajate arvust. Kui on ette näha töötajate arvu muutust, tasub eelistada suuremaid hooneid, kus on võimalik hoonesisene liikumine vajaduse järgi. Võimalusel vali hoone, kus on olemas üldkasutatavad ruumid nõupidamisteks, tualetid ning kohvik, vähendades sellega oma püsikulusid.
  • Üürikulude eelarve. Tihti lastakse ennast eksitada soodsast üürihinnast, arvestamata iga-aastast hinnatõusu, pinna kõrvalkulusid ning parkimistasusid. Kokku tuleb lüüa kõik võimalikud kulud ning võrrelda oma üürikulude eelarvega, vältides sellega ebameeldivaid üllatusi tulevikus.
  • Parkimine. Sõltuvalt asukohast võivad parkimisvõimalused olla väga piiratud ning erineva kulumääraga. Arvestades ettevõtte profiili mõtle läbi, millised on parkimisvõimalused töötajatele ja klientidele. Arvesse tuleks võtta ka ühistranspordi kättesaadavust, kui selleks vajadus peaks olema/tekkima.
  • Üürileping. Kaalu läbi, kui pikaks ajaks on üüripinda tarvis ja kui jäik on ettevõtte areng. Muutlikuma arenguga ettevõtte puhul on mõistlik jätta lepingust väljumise võimalus. Kindla visiooni korral on kasulikum sõlmida konkreetne tähtajaline leping, mis tagab stabiilsuse.
  • Eritingimused. Paljudel ettevõtetel võivad olla väga spetsiifilised erinõudmised, millele pole sageli lihtne lahendust leida. Näiteks soovides ettevõtte reklaami hoone seinale, ei pruugi see igal pool võimalikuks osutuda. Enne üürilepingu sõlmimist lepi kõiges täpselt kokku, sest see, mis võib tunduda iseenesestmõistetav, võib osutada hiljem ootamatuks takistuseks.

Allikas: Seven Real Estate Advisors

Toimetas: E24

Ärikinnisvara hinnad hakkavad tõusma – Tanel Olek, 7 Real Estate

Ärikinnisvara hinnad ja nõudlus muutuvad elukondliku kinnisvaraga võrreldes üldjuhul väikese nihkega. See nihe võib olla suurusjärgus üks aasta.

Äripinnad

Foto: Kairi Kullasepp

Suhteliselt kindlalt võib väita, et turu madalseisud on jäänud seljataha. Kui alates 2007. aastast oli tunda allapoole libisemist, kuni järsu kukkumiseni välja, siis 2010. aastal oli turu liikumine juba horisontaalsem.

Käesoleval aastal on üüripindade osas tunda teatud nõudluse teket. See ei tähenda, et oleme tagasi buumiaegsel tasemel, kuid võrreldes kriisiaastatega oleme siiski paremal positsioonil.
Väita, et kõik halb on seljataga ning helge tulevik on ees, oleks liiga naiivne.

Majanduse stabiliseerumine ei tähenda tõusu ning miski ei välista uut langusperioodi. Kuigi viimane poolteist aastat on sisendanud kindlustunnet majanduse stabiliseerumise osas, on praegune selgusetu olukord välismaailmas ning eurotsoonis seadnud selle kindlustunde teatud määral küsimärgi alla.

Vastastikku kasulikud tehingud

Uue äripinna valimisel tuleb lähtuda väga ratsionaalselt oma ettevõtte vajadustest ning perspektiividest tulevikus. Eeldusel, et Eesti majandust ei taba uus langus, on käesolev aasta hea aeg uute pindade üürimiseks.

Arvestades ehitushindade kallinemist ligi 20-30 protsenti ning üldist inflatsiooni, pole võimalik saada tulevikus rajatavates hoonetes äripinda sama soodsalt kui olemasolevates.

Kui eluasemeturg liigub ühtlasemalt, siis ärikinnisvara puhul on volatiilsus suurem. Enda võrdlemine teiste turuosalistega ei pruugi anda adekvaatset infot.

Mõistlik äri eeldab, et tehingu kõik osapooled on rahul. Liiga kõrge või liiga madal hind ei saa olla jätkusuutlik ning varem või hiljem leiab ahistatud pool alternatiivse lahenduse – üürnik soodsama pinna või pinna omanik äriliselt kasumlikuma üürniku.

Üüripinna paindlikkus

Müügitehinguid oma tarbeks soetamiseks toimub äärmiselt vähe, kuna ettevõtjad ei soovi omavahendeid kinni panna ning võõrkapitali kaasamine on liiga kulukas. Samuti annab
üüripind paindlikkuse tegutseda vastavalt ettevõtte arengule.

Kuna ehitushindade tõus on ära söönud kinnisvaraarenduse potentsiaalse kasumi, satuvad hinnasurve alla ka ehitusõigusega tühjad kinnistud. Nende müügikäive langeb, mille tulemusena langevad ka selliste kinnistute hinnad.

Büroopinnad

2011. aasta esimesel poolaastal olid üürihinnad kesklinna A+ märgistusega büroohoonetes vahemikus 11-15 eurot/m2, A-klassi hoonetes 9-12 eurot/m2 ja B-klassi büroomajades 6-8 eurot/m2. Vakants A+ ja A-klassi büroohoonetes on kuni 7 protsenti, B-klassi pindadel 30 protsenti. Üürihinnad näitavad mõõdukat kasvu ning vakantsuste vähenemist.

Paar viimast aastat andsid üürnikele jõupositsiooni, mis lubas neil kaubelda endale väga soodsaid üüritingimusi. Arendajad olid üürniku nimel nõus jagama pindu vajalikeks suurusteks, investeerima pindade viimistlusse ning tegema muidki soodustusi, näiteks tasuta parkimise näol.

Rasked olud tingisid uute arenduste plaanide seiskumise, mis omakorda on tekitanud nõudluse, mida olemasolevad vakantsused ei suuda rahuldada. Vakantsuse moodustavad üksikud väiksemad pinnad ning suurklientide jaoks (~700 m2 ja enam) on valik väga piiratud või lausa olematu.

Praegust olukorda turul võib seletada põhimõttega «võta või jäta». Leidub vaid üksikuid vabu büroopindu – valik ruumi suuruse, korruste ja viimistluste vahel on piiratud ning lepingud ja hinnapoliitika on tunduvalt jäigemad. Arendajad on lõpetanud või lõpetamas üürisoodustusi ning hinnad ühtlustatakse turuga samale tasemele.

Selle valguses on julgemad arendajad uuesti oma projektidesse elu sisse puhunud ning alustanud ehitusega.

Hea näide on Tallinna Teaduspark Tehnopol, kus on kerkimas kaks uut hoonet, mille täitumus üürnikega on juba üle 50 protsendi. Samas on veel mitmeid arendajaid, kes on ankurüürniku olemasolul valmis turule tulema.

Meie turg on äärmiselt väike ning ka nõudlus, kuigi olemas, siiski väga õhuke. Turg suudab absorbeerida paar uut hoonet korraga. Liiga järsult suurenev arendusmaht seaks ohtu olemasolevate hoonete vakantsused ning viiks tasakaaluhinna alla.

Kaubanduspinnad

Üürihinnad varieeruvad vastavalt asukohale, keskusele, pinna suurusele, otstarbele ning ka pinna kuju eripäradele. Pinna suurusest sõltuvalt võivad hinnakõikumised olla üsna suured. Kaubanduspindade keskmised üürihinnad on A-klassi hoonetes 10-32 eurot/m² ning B- ja C-klassi hoonetes 3-10 eurot/m².

Kaubandussektoris on pikalt ületanud nõudlus pakkumist ning vakantsused on olnud nullilähedased. Ka kriisiaastatel toimisid populaarseimad keskused sisuliselt 100-protsendilise täitumuse juures, kuid seda saavutati tänu märkimisväärsetele üürisoodustustele. Sellest langesid ka kaubanduskeskuste käibed.

Nüüdseks on üüritasemed normaliseerunud. Jätkub koondumine suurematesse keskustesse ning täitumuse pärast hoitud üürnikud vahetatakse välja huvitavamate kaubanduskontseptsioonide ning jätkusuutlikemate üürnike vastu.

Sellest tingituna on tunda üüritaseme mõõdukat tõusu ning vakantsuste suurenemist ette näha pole. Vabade pindade valikuid eksisteerib nn nišikaubandusele, mis ei pea olema traditsioonilisel A-klassi pinnal.

Lao- ja tootmispinnad

Üüritasemed on A-klassi lao- ja tootmispinnal 3-4,2 eurot/m² ning B- ja C-klassi puhul 1-2,5 eurot/m². Hinnad varieeruvad vastavalt asukohale, suurusele ning seisukorrale.
Vakantsuste kasvu pole ette näha, kuna uued mahud tuuakse turule ainult ankurüürnike olemasolul. Üürihinna tõus tuleb mõõdukas ning hinna suurem kõikumine sõltub üürnike spetsiifilistest vajadustest.

Kuni 2007. aastani otsustasid paljud ettevõtted üürimise asemel rajada lao- või tootmispinnad ise. Vähenenud mahtude tõttu või lausa pankrotistumise tagajärjel jäid need hooned kahjuks tühjalt seisma ning vajasid hädasti uusi üürnikke.

Selles tulenevalt oli võimalik saada turult tänapäevaste kommunikatsioonide, teinekord koos riiulitega laopinda ning seda väga soodsate hindadega, alates 2,5 eurost/m². Selle aasta alguseks olid need mahud ammendunud, mistõttu käivad läbirääkimised uute hoonete rajamiseks ning seda juba normaliseerunud hinnatasemelt.

Eelkõige soovitakse arendada põhimõttel «built to suit», ehk ehitada hoone konkreetse üürniku tarvis. Nõudlus on kasvanud suurematele mahtudele, alates 3000 m², kuna neile puudub pakkumine. Turg on aktiivsem väiksemate pindade osas, kus on olemas nii nõudlus kui ka pakkumine.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et varem või hiljem hakkavad hinnatasemed tõusma. Ärikinnisvara turgu hakkab mõjutama ehitushindade järsk kasv. See tähendab, et 2011/2012 on uute projektide turule lisandumine äärmiselt tagasihoidlik.

Kui tänapäevaste valmishoonete vakantsus on vähenenud 5-10 protsenti, hakkavad turul üürihinnad jälle tõusma ehk tasakaalupunkti poole liikuma.

Tanel Olek
%d bloggers like this: