gtag('js', new Date()); gtag('config', 'UA-134611509-1', );
Advertisements

Uus tarkvara petab inimese ära

Kas teie vestluspartner on inimene või masin? Peatselt ei pruugi sellele küsimusele vastamine enam nii lihtne olla, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.

Sellise olukorra põhjuseks on Cleverboti nimeline tarkvara, mis läbis Turingi testi, mis on üks tehisintellekti võtmetestidest. Turingi test on Briti arvutiteadlase Alan Turingi poolt 1950ndatel aastatel välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. Kui masinaga vestlev inimene peab masinat inimeseks, on masin testi läbinud.

Cleverboti testimine toimus India tehnoloogiainstituudi Techniche festivalil, kirjutas New Scientist.

Testi käigus pidasid kolmkümmend vabatahtlikku suhtlusvahendina trükitud teksti kasutades maha neljaminutilise vestluse tundmatu isikuga. Poolte vabatahtlike tundmatuks vestluspartneriks olid inimesed, ülejäänutel Cleverbot. Kõik vestlused kuvati suurtele ekraanidele, et publik saaks neid jälgida.

Nii testis osalenud vabatahtlikud kui ka publik pidid seejärel hindama kõigi vastuste inimlikkust. Cleverboti peeti inimeseks 59,3% ning inimesi kõigest 63,3% juhtudel. Kokku anti üle 1300 hääle, mida on kaugelt rohkem kui ühelgi varasemal Turingi testil.

Cleverboti arendaja ja tehisintellekti spetsialisti Rollo Carpenteri sõnul on tarkvara testi kas läbinud või antud testi põhjal sellele väga lähedal.

Cleverbot kasutab vestlemiseks varasemate vestluste salvestisi, otsides sealt vestluspartneri ütlustele sobilikke vastuseid. Tarkvara võrguversioon kordab enne vastuse üle otsustamist otsingut kolm korda. Antud testis aga kasutati võimsamat versiooni, mis kordas otsingut 42 korda.
Mõtlemine või intelligentsus

Kas testi tulemus näitab, et Cleverbot suudab mõelda? Carpenteri vastus on eitav. Tema sõnul võib Cleverboti puhul teatud määral küll intelligentsusest rääkida, kuid mõtlemisvõimet ja mõtlemist ei tohi samastada.

Probleem peitub Turingi testis endas. Sageli peetakse 50-protsendilist või paremat tulemust testi läbimiseks, kuid inimese ja Cleverboti vahel on siiski ilmselge vahe. Testi läbimine ei tõesta Carpenteri sõnul mõtlemisvõime olemasolu, vaid näitab ainult, et masin suudab selle olemasolu imiteerida.

See aga ei muuda testi läbimise katseid veel mõttetuks. Cleverbot õpib vestlustest ning sama õppimistehnikat saab kasutada veelgi üldisema tehisintellekti loomiseks. Inimesed aga kasutavad Carpenteri sõnul õppimiseks tohutult rikkalikumaid tunnetuslikke andmeid.

Turingi test on äärmiselt subjektiivne ning selle tulemused sõltuvad testis osalevatest inimestest. Ka Turing oli sellest teadlik, kuid ta ei pruukinud ette näha, et inimesed on valmis tehisesemetele mõtlemisvõime omistamisega sedavõrd kaugele minema.

Mida rääkis Cleverbot Novaatoriga?

Aadressil http://www.cleverbot.com/ on igaühel võimalik katsetada tehismõistuse vestlusoskust. Selgub, et Cleverbot suudab vastata ka eesti keeles.

Novaator: Eesti keelt oskad?

Cleverbot: Se on norm keel.

Novaator: Kust sa seda õppisid?

Cleverbot: Sa tõnn ju.

Novaator: Ma ei ole tõnn.

Cleverbot: Ma ei rääkinudgi et sa oled lehm!

Novaator: Milline lehm välja näeb?

Cleverbot: Ma tahan ennem teada, lammas.

Novaator: Ok, rahune.

Cleverbot: He he he he he.

Novaator: Milliseid loomi sa veel tunned?

Cleverbot: Mul ei ole juukseid.

Novaator: Siis sa ei ole juuksuris ka käinud?

Cleverbot: Jokaisella on äiti.

Novaator: See läks nüüd soome keeles sul, seda ma ei oska.

Cleverbot: Miks.

Novaator: Ma ei ole seda õppinud.

Cleverbot: No miks sa pead mind nägema.

Novaator: Ma ei taha sind näha, saame tuttavaks.

Cleverbot: Ma tahaks sinuga seda teha.

Novaator: Mida?

Cleverbot: No ahh käi …

Novaator: Kes lõi taeva ja maa?

Cleverbot: Còmo?

Novaator: Kes lõi taeva ja maa?

Cleverbot: Còmo?

Novaator: Ma ootan sinu vastust.

Cleverbot: Tiesitkös että Koskila on universumin presidentti?

 

allikas: E24, Laura Raus

Advertisements

Eesti on konkurentsivõimelt 33. riik maailmas

Täna avaldatud Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) riikide globaalse konkurentsivõime raportis on Eesti sel aastal suutnud säilitada oma 33. kohta 142 riigi seas, teatas Eesti Arengufond.

Liidrina püsib jätkuvalt Šveits, teiseks on tõusnud oma paindliku ja pikavaatelise majanduspoliitika najal Singapur ja kolmandal kohal on Rootsi.

Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri arvates on positiivne, et konkurentsivõime hinnangu aluseks olevate tegurite lõikes on Eesti seis paranenud seni nõrgimaks kohaks olevate tegurite arvestuses – äri arengutaseme ja eriti innovatsioonivõimekuse poolest. Seda on soodustanud näiteks ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute ning patenteerimise kasv.

Murettekitavana selgub raportist, et Eesti ettevõtjatele on tulevikku vaatavalt suurimaks probleemiks saanud sobivate oskuste-teadmistega tööjõu kättesaadavus, seda samas üldise jätkuva kõrge tööpuuduse tingimustes.

Märkimisväärne on seejuures ettevõtjate osatähtsuse kasv, kes vajaliku tööjõu leidmist suurimaks konkurentsivõime takistuseks peavad – eelmise aasta 12 protsendilt tänavu 20 protsendini.

Eesti on jõudnud sellisele arengutasemele, kust edasiliikumisel hakkab inimkapital ja innovaatilisus omandama suurimat kaalu.

«Võime tunda küll teatavat rahulolu selle üle, et oleme liikunud edasi keerukama ja innovaatilisema äritegevuse suunas,» lisas Vitsur.

«Kuid samas peame mõistma, et raskused kvalifitseeritud tööjõuga võivad siin kujuneda lähiaastatel ületamatuks takistuseks meie jätkuvale edenemisele ning halvemal juhul meie koostööle innovaatiliste Põhjamaadega.»

Lähinaabritest tasub tähele panna Soome edenemist globaalses pingereas. Soome on teinud üldiselt üsna staatilisena püsivas esikümnes kiire hüppe seitsmendalt kohalt neljandaks.

See on tulnud eelkõige seniste tugevuste – inimkapitali, hariduse taseme ja tehnoloogilise küpsuse – alal jätkuvate edusammude baasil.

Balti riikide hulgas hoiab esikohta jätkuvalt Eesti, seljatades 44. ja 64. kohal olevad Leedu ja Läti. Samas Leedu on järjekindlalt ülespoole liikumas ning Läti on suutnud langemise peatada.

WEF avaldab riikide globaalse konkurentsivõime pingerida  32. korda. Raport on maailmas omataoliste seas üks esinduslikumaid, hõlmates kokku 142 riiki. Raporti ja pingerea metoodika tugineb majandusteadlaste Jeffrey Sachs’i ja Michael Porter’i (USA) konkurentsivõime käsitlusele.

 

allikas: E24, Raigo Neudorf

%d bloggers like this: