gtag('js', new Date()); gtag('config', 'UA-134611509-1', );
Advertisements

Hea töökuulutus versus halb töökuulutus. – autor: Tiina Saar, allikas: Äripäev

Konkreetne töökuulutus meelitab asjalikke otsijaid

by Tiina Saar

Hea töökuulutus on selgelt loetav, konkreetne, eristuv ja liigsete lubadusteta, sest värvikirev ja suurejooneline reklaam meelitab pigem õnnekütte.

Leheveergudel ja internetis võib kohata nii tutvumiskuulutuste mõõtu reklaame kui ka hiigelsuuri ja värvikirevaid üllitisi. Olgu tegemist mis tahes värvikombinatsiooni ja mõõtmetega, teenivad need vaid üht eesmärki potentsiaalsete kandidaatide huvi äratamine.

Sisusse süüvides tekitab enamik kuulutusi pigem aga segadust ja loob valesid ootusi. Raske on sobivat pakkumist ära tunda.

Millistele nõudmistele peaks vastama töökuulutus, et see töötaks kuulutaja jaoks ootuspäraselt?

Töökuulutus on info allikas

Töökuulutuse võtmekohaks on ametiprofiil keda otsitakse. Ametinimetus peaks olema selgelt eristuv ja kesksel kohal. Kuna ametinimetuste taga on reeglina aga firmade lõikes erinevad nõudmised, siis tuleb tööülesannetega põhjalikult lahti seletada, keda otsitakse. Tööülesannete ja kohustuste täpse kirjeldamisega välditakse sobimatute kandidaatide laviini konkursile.

Näiteks projektijuhi ametikohustused on väga firmaspetsiifilised ning seega tuleks välja tuua, mis täpselt töökohustuste hulka kuulub. Samuti tekitab segadust müügijuhi ametikoht kas tuleb juhtida müüki (omane väiksematele firmadele) või ka tervet müügiosakonda (omane suurematele firmadele).

Hea oleks, kui ametinimetus oleks võimalikult vastavuses töökohustustega, mitte liialt ilustatud tiitel (nt sekretäri töökohustusi täitev büroo juhataja).

Nõudmiste osas tuleks kindlasti märkida eelisjärjekorras need olulised aspektid, mida saab CV põhjal mõõta. Näiteks bakalaureusekraad majanduserialal, magistrikraad ehituserialal, vähemalt rakenduskõrgkooli haridus ehituserialal, valdkonna töökogemus vähemalt 3 aastat vms.

Nõudmiste alla iseloomuomadusi nagu hea suhtlemisoskus ja pingetaluvus pole otstarbekas märkida. Eelkõige seepärast, et sellist tööd, mis ei vajaks suhtlemisoskust, pole olemas, ja selle info rõhutamine midagi juurde ei anna. Hea pingetaluvus, mida ka armastatakse mainida, tekitab pigem segadust, kui pole tegu just vangla, pääste- või politseitöötajate otsimisega.

Teistel puhkudel võib kandideerijale jääda mulje, et ettevõttes harrastatakse ülipikki tööpäevi, mis on tööajaseadusega vastuolus, esineb probleeme pidevalt rahulolematute klientidega või on firmasisesed suhted pingelised.

Isikuomaduste, kompetentside ja EQ hindamine tuleks jätta konkursi läbiviija hinnata, siin ei maksa kandidaatide objektiivsele enesehinnangule liialt loota.

Infot “kasuks tuleb” pole samuti mõtet liialt rõhutada, kuna sellest on kandidaadil raske aru saada, kas seda oskust, omadust siis töös vajatakse või mitte.” Kasuks tuleb” välja on mõttekas kasutada siis, kui nõudmisi kandidaadile on rohkesti ning osa neist sekundaarsed. Nii annab see “kasuks tuleb” nõudmistele vastavale kandidaadile teatava konkurentsieelise.

Arvutioskuste nõudmise juures tuleks olla võimalikult täpne. Näiteks peaks töökuulutusest olema võimalik välja lugeda, kas Exceli programmi tundmist vajatakse ristide märkimiseks tabelisse või eelarvete, analüüside tegemiseks.

Pakkumistena oleks mõistlik märkida konkreetsed hüved

Kaasaegne töökeskkond, sõbralik kollektiiv, arenguvõimalused ja konkurentsivõimeline palk tuleb ilmselt paljudele tuttav ette, ent ei mõju ahvatlevalt. Pakkumise lahtrisse tuleks märkida reaalsed ja eristuvad hüved, mis töötajat otseselt puudutavad, nagu tulemuspalk, regulaarne koolitus, rahvusvahelisus, ametiauto, tasuta sportimisvõimalused, hariduskulude kompenseerimine jms.

Palganumbrit maksaks CV-s välja tuua juhul, kui on tegemist riigiasutustega ehk palk on fikseeritud ja läbirääkimistele ei allu. Samuti on palga mainimine põhjendatud siis, kui see on põhiargumendiks heade tegijate juurdemeelitamisel.

Muudel juhtudel saavad motiveeritud kandidaadid seda täpsustada ka telefoni teel ja nii välditakse ainult palga pärast kandideerimist.

Kuna töökuulutuse puhul on tegemist konkreetse ametikoha reklaamimisega, siis peaks selle stiil ja ülesehitus olema hästi läbi mõeldud.

Firma tegevuse kohta info avaldamine on saanud paljude tööpakkujate jaoks heaks tavaks, kuid pigem võiks kirjelduses lähtuda infost, mida antud ametikohal on vältimatu teada. Näiteks võiks raamatupidajaks kandideerija teada, kui suur on ettevõtte aastakäive, turundus- ja müügiinimesed aga peamisi tooteid, teenuseid.

Firma tutvustus peaks olema informatiivne ja lööv, väga pikka teksti ei hakata reeglina lugema, huvi korral saab aga infot kodulehelt juurde vaadata.

Töökuulutus on esimene sõel kandideerijale

Töökuulutuse oskusliku koostamisega on võimalik juba n-ö esimeses voorus saada võimalikult õigeid kandidaate. Kuigi juhuse- ja õnneotsijaid leidub alati, aitab see, kui lisaks CV-le paluda saata ka kaaskiri või motivatsioonikiri. Interneti-kuulutuse võib siduda online-intervjuu küsimustega.

Need lisadokumendid annavad inimese väljendusoskuse ja grammatika tundmise kohta olulist infot. Samuti testitakse sel viisil kandidaadi motiveeritust ja hoitakse eemal huupi kandideerijad.

Ehkki palju küsitakse ka elulookirjeldust, võiks enne mõelda, mida siis tegelikult näha tahetakse, kas kronoloogiliselt koostatud muinasjuttu kandidaadi kohta (loe: elulookirjeldus) või faktidel baseeruvat andmete kogumit.

Hea töökuulutus: 

  • konkreetne tööülesannete kirjeldus ja nõudmised
  • firmat müüv ja asjakohane tutvustus
  • muust tekstist eristuv ametiprofiil, keda otsitakse
  • eristuv ja visuaalselt nauditav kujundus
  • selgelt väljendatud ootused kandideerimisdokumentide kohta
  • korrektne kommunikatsioon kandidaatidega

Halb töökuulutus: 

  • loetamatus kirjas palju infot
  • umbmäärased nõudmised (isikuomadused)
  • liigne kasuks tuleb info kirjeldamine
  • palju trafaretseid lubadusi: keskkond, kollektiiv, karjäär jne.
  • hääbuva lõpuga konkurss, kus tulemustest kandidaate ei teavitata

Allikas: CVO Group; intervjuud personalijuhtidega

Töökuulutustes pole mõtet märkida üldisi psühholoogilisi omadusi nagu positiivsus ja ausus, sest ükski töö-otsija ei pea ennast negatiivseks ja ebaausaks inimeseks. Selliste fraa-sidega töökuulutused jätavad ettevõttest ähmase mulje ning põhjustavad mõttetu õnneotsijate CV-de saju.

Valik ebamääraseid fraase töökuulutustest, mis põhjustavad sama ebamääraste CV-de kuhjumist.

Ootame:

– positiivset ellusuhtumist

– soovi ennast arendada

– suhtlemisoskust

– iseseisvust

– algatusvõimet

– lojaalsust

– kohusetundlikkust

– ausat töössesuhtumist

– töötulemustele orienteeritust

– koostöövalmidus

Allikas: Äripäev


Teeni SMS-tulu
5 minutiga!
Ei mingit alustustasu. Ei mingit kuutasu.
fortumo.ee
Advertisements

Reisivaktsineerimine ja ravimid reisil. – Allikas: Estravel uudised

Eestlased reisivad üha enam eksootilisematesse sihtkohtadesse. Seepärast tasub kindlasti teada, millal ja mille vastu end vaktsineerida!

Et nakkushaigusi vältida, tuleks riskipiirkondadesse sõites vähemalt 4 nädalat enne reisi pöörduda perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti.

Seal tuleks läbida tervisekontroll, vajadusel lasta end vaktsineerida ning uurida, mida veel saab reisil enda tervise kaitseks ette võtta.

Näiteks peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne reisi algust, kui plaanitakse külastada kollapalaviku endeemilisi levialasid Aafrikas ja Lõuna Ameerikas. Iga reisija peab olema viimase 10 aasta jooksul vaktsineeritud difteeria ja teetanuse vastu. Tuberkuloosi vastu soovitatakse vaktsineerida ainult vastsündinuid ja lapsi, koolera vastu aga ainult epideemiate või loodussõnnetuste korral.

Vaktsineerida ja tervist kontrollida saab muuhulgas ka perearsti juures. Neil küll ei pruugi kõik vaktsiinid alati saadaval olla, kuid lihtsamad (hepatiit A, hepatiit B) saab ka seal tehtud.

Parem on siiski pöörduda reisimeditsiini kabinetti, kust arst annab soovitusi alati just selle järgi, kuhu piirkonda Su reis viib. Kui reis möödub peamiselt linnades ning maapiirkondadesse või ohukolletesse ei minda, pole kõik tabelis märgitud süstid alati hädavajalikud. Samuti annab arst nõu, milliseid arstimeid sinna piirkonda veel oleks soovitatav kaasa võtta. Vaata siit, kus asub Sulle lähim reisivaktsineerimise kabinet.

Kui pead terviseprobleemide tõttu reisile ravimeid kaasa võtma, uuri enne ravimiameti kodulehte.

Nimelt ütleb ravimiseadus, et eriloata võib kaasa võtta ainult kuni 5 nimetust ravimeid (nii retsepti- kui käsimüügiravimid). Ühte ravimit tohib olla kuni 5 jaemüügipakendit, mille maksimaalsed suurused on määratletud ravimiametis (vaata kodulehelt).
Pane tähele: ravimid peavad olema tootja pakendis!

Kui kaasa võetakse rohkem kui 5 ravimit või kui ühe ja sama ravimi pakendeid on rohkem kui 5, on jaemüügipakendite suurus ületatud ja taotleda tuleb ravimiameti luba.

Lisaks tasub panna tähele, et need tingimused ei kehti, kui kaasavõetavate ravimite hulgas on narkootilisi (nt tugevad valuvaigistid) või psühhotroopseid (nt rahustid, uinutid) ravimeid. Siin kehtivad erinevad tingimused reisimiseks Schengeni õigusruumi kuuluvatesse ja mittekuuluvatesse riikidesse.

Turvalist reisi!

Mõtle kaasa (0) – Teema: ,.

MÜÜA TOIMIV ILUSALONG!!!

 

MÜÜDUD!

MÜÜA TOIMIV ILUSALONG TALLINNA SÜDALINNA KAUBANDUSKESKUSES!!!

Kas keegi siin või kellegi tutvusringkonnas on keegi huvitatud toimiva ilusalongi (firma) ostmisest? Asub Tallinna südalinnas, kaubanduskeskuses, parkimisvõimalused olemas, kaasa nii püsikliendid, kui ka personal ja sisseseade ning veebileht. Paar juuksurit on puudu hetkel, kuid otsitakse.

Müüakse, kuna omanik kolib välismaale.

Et saada infot, võta kohe ühendust info@firmateated.com või helista 56808700

LAPSED JA RELVAOHUTUS – laskeinstruktor Tõnu Adrik – www.tlk.ee

Lapsed ja relvaohutus

Lapsevanema vastutus
Kui te hoiate relva kodus, lasub teil ka vastutus relva ohutu säilitamise ning pereliikmete turvalisuse eest. Üks oluline viis ohutuse tagamiseks on selgitada lastele (ja ka teistele pereliikmetele) relva käsitsemise ohutusreeglid ning käitumist juhul, kui nad peaksid relva leidma. Lapsevanema vastutus ei piirdu vaid koduseinte vahelise alaga.
Eestis on suurusjärgus 50000 registreeritud tulirelva. Palju on relvaomanikke pole teada, sest illegaalseid relvi on Eestis vähemalt samapalju kui registreerituid, mõnede allikate väitel aga isegi kordades rohkem. Seega isegi juhul, kui te ise ei oma/hoia relva kodus, on vägagi tõenäoline, et keegi teie endi või laste sõpradest-tuttavatest omab kodus relva. Seepärast on äärmiselt tähtis, et teie laps teaks, kuidas käituda juhul, kui ta näeb relva. Vastutus nende teadmiste edasiandmise eest lasub teil.

Relva ohutusnõuete tutvustamine lapsele

Ei ole olemas kindlat iga millal oleks õige aeg lapsele relva ohutusnõuetest rääkida. Parimaks peetakse üldjuhul aega, mil laps ise relvade (sh mängupüstolite) vastu huvi hakkab tundma või teie poole vastavate küsimustega pöördub. Relvade ohutusnõuetest ning relva valesti käsitsemise tagajärgedest tuleb rääkida avameelselt – see on lapse seisukohalt oluliselt efektiivsem kasvatusmeetod, kui käskida tal lihtsalt hoida relvadest eemale. Eemalepeletamine vaid tõstab lapses huvi keelatud eseme vastu ja seeläbi suunab teda iseseisvatele avastusretkedele.
Nagu kõikidel teistel elualadel lapse õpetamisel ja suunamisel, nii ka relvade puhul, selgitades ohutusreegleid ja vastates lapse küsimustele, aitate sellega kaasa relvi ümbritseva “müstilise aura” hajutamisele. Reeglid, mille olete kehtestanud oma lapsele seoses relvadega, tuleb kehtestada ka kõigile teie kodu külastavatele inimestele. See aitab oluliselt vähendada tõenäosust, et teie lapsel võiks tekkida kiusatus näidata relva oma sõpradele. Lepppige näiteks lapsega kokku, et relvi näidatakse teistele vaid ja ainult lasketiirus. Isiklik eeskuju on parim kasvatusviis.

Mängurelvad versus ehtsad relvad

Eriti oluline on selgitada lastele relvade esitlemist ja käsitsemist televisioonis ning selle seoseid tegeliku eluga. Tihti käiakse filmides relvadega ümber ebakorrektselt ning ohtlikult. Lisaks sellele näevad lapsed televiisorist pidevalt, kuidas osatäitjate pihta tulistatakse ja neid tapetakse. Samas, mõnes hiljem esitatavas teises saates on samad osatäitjad jälle täie elu ja tervise juures. Selline asjaolude kulg võib tekitada lastes segadust meelelahutuse ja päriselu vahel. Hoolitsege selle eest, et teie laps teeks vahet, mis tähendab olla maha lastud teleekraanil versus päriselus. Laps ise seda vahet ilma teiepoolse suunamiseta endale selgeks ei suuda teha.
Kui teie lapsel on mängurelvad, kasutage neid vahendina relvaohutuse õpetamiseks ning selgitamaks, mille poolest nad erinevad ehtsatest tulirelvadest. Kuigi laps ei tohiks järelvalveta olles mingil juhul omada ligipääsu ehtsale tulirelvale, tuleb siiski teha kõik selleks, et ta oleks võimeline eristama ehtsat relva mängurelvast.
Mida lapsele relvaohutusest õpetada?
Kui olete seda meelt, et teie laps ei ole veel valmis omandama relva ohutut käsitsemist ja lasketehnikaid, selgitage talle allolevad neli põhitõde juhuks, kui ta peaks relva leidma või kui seda talle keegi näitama peaks:

STOPP!
Ära puuduta!
Mine relva juurest ära!
Ütle täiskasvanule
!

Tähtsaimad neist põhitõdedest on “Stopp” ja “Ära puuduta!” Nende kahe reegli lapsele selgitamine on väga oluline eelkõige seetõttu, et teie poolt õpetatu peab oma mõjususelt ületama lapse loomuliku uudushimu (mis maailma avastamise eas on ääretult tugev) leitud põnevat asja katsuda ja lähemalt tundma õppida.
Tänapäevases kiiretempolises ühiskonnas on vanemlik järelvalve pahatihti puudulik. Seepärast on olulise tähtsusega ka nõue “Mine relva juurest ära!” Üheselt on raske määratleda ala kust jookseb piir, kuhu jõudes ollakse “relva juurest ära”. Sõbra juures külas olles kui sõber tahab näidata oma isa relva, oleks mõistlik lapsel soovitada sõber sel teemal ümber veenda, viidates näiteks sellele, et ta saab oma vanematelt karistada ega tohi enam talle külla tulla või edaspidiselt suhelda-mängida. Kui näiteks relv leiti mõnest mahajäetud majast või mujalt, tuleks sellest hoonest kindlasti koheselt lahkuda. Kui olete näiteks külas ja laps iseseisvalt mööda maja/korterit ringi käies avastab elutoa riiulilt/köögi külmkapilt järelvalveta relva, ei saa ta küll majast/korterist lahkuda, küll aga tulla teie juurde ning käituda vastavalt reeglile:
Ütle täiskasvanule!” Õpeta last oma leiust alati teavitama täiskasvanut – naabrit, õpetajat, politseinikku, kaupluse müüjat või teist usaldusväärset inimest.

Peamised tulirelva käsitsemise ohutusnõuded*
Kuigi erinevatel laskespordialadel, jahipidamisel ja muudel relva käsitsemist nõudvatel elualadel on spetsiifilised turvareeglid ja erisused, kehtivad allolevad ohutusnõuded iga tulirelva käsitsemse kohta ühtmoodi. Olenemata sellest, kas teil endal on olemas tulirelv või mitte, on soovitav allolevaid reegleid tunda ja täita – nii saate nende täitmist ka teistelt nõuda.

Suuna relvaraud alati ohutusse suunda. Pole vahet kas lased või vaatad relva niisama. Ära kunagi suuna relva endale või kellelegi teisele või millelegi, keda/mida sa ei soovi kahjustada.
Kaine mõistuse abil suudate enamikel juhtudel tuvastada, milline suund on konkreetses olukorras relva suunamiseks ohutu. Välitingimustes olles (nt metsas, looduses) on selleks reeglina pehme mullane-liivane maapind, lasketiirus märkide suund. Siseruumides olles pidage meeles, et hoone laed, seinad, uksed, aknad ja põrandad ei pruugi olla piisavalt tugevad kuuli peatamiseks.

Hoia oma sõrm päästikult eemal seni, kuni oled otsustanud tulistada
. Kui hoiad relva käes, aseta päästikusõrm sirgelt väljaspoole päästikukaitset vastu relva raami/kelku. Ära aseta sõrme päästikule seni kuni oled veendunud oma sihtmärgis ja võtnud vastu otsuse tulistada.

Enne relva hoiustamist lae relv tühjaks
. Kui puudub reaalselt eeldatav vajadus relva kiireks kasutuselevõtuks, hoia relva tühjakslaetuna. Igal juhul tuleb relv hoiustada selliselt, et kõrvalistel isikutel ei oleks sellele ligipääsu. Sa võid hoida oma relva lukustatud tippklassi seifis, kuid kui seifi võti on kergesti leitav ja ligipääsetav, ei ole sellest seifist kasu.

Relvaekspert ja laskeinstruktor Tõnu Adrik

http://www.tlk.ee

* vt ka Relvaseaduse §1 lõikes 2 toodud mõisteid

PRESSITEADE: Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 avab merel kohviku ja kaldal linnainstallatsioonid. – SA Tallinn 2011

SA TALLINN 2011 PRESSITEADE
1. juuni 2011

Pühapäeval, 5. juunil toimuval koguperepeol „Kultuur kolib mere äärde“ avaneb kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas vees hõljuv Ökosaare buss-kohvik, kaldal saab kruttida luuleautomaati ning uudistada linnainstallatsioone, teiste seas maailma suurimat tuulekella.

Vana-Kalasadamasse paigaldatav ja 5. juunil uksed avav Ökosaar on kui teistmoodi mõtteid genereeriv hiigelparv, kus hea sõpradega kohtuda, keha kinnitada või aega veeta – seal asuvad piljardilaud ja klaver, einestada saab bussi teisel korrusel ja muidugi saarel värske õhu käes. Ökosaar valmib koostöös MTÜ-ga Eesti Pakendiringlus, Hansabussi, PlastRexi ja OÜ-ga Vakaru Refonda.

Pühapäevasel koguperepeol avaneb ka mitu põnevat, kogu suveks avatuks jäävat installatsiooni. Üks neist, Vana-Kalasadama kaldapealsele paigaldatav luuleautomaat on osa Tallinn 2011 ja MTÜ Kirbutsirkuse suveprojektist „Murepunktide kett“, millega leiavad endale linna kõikvõimalikes paigus koha pealtnäha igapäevased aparaadid, nagu parkimis- ja pangaautomaadid, valgusfoorid, telefonid, valjuhääldid ja postkastid. Lähemal vaatusel selgub aga, et aparaat käitub kuidagi kummaliselt. Mereäärne luuleautomaat loeb soovi korral luulet kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.

Koostöös linnainstallatsioonide festivaliga „LIFT11“ avanevad 5. juunil publikule Vana-Kalasadamas asuv „Kai”, linnas ringi liikuma hakkav „0“ ja linnahalli ära kasutav „Helin”. Neist viimane (autorid Juhan Rohtla, Joel Kopli ja Koit Ojaliiv) pretendeerib ka maailma suurima tuulekella tiitlile: linnahalli aluse, 50 meetrit pika ja 30 meetrit laia tunneli lakke kinnitatakse 10 000 heategevuskellukest, et pakkuda pensionile saadetud hoone juures nauditavat helielamust. Ühtlasi on tuules helisev ja valguses helkiv installatsioon „Helin” vastse kultuurikilomeetri mõtteline alguspunkt. Ühtekokku avatakse pisut enam kui kuu aja jooksul kümmekond põnevat installatsiooni üle linna.

Lisaks vältab kultuurikilomeetri alguses 5. juuni keskpäevast õhtuni meeleolukas kultuuriprogramm, et tähistada hiljuti rahvale avatud kultuurikilomeetri valmimist ning avada linn merele. Üles astuvad Ewert & The Two Dragons ja The Fews, samuti „Eesti Laulust“ tuntud MID ning superstaarisaatest tuttav Lauri Antsov. Kultuurikilomeetril pedaalib Ecotakso, avatud on kõik mereäärsed asutused, sealhulgas mereäärsed kohvikud. Külastada saab Kalaturgu, EKKMi, Eesti Disaini Maja, Patarei vanglat ja Katlaaeda. Kultuuriprogrammi lõppedes ootab seiklushimulisi rattureid ees ühissõit salajasse kinopaika, seansi piletiks jalgratas ja FM vastuvõtjaga telefon või raadio.

„Pole kahtlustki, et sel pühapäeval mere ääres algav kultuurisuvi pakub üllatusi, ootamatuid kohtumisi, rõõmsaid hetki ja vana taasavastamist mitmeks eelseisvaks kuuks – see ongi see, millega jätame jälje kultuuripealinlaste ja linnakülaliste südameisse; see, millise tundega tulevikus Tallinna Euroopa kultuuripealinna aastale tagasi vaadata tahame,“ sõnas SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli. Ühtlasi tuletas ta meelde, et põneva perepäeva avab südapäeval Vabaduse väljakult algav ja Katla kõrval lõppev kultuuripealinna rattaparaad, kuhu on oodatud igaüks.

Rattaparaadile ja mereäärsele koguperepeole aitavad kaasa Tallinna linn, CIVITAS MIMOSA, Rattarikkaks algatus, Säästva Eesti Instituut, Tallinn Bicycle Week, Ecotakso ja paljud SA Tallinn 2011 koostööpartnerid.

Vaata koguperepäeva täiskava aadressil www.tallinn2011.ee/kultuurikilomeeter, samas on lisainfot ka liikluskorralduse muudatuste kohta 5. juunil seoses rattaparaadiga.

Andri Maimets
kommunikatsioonijuht
SA Tallinn 2011
+372 56 2011 17, +372 641 2113
e-post: andri.maimets@tallinn2011.ee
Pärnu mnt 8/Väike-Karja 9, 10148 Tallinn
www.tallinn2011.ee

Värskeimad Euroopa kultuuripealinna uudised leiad aadressilt www.tallinn2011.ee.

Smilers annab festivalile “Hallo, Kosmos!” avalöögi – KULTUUR

Smilers annab festivalile “Hallo, Kosmos!” avalöögi

01.06.2011 09:49
Toimub: 02.06.2011

Homme, neljapäeva õhtul kell 19 stardib kinos Sõprus festival “Hallo, Kosmos!”, mis neljal õhtul pakub publikule kosmilisi kohtumisi oma ala asjatundjatega teemadel teadus, vaimsus, vandenõud ja ufoloogia. Sündmuse avangu teeb ansambel Smilers oma samanimelise uue loo akustilise esitusega.

“Me kuulame seda saadet kogu ansambliga igal pühapäeval,” räägib Hendrik Sal-Saller Raadio 2 populaarsest saatest “Hallo, Kosmos!” ning lisab, et maksumaksja raha eest tuleb kõike teha: “Tulebki pakkuda selle raha eest erinevaid võimalusi, sest ega kõik maksumaksjad pole ühesugused. Muidu orienteerutakse ainult teatud seltskonnale ja teine seltskond jääb ilma, aga tema maksab makse samamoodi.” Smilersi uus hitt “Halloo kosmos” on Sal-Salleri sõnul bändi sisest sünergiat ja omavahelisi nalju täis pikitud armastuslaul.

Lisaks Smilersi poolt esitatud laulu akustilisele versioonile astub festivali avamisel üles mustkunstnik Charlekas, kes on hinnatud oma illusionistivõimete poolest. Festival pakub neljal õhtul erinevaid loenguid, vestlusringe ja arutelusid neljal suunal – teadus, vaimsus, vandenõud ja ufoloogia – ning seejärel linastub teemaga seotud filmi.

Sõna saavad oma ala spetsialistid: hinnatud teadusajakirjanikud Priit Ennet ja Tiit Kändler, ajamasina leiutaja Aare Baumer, ufoloog Igor Volke, tehisintellekti arendaja Tanel Tammet, transpersonaalse psühholoogia meister Alar Tamming, müstk Ingvar Villido, budismihuviline kosmoloog Laur Järv, vandenõude uurija Jüri Lina, vaimuteemadest valgustaja Peeter Liiv, energoman Kalju Paldis, taro kaardi spetsialist Katrin.

Raadio 2 saade “Hallo, Kosmos!” on eetris pühapäeviti kell 14

Festival “Hallo, Kosmos!” ehk kosmilised kohtumised kinos Sõprus 2.-5. juunil

N, 2. juuni kell 19

SALADUSTE ÕHTU

Vandenõude uurija Jüri Lina uue suurfilmi “Täitmatu Uroboros. Massoonide salakaval taktika” esilinastus

R, 3. juuni kell 19

TULEVIKULABOR

“Kuhu teadus viib?”

Teadusvisioone pakuvad Priit Ennet, Tiit Kändler, Aare Baumer, Tanel Tammet, Laur Järv

Dokumentaalfilm: “Transtsendentne inimene” (2009) leiutaja ja futuroloog Ray Kurzwaili elust ja ideedest

L, 4. juuni kell 17

KOSMILINE KOHTING

“Aktuaalset ufomaailmas”

Anomaalsete keskkonnanähtuste uurija Igor Volke

Musta huumoriga vürtsitatud ulmekomöödia “Monitorid” (1969)

P, 5. juuni kll 17

VAIMNE PÜHAPÄEV

“Kuhu kulged, inimene?”

Vestlusringis Alar Tamming, Peeter Liiv, Ingvar Villido

Kalju Paldise töötuba, taro kaardi spetsialisti Katrini ennustusnurk

Inspireeriv film inimese vaimujõust “Rahumeelne sõdalane” (2006)

Lisainfo loengute ja filmide kohta:

http://r2.err.ee/uudised?saade=285&uudis=1039

Hendrik Sal-Saller räägib laulust “Halloo kosmos” ja saatest “Hallo, Kosmos!”

Smilersi uus laul “Halloo kosmos”

Raadio 2 saade “Hallo, Kosmos!”

http://www.r2.ee/hallokosmos

Kosmonautide klubi

http://www.facebook.com/hallokosmos

Lisainfo:

Ingrid Peek

inki@saun.ee

5010055

PRESSITEADE: Eesti Energia ja Töötukassa ühisprojekt tõi töö 13 idavirumaalasele

 

 

Eesti Energia 
Pressiteade 
1. juuni 2011

Kaks kuud väldanud projekti raames läbis 25 töötut idavirumaalast Töötukassa Ida-Virumaa osakonnas keemiaprotsesside operaatori koolituse, sooritasid testid ning intervjuud Eesti Energia Õlitööstuses. Esimesed 13 projektis osalenut said ettevõttelt ka tööpakkumise ning alustavad juunis tööd Eesti Energia Õlitööstuses operaatoritena.

„Meie ettevõte on piirkonnas üks kiiremini arenevaid, mistõttu tuleb inimeste koolitamisel ja vajadusel ka ümberõppe korraldamisel ettevõttel endal initsiatiivi üles näidata,“ selgitas Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond, miks otsustati koostöös Töötukassaga tööta jäänud inimeste täiendõppe projekt ette võtta. „Siinsetel inimestel on suured kogemused tööstuses töötamisel ning kui pakkuda neile vajalikku ümberõpet, saavad nad uue töö ja rakenduse loodetavasti aastakümneteks,“ kinnitas ta.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Maie Metsalu sõnul on just sellised koostööprojektid tööandjatega kõige tulemuslikumad. „Inimesed koolitatakse välja koostöös ettevõttega kokku lepitud programmi alusel ja suur osa koolitatutest sai tööle,“ lisas ta.

Täna töötab Eesti Energia Õlitööstuses enam kui kakssada inimest. Aastas töötleb ettevõte kahe Enefit140 tootmisseadme abil ümber ligikaudu 1,6 miljonit tonni põlevkivi ning valmistab sellest erinevaid põlevkiviõli fraktsioone. Ligi 50% toodangust läheb ekspordiks ja kasutatakse ära vedelkütuste komponentidena. Kohalikud tarbijad kasutavad põlevkiviõli eelkõige katlamajades ja väikestes elektrijaamades sooja ning elektri tootmiseks, aga ka põllumajanduses ning teedeehituses. Käesoleva aasta aprilli lõpuks ületas Eesti Energia Õlitööstuse kaheteistkümne kuu põlevkiviõli toodang esmakordselt 200 tuhande tonni piiri, mis saavutati tänu arendustööle ja seadmete kõrgele töökindlusele.

2010. aasta mais alustas ettevõte esimese uue Enefit280 õlitehase ehitamist, mis on senistest kaks korda võimsam ning kasutab efektiivsemat ja keskkonnasõbralikumat tehnoloogiat. Uus tehas valmib 2012. aasta veebruaris, millele järgneb käivitusperiood. Enefit280 tehnoloogiat kasutav põlevkiviõlitehas alustab tööd 2012. augustis ning selle opereerimisel saab tööd 80 inimest. Uue õlitehase ehitus on Eesti Energia poolne oluline samm kõrgekvaliteediliste vedelkütuste tootmise loomisel Eestisse 2016. aastaks, mis lisab valdkonda juurde kuni 350 uut töökohta.

Vedelkütuste tootmise arendamiseks vajaliku järelkasvu ettevalmistamisel teeb Eesti Energia tihedat koostööd ka Eesti õppeasutustega; 2009. aastal alustati TTÜ Virumaa Kolledžis uue erialaga – „Kütuste tehnoloogia”. TTÜ Virumaa Kolledžis on väljaarenemisel magistriõppekava „Kütuste keemia ja -tehnoloogia”, mille koostamisel tehakse koostöös Eesti Energia vastavate spetsialistidega. Lisaks pakub Eesti Energia erinevad stipendiume nii Eesti kui välismaistesse ülikoolidesse.

Marina Bachmann
pressiesindaja
Eesti Energia AS
Tel: 71 51 218
GSM: 56 456 600
marina.bachmann@energia.ee

%d bloggers like this: