Täna peab Tema Pühadus dalai-laama avaliku kõne Vabaduse väljakul – E24

Täna peab Tema Pühadus dalai-laama avaliku kõne Vabaduse väljakul

17.08.2011 10:07
Toimub: 17.08.2011

PRESSITEADE

17.august 2011

Täna avaneb kõigil soovijatel harukordne võimalus dalai-laamaga Vabaduse väljakul kohtuda. Kõne algab kell 14.00 ja on tõlgitud eesti keelde ning sündmus on tasuta. Vabaduse väljaku kõnet on võimalik jälgida ka online ülekandes aadressil: http://www.err.ee/vestlused/ .

Peale seda viib dalai-laama isiklikult läbi liivamandala kokku pühkimise rituaali Harju tänaval mandalatelgis. Mandala kokku pühkimisega rõhutatakse üht olulisimat arusaama budismis – kõigel, millel on algus, on ka lõpp. Selle sündmusega lõppeb dalai-laama visiidi teise päeva ametlik osa, kuid mitmed meeleolukad sündmused jätkuvad.

Kohe peale liivamandala kokkupühkimist Harju tänaval liiguvad mandala valmistanud dalai-laama isikliku kloostri Namgjäli mungad kalaranda, et puistata värviline liiv merre. Kõigil huvilistel on võimalik kalarannas vaadata, kuidas jahiga merele sõitnud mungad liiva merre puistavad. See sündmus toimub orienteeruvalt kell 16.15.

Õhtul saab aga Harju tänavale paigutatud välikinost kell 20.30 ja 21.00 jälgida teleintervjuusid dalai-laamaga ning pärast seda järgneb Martin Scorsese mängufilm “Kundun“, mis räägib XIV dalai-laama noorusaastatest.

Enne Vabaduse väljaku kõnet kohtub Tema Pühadus Riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmetega ning Eesti, Läti ja Leedu parlamendi liikmete ja Euroopa parlamendi esindajatega.

Homme annab Tartu Ülikooli rektor Alar Karis dalai-laamale üle Tartu Ülikooli audoktori medali Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis ning sündmus jätkub dalai-laama loenguga teemal „Budism ja teadus“. Seda üritust on samuti võimalik jälgida ka online ülekandes aadressil: http://www.videoteam.ee/dl/

Dalai-laama viibib Eestis Budismi Instituudi ja Riigikogu Tiibeti toetusgrupi kutsel. Eestit külastab Tema Pühadus juba kolmandat korda (1991, 2001 ja 2011).

Lisainformatsioon:

Sven Grünberg

Budismi Instituudi direktor

Mob: 5546919

Katrin Tibar

Dalai-laama visiidi pressiesindaja

Mob: 5066838

Strateeg: Euroopa konkurentsivõimet pärsib paindumatu tööturg

Euroopa viimase aja probleemide taga on suures osas ebaefektiivne tööturg, mis vähendanud terve piirkonna globaalset konkurentsivõimet, arvab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Foto: ScanpixTöökuulutused Prantsusmaa Pole Emploi tööagentuuris.

 

Nii ei saa Euroopa konkurentsivõimest rääkides Koppeli hinnangul mööda vaadata tööturuga seotud probleemidest.

«Paljudes Euroopa riikides on tööturg äärmiselt jäik, ettevõtted ei saa adekvaatselt majandussituatsioonile reageerida. Jäigad tööturupoliitikad soodustavad tööpuudust ja eriti pikaajalist töötust,» selgitab Koppel.

Samuti kahjustab Euroopa konkurentsivõimet kohati hiiglasliku võimu omandanud ametiühingute paindumatus neile tehtavad ettepanekute kuulda võtmises, mis on sundinud ettevõtteid näiteks palgas ajutiste muudatuste tegemise asemel hoopis kohati isegi jõulisemate vallandamisteni.

Konkurentsivõime seisukohast on Koppeli hinnangul oluline ka mõista, kus maailmas üldse nö. väärtust luuakse, kusjuures pea olulisim näitaja on eelkõige intellektuaalse omandi loomine ja tehnoloogilise innovatsiooni olemasolu. «Euroopa ei ole selles osas sugugi esirinnas,» selgitab ta.

Koppel näebki ühe olulisima Euroopat kimbutava probleemina suurt strukturaalset tööpuudust ehk tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavust, kusjuures valupunkti ilmestab hästi just noorte tööpuudus ja kohati ka soovimatus tööle minna. Probleemi juurena näeb Koppel pikaajalist jäika tööturupoliitikat.

Samal ajal on praeguste arengute taustal oodata arenenud maailmas üldisemat elujärje halvenemist.

«See elustandard, mida seostatakse nn. keskklassiga, on paraku kohati laenukoormuse kasvatamise ehk Teisest Maailmasõjast alates kestnud nn. võla supertsükli vili,» arvab Koppel. Nüüd, kui kodumajapidamised peavad oma perekondlike bilansside korda saamiseks säästma, langeb ka elatustase.

Samuti on kinnisvaramulli lõhkemine muutnud tööjõu, näiteks USAs, oluliselt paiksemaks. «Kuna maja müüa ei saa, ei saa ka parema töökoha jahile teise osariiki minna,» selgitas Koppel.

 

Allikas: E24, Ines Kuusik

%d bloggers like this: