Kuidas teha koduõlut? – Barprof.ee

Õhtul sõbra pool saunas või kuumal suvepäeval rannas kosutab külm õlu suurepäraselt. Mis võiks olla veel parem kui esimene lonks külma õlut?! Eks ikka esimene sõõm isevalmistatud õlut, teades, et sul on terve kelder seda imejooki täis.

Koduõlu

Esimese laari õlle tegemine nõuab teadmisi, mida ja miks teha, ning varustust. Alustuseks oleks vaja potti, milles linnaseid leotada. Seda protsessi nimetatakse meskimiseks ja on oluline kätte saada linnastes peituvad suhkrud, mis on omakorda toiduks pärmile. Keedupott võib olla alumiiniumist, mis juhib paremini sooja ja on ka taskukohasem, või roostevabast terasest, mille eluiga on pikem ja tavaliselt on selline pott ka topeltpõhjaga, mis ei lase linnaseid ära kõrvetada.

Järgmiseks peaks olema välja vaadatud kääritamisnõu koos õhulukuga. Veel on vaja ankrut või siis õllepudeleid korkide ja korgisulgejaga või veel parem – vanakooli portselankorgiga pudeleid, mis on kodupruulijate hulgas väga hinnatud. Sinna läheb õlu pärast käärimist laagerduma. Muretseda võiksid ka termomeeteri ja densimeetri (tihedusmõõtja – toim). Viimast on vaja õlle kanguse ja käärimise lõpu määramiseks.

Saksamaal aastast 1516 kehtiva seaduse kohaselt võib õlut valmistada ainult neljast komponendist. Nendeks on vesi, linnased, humalad ja pärm. Esimesena tuleb tähelepanu pöörata vee kvaliteedile. Üldine reegel on, et kui vesi maitseb juues hästi, siis on ta sobilik ka õlleteoks. Pehmemast veest tuleb parem pilsner ja karedamast veest saab head Münchenit. Mõningal juhul aitab vee kvaliteeti parandada ka keetmine.

Loe edasi…

Asteroiditabamuse oht Maale kasvab, arvavad Saksa teadlased.

Asteroidikraatreid uurinud Saksa teadlased leidsid, et kosmosekivi tabamuse oht Maale on praegu vähemalt sama suur kui 250 miljoni aasta eest, võib-olla isegi suurem. 

 

Asteroidi kokkupõrge Maaga. Foto: NASA

Nii Maa kui teiste taevakehade kraatrite vanust uurinud teadlased leidsid sagedamini nooremaid kraatreid, mida ei saa põhjendada ainuüksi vanade kraatrite kadumisega maapinda kujundavate jõudude toimel, vahendab Tarkade Klubi.

Samuti lükkas statistiline analüüs ümber arvamuse, nagu valitseks tabamuste sageduses teatud seaduspära. Seni oli näilist perioodilisust püütud seletada Päikesesüsteemi äärealal peituva suure varjatud taevakehaga, nõndanimetatud Nemesisega, mis regulaarselt asteroide orbiidilt kallutas ja planeetide poole saatis.

 

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Allika: Delfi

%d bloggers like this: