TÖÖPAKKUMINE! Tööpakkumine TEABETURBEBÜROO NÕUNIKULE (Politsei- ja Piirivalveamet)

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

Politsei- ja Piirivalveamet ühendab endas politsei, piirivalve ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkondi, tagamaks turvalist elukeskkonda Eestis. Kui turvalisus on Sinu jaoks oluline ning Sa soovid anda oma panuse, oled oodatud kandideerima vabale ametikohale Politsei- ja Piirivalveametis.
Pakume tööd
Teabeturbebüroo nõunikule
Kandideeri FB Lookingforajob või tööpakkumised.ee lehelt.
Venta Publica Personal soovib Teile edukat kandideerimist:)

Eestlased leiutasid unikaalse autovaliku meetodi

Tehnopoli Startup Inkubaatoris tegutsev Eesti ettevõtte OÜ Carfi on leiutanud ning välja töötanud unikaalse autovaliku meetodi, mida on kõigil uut autot osta plaanivatel inimestel võimalik kasutada portaalis Carfits.me, kirjutab Tehnopoli veebikülg.

Maailmas ainulaadne meetod aitab portaali kasutajal leida kiiresti just temale sobivaima automudeli kõikide turul müüdavate uute autode seast.

Soovituse saamiseks peab portaali kasutaja, vastates mõnele lihtsate valikvastustega küsimustele, kirjeldama enda vajadusi ja harjumusi ning auto kasutamise plaane.

Olles saanud soovitused just temale kõige paremini sobivate automudelite kohta, saab kasutaja teha oma valiku ning paari hiireklikiga küsida läbi portaali talle meeldivatele autodele hinnapakkumised.

Seejärel on juba lihtne valida välja parim pakkumine ning kinnitada tehing autosalongis või interneti vahendusel.

«Oleme oma meetodi väljatöötamisse investeerinud üle 10 000 arendustunni ning selles on osalenud rahvusvahelise kogemusega parimad tehnoloogia ja disaini eksperdid. Meie lahenduse vastu on suur huvi Eestis ning ka piiri taga,» ütles Carfi tegevjuht Alar Võrk.

Esimese sammuna käivitati platvorm Eestis ning juba sel aastal liigutakse Tšehhi ja Poola turgudele ning järgmisel aastal Skandinaaviasse ning Saksamaale, mis on Euroopa suurim autoturg.

Sobivaima sõiduki leidmise meetod on registreeritud patendiametis kasuliku mudelina ning Carfits.me kaubamärk on registreeritud rahvusvaheliselt, sealhulgas maailma suurimal autoturul USAs.

«Carfits.me on selgelt kliendile lisaväärtust loov lahendus, mis võib leida väga positiivset tagasisidet kogu maailmas. Carfits.me unikaalne algoritm on kindlasti üks võti aina rohkem internetti suunduvas (auto)maailmas läbi löömiseks,» hindas visionäär Linnar Viik.

Carfits.me andmebaas sisaldab enamikku turul pakutavatest sõiduautodest ning automüüjatest. Pakkudes seeläbi kliendile piisavalt valikuvõimalust ning kogu Eestit katvat müügivõrku.

Carfi Tegevjuht Alar Võrk – Youtube

TÄHELEPANU tegutsevate mikro- ja väikeettevõtete tippjuhid ja omanikud!

Tere päevast,

Veebruarist alustavad grupid Tallinnas ja Tartus.

Kutsume osalema VÄIKEETTEVÕTJA ARENGUPROGRAMMIS, mis on valminud EAS ja Invicta koostöös.

 

Sihtgrupiks on tegutsevate mikro- ja väikeettevõtete tippjuhid ja omanikud.

 

Programm on:

PRAKTILINE – koolitajad on praktikud. Programm on praktiline – sisaldab palju praktilisi töid.

Lisaks on kaasatud väikeettevõtete juhid – praktikud, kes jagavad oma kogemusi.
AKTIIVNE – kõigis moodulites on kasutusel erinevad aktiivõppe meetodid.
TULEMUSLIK – osalejad kujundavad programmi läbides arenguplaani iseenda, oma meeskonna ja ettevõtte arendamiseks.

 

Arenguprogrammi põhiteemad:

  • Ettevõtluskeskkond täna ja tulevikus. Strateegia ja organisatsiooni areng
  • Juhi roll toimiva meeskonna loomisel ja arendamisel
  • Väikeettevõtte finantsjuhtimine
  • Väikeettevõttele sobivad IT-lahendused ja vabavarad. Turundus ja kliendihaldus.

Programm koosneb 4-st kahepäevasest moodulist (kokku 8 koolituspäeva).

Täpset programmikirjeldust vaata siit

 

Koolitusprogrammi viivad läbi Invicta koolitajad.

Ajakava:

Koolitus viiakse läbi kokku neljas grupis Tallinnas ja Tartus perioodil veebruar-mai 2012.

Täpsemat ajakava vaata siit

 

Maksumus:

Koolitusprojekti kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist

Seega on koolituse omafinatseering, ehk maksumus osalejale väga soodne:133,33 €+ 20% km, kokku 160.- €.

Koolituse eest on võimalik tasuda kahes osas. Koolituspäevadel on tagatud osalejatele kohvipausid ja toitlustus.

Osalejatele väljaspoolt Tallinna või Tartut kaetakse vajadusel ka majutuskulud, osaleja enda kanada jäävad vaid sõidukulud.

 

Kandideerimisinfo:

Kandideerimaks arenguprogrammi, tuleb osaleda soovijal  täita sooviavaldus ja esitada see esimesel võimalusel kuid hiljemalt 03.veebruariks e-mailile merle@invicta.ee .

Täiendav info:

Invicta OÜ – Merle Tatter, koolituskonsultant, tel 56 25 26 12 , merle@invicta.ee

EAS – Riina Arvisto, arenduskonsultant, tel 627 94 51, riina.arvisto@eas.ee

 

Küsimuste tekkimisel vastan neile meeleldi

 

Merle Tatter

Koolituskonsultant – Väikeettevõtja arenguprogramm projektijuht

Tel: 56 25 26 12

E-mail: merle@invicta.ee

Skype: merletatter

www.invicta.ee

Päikesekollektorite kasutamise kogemus Suurbritannias – virkus.com

Iga uue asja kasutusele võtmisega läheb aega kuni asi kõigile piisavalt selgeks saab. Seejuures on kaval õppida teiste ja mitte enda vigadest.
Arvestades, et päikeseenergia kasutamine mitmel viisil muutub aina laialdasemaks, siis annan siin ülevaat 2010-2011. aastatel Suurbritannias ja Iirimaal läbi viidud uurimusest päikesekollektorite kasutamisest sooja vee tootmiseks üksikelamutes.

Uuringu nimi: “Here comes the sun: a field trial of solar water heating systems”
Uuringu on tellinud The Energy Saving Trust
Tõlkis ja kohandas Kalle Virkus

Kollektorite tüübid

Põhimõtteliselt on olemas kolme tüüpi päikesekollaktoreid, mida saab kasutada kodus vee soojendamiseks: katmata kollektorid, plaatkollektorid ja vaakumtorukollektorid. Uuriti kahte viimast tüüpi – 54 plaatkollektorit ja 34 vaakumtorukollektorit. Kuigi teoreetiliselt peaks vaakumtoru kollektor andma sama pinna kohta rohkem energiat soojuskandjale, siis praktikas sellist vahet täheldada polnud.

Lisaküte

Päikesekiirgusel töötava veesoojendi juurde kuulub kindlasti lisasoojuse allikas, mis tagab piisavalt kõrge tarbevee temperatuuri juhul, kui pole piisavalt päikest. Uuringus tuli ette väga mitmesuguseid kütteseadmeid, mille energiaallikaks oli gaas, kütteõli, puit, soojuspump jms.
Enamlevinud seade, mida kasutati oli kahe spiraaliga paak.

Joonis 1: Päikesekollektoriga sooja vee tootmise põhimõtteline skeem

Uuringust

Uuriti mitmesuguse konfiguratsiooniga seadmete komplekte üle kogu Ühendkuningriigi ja iiri Vabariigi. Haaratud olid kõik seal eksisteerivad kliimatsoonid, mille aastane päikesekiirgus oli vahemikus 900kWh/m²/aasta kuni 1200kWh/m²/aasta (Eestis on vastav suurus 977kWh/m²/aasta – www.rrb.ee/loodusenergia/skin/files/paikesekyttesysteem.pdf). uuring viidi läbi ajavahemikus Aprillist 2010 kuni Aprillini 2011. Mõõdeti kolme suurust:
- päikesekollektorilt vee soojendamiseks tarbitud energia
- pumpade ja juhtimisseadmete poolt kasutatud elektrienergia
- lisakütteseadme poolt vee soojendamiseks kulutatud energia

Ühtlasi uuriti ka tarbimise poole andmeid:
- vooluhulk
- kogu tarbitud soojusenergia sooja vee süsteemist
- süsteemi sisenenud külma vee temperatuur
- süsteemist väljastatud sooja vee temperatuur

Tegurid, mis mõjutavad tõhusust:
Kasutatava sooja vee hulk.
Mida rohkem sooja vett kasutati, seda efektiivsem oli kogu süsteem. Leibkonnad. kus oli rohkem liikmeid, kasutasid sooja vett rohek ja seega oli nende energiatõhusus suurem.

Sooja vee tarbimise ja lisakütte tarbimise ajaline suhe (tarbimisharjumused)
Sellest sõltub, kui palju üldse on võimalik päikesekollektorit kasutada. Süsteemid, mis andsid välja rohkem energiat olid sellised, kus lisakütte andmine lõppes just enne sooja vee kasutamise tippaega, enamasti päeva lõpus. Seejärel voolab akumulastioonipaagi allossa juurde palju külma vett, mida päikesekollektor saab järgmisel päeval soojendama hakata.
Mitmed süsteemid, kus lisaküte lülitus sisse pärast sooja vee ära kasutamist olid ebatõhusad, sest päikesekollektori tööle hakates oli väga vähe või ei olnud üldse akupaagis külma vett, mida soojendada.

Variant “A”
Boiler hakkab vett soojendama kell 15:30, tõstes vee temperatuuri 62°C-ni, et seda saaks kasutada õhutl ja järgmise päeva hommikul. Kuigi majapidamises ei kasutata sooja vett kuigi palju, jätab selline kord maksimaalse koguse külma vett järgmise päeva päikesele soojendamiseks. Päikesekollektor alustab vee soojendamist kell 8:00. Sel ajal oli akupaagi alumise osa temperatuur langenud 20°C-ni. Päeva jooksul tõusis see 55°C-ni.

Variant “B”
Majapidamises kasutatakse sooja vett peamiselt hommikuti. Boiler kütab vett kella 6:00 ja 8:00 vahel – sooja vee tarbimise ajal ja pärast seda. Selle tulemusel on vesi akumulatsioonipaagis päeva alguseks üles soojendatud. Kuigi päev on päikesepaisteline, mahub akupaaki suhteliselt vähe soojust ja kogu vee temperatuur tõuseb 60°C-ni juba kella 12:30-ks. Ülejäänud aja päevast pole vaatamata kõrgele päikesepaiste intensiivsusele vaatamata kollektorist kasu, sest akumulatsiooni mahtuvus on juba täis.

Selle probleemi lahendamiseks on mitu võimalust:
- Lisakütte boileritel taimerite kasutamine, mis tagab, et vett soojendatakse lisaks ainult siis, kui päikesekollektor on andnud oma maksimumi.
- Õigesti dimensioneeritud päikesega köetav vee maht – osa akumulatsioonipaagist, mida saab soojendada ainult päikeseküttega. Selliste lahendust puhul, kus sellist lahendust ei kasutata, on lisakütte ajastuse mõju süsteemi tõhususele eriti suur.

Soojakadu akumulatsioonipaagist
Keskmise akumulatsioonipaagi soojakadu on 500 kuni 800kWh aastas. See on küllaltki suur kogus energiat. Unustada ei tohi ka torude piisavat isoleerimist.

Sooja vee temperatuur
Parimaid tulemusi saavutasid need majapidamised, kus sooja vee temperatuuri ei hoitud liiga kõrgel ja lasti sel suures ulatuses kõikuda. Siiski tuleb meeles pidada kriitilist temperatuuri, millest allapool on oht bakterite (eriti legionella) levikuks ja teist piiri, millest kõrgemal temperatuuril on oht katlakivi tekkimiseks.

Mõnes uuritud majapidamises kasutati pumpade käitamiseks elektrit PV-paneelidelt. Enamuses siiski tarbiti võrguvoolu. Igal juhul oli keskmine pumpade ja kontrollerite tarbitav 5% kogu süsteemi energiakäibest või 55kWh aastas majapidamise kohta.
Üksikutes majapidamistes, kus elektri tarbimine ulatus kuni 180kWh aastas selgus, et tegemist on valesti reguleeritud süsteemidega, kus punpasid käitati ka siis kui päikeseenergiat parajasti saadaval ei olnud.

Kokkuvõtteks

Uuritud päikesekollektorite osa majapidamiste sooja vee tootmises oli 9% kuni 98%. Mediaansuurus oli 39%. Järeldusena toodi välja, et korralikult paigaldatud ja hästi kasutatavad süsteemid toodavad 60% majapidamise soojast veest, mis energia mõttes teeb ca 1500kWh aastas. Siit saab leida lihttasuvuse, kui arvutada selle koguse elektrienergia maksumus ja võrrelda seda süsteemi paigaldus- ja ekspluatatsioonikuludega.

84% majapidamistest olid oma päikesekollektorsüsteemidega rahul ja 54% olid väga rahul.

Lisandunud elektri tarbimine oli väike võrreldes saadud lisasoojusega

Akupaakide isoleerimisele tuleb pöörata tähelepanu – see mõjutab üldist kasu oluliselt

Väga oluline soovitud tulemuse saamisel on õiged tarbimisharjumused.

Väga tähtis on õigete tarbimismustrite õpetamine ja kasutamine.

Lõpuks veel üks tarbija “checklist”

1. Tee kindlaks oma maja katuse kaldenurk ja kõik võimalikud takistused päikesekiirguse teel. Kindlasti ei kõlba kollektori paigaldamiseks kirde-, põhja- ja loode-suunalised katused.
2. Mõelge läbi oma olemasoleva sooja vee süsteemi ühendamise võimalused päikesekollektoriga. Vähemagi kahtluse korral ümberehitamise juures konsulteeriga spetsialistiga.
3. Mõelge läbi kui palju te säästate üleminekul uuele süsteemile ja kui palju maksab üleminek ise.
4. Kontrollige, kuidas teie majapidamises sooja vett toodetakse – kui seda tehakse mitmes kohas mitme boileriga ei pruugi te päikesekollektorist ilma tõsise ümberehituseta kuigi palju kokkuhoidu saada.
5. Arvestage, et akumulatsioonipaagi jaoks on vaja piisavat ruumi, kuhu see paigutada. Päikesekollektor ise võtab kastusel ruumi ca 2 kuni 4 ruutmeetrit.

Allikas: virkus.com

TÖÖPAKKUMINE! KIIRE!! Tule tööle klienditeenindajaks või kokaks Bestsellerisse Tallinnas!

Bestseller on Viru keskuse 3ndal korrusel Rahva Raamatu kaupluses asuv  kohvik.

 

Otsime oma kohvikusse

Teenindajaid ja kokkasid

Nõudmised kandidaadile:

  • Omad eelnevat toitlustusalast töökogemust,
  • Oskad võõrkeeli (inglise, vene keel),
  • Oled vähemalt  18-aastane,
  • Sulle sobib töötamine vahetustega ja graafiku alusel täiskoormusega,
  • Sa soovid  teha meeskonnatööd ning oskad toime tulla pingelistes olukordades.

Teenindajatele tuleb kasuks:

  • Kassassüsteemi Compucash kasutamise oskus,
  • Kohvijookide valmistamise oskus.

Kandideerimise tähtaeg: 26.jaanuar 2012

Lisainfo telefonil  +372 53467196

 

KANDIDEERIMA ORIGINAALKUULUTUSELT

 

TÖÖPAKKUMINE: Kes sooviks teha ühe lihtsama vabavaral toimiva veebilehe? Hea lisateenimisvõimalus.

Kes sooviks ühe lihtsa kodulehe teha?Limusiini renti pakkuv firma soovib uut kodulehte.

Väga lihtne, võta aga ühendust :)

Otsin ühte inimest, või väikest meeskonda, kes looks kuvandi loodavast veebilehest ja paneks selle tööle miskisuguse vabavara sisuhaldussüsteemile. Iseenesest väga lihtne töö ja tasus lepiks kokku peale seda, kui oleme kohtunud ja plaani paika pannud. Sobib ideaalselt tudengile, kui ka juba lõpetanud üliõpilasele, et teenida kerge lisateenistus.

Nõudmiste osa on suht väike:
Elementaarseid oskuseid html’is mysql’is ja muu selline.
Ülevaadet sisuhaldussüsteemidest ja nende Theme’de rakendamine.
Kujundus oskust ja kunstilist silma.
Esmane variant lehest võiks olla juba üleval ja niivõrdkuivõrd töökorras juba 2 nädala pärast.

Kontakti võtta emailil: meelis.keiv@gmail.com

Meelis Keiv

TÖÖPAKKUMINE! KIIRE! ANDMESISESTAJA (5 inimest)

Kreedix pakub tööd 5 ANDMESISESTAJALE! Kandideeri kohe, sest kandideerida saab kuni 10.01.2012.

KANDIDEERIMA

Kreedixi logo

Vaata ka teisi ahvatlevaid tööpakkumisi Facebookis.

TÖÖPAKKUMINE: Müügiesindaja (Tallinn) 1188

Tööpakkumine

Otsime müügiesindajat Tallinnas!

TÖÖPAKKUMINE. MÜÜK. TALLINN. Infomeedia müügitöö pakkumine. Tööd saab

MÜÜGIESINDAJA (1188 Tallinn)

 

Töökuulutuste avaldamisest Facebookis

Enamik Eesti tööotsijaist Facebookis teab, et kogunetakse lehel www.facebook.com/lookingforajob. Iga päev külastab lehte 3200-4200 kasutajat. Uudisena on lehe vasemal servas roosa nupuke “Careers”. Sellel nupul tasub nüüd klikkida, kuna iga päev lisandub lehele uusi tööpakkumisi. Kandideerida saab mugavalt, otse kuulutuselt.

Töökuulutuse avaldamiseks Facebookis, lisa see tööpakkumised.ee lehe kaudu SIIT. Avaldamine on tasuta. Häid jõule!

Edukat konkurssi soovides,

Jaanus Sõrmus

Venta Publica Personal

 

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT: Kontaktide andmestik

8. KONTAKTIDE ANDMESTIK

Tööotsimine nõuab korduvaid kontakte nii tööandjate kui teiste inimestega. Te peaksite tööandjale helistama ning järelvestluseks konkreetse järgmise nädala päeva ja kellaaja kokku leppima või kui te teenistuskäigukirjelduse täna postitate, siis peaksite umbes 3-4 päeva pärast järelkõne võtma. Kui te tegutsemishoo sisse saate, siis peate pidama andmestikku (lihtne Exceli tabel, kuhu lisatud kuupäev, firma nimi, telefon, kontaktisiku nimi, tulemus, järelkontakti kuupäev, teenistuskäigukirjeldus saadetud), et tähtsad võimalused käest ei libiseks.

Loe edasi

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT. Kuidas pöörata võimalused enda kasuks

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT by Martin Yate

Võimaluste pööramine enda kasuks

Meil kõigil on sada kuuskümmend kaheksa tundi nädalas, saamaks kotimeheks või miljardäriks ning muutmaks oma elud nii tegusaiks kui võimalik. Ühele tähendab see paremat töökohta, teisele aga uue töökoha leidmist, et katust pea kohal hoida.

Nende tundide ärakasutamine määrab meie edu. Järgenevad tööotsimiskäsud aitavad teid edukalt karjääri ümber kujundada või töökohta vahetada:

  • Tööhõivega tegelevate spetsialistide arvates nõuab üks ametissepaigutus keskmiselt seitsetsadat uut kontakti. Te peaksite vähemalt sellist arvu ette nägema. Need asjatundjad tulevad neljakümnetunnise töönädala igal päeval toime keskmiselt kolmekümne viie kuni viiekümne kontakti rajamisega. Arendage teiegi välja selline tegutsemiskiirus.
  • Töötage uue töökoha saamise nimel. Töötage selle nimel vähemalt nelikümmend tundi nädalas. Ärge jätke uuringuid (kaardistamist, mis sisaldab sobiva valdkonna ettevõtete väljaselgitamist sobivasse tööpiirkonda, märkmete tegemist, enda kurssi viimist ettevõtte tegevusega täna, eile ja homme, õigete inimeste kontaktide leidmist jne.) ja tööotsimist kunagi pooleli, kuni teil pole kirjalikku tööpakkumist käes ja te pole andnud oma allkirja paberile, kus on tööleasumise kuupäev ära näidatud.
  • Uurige nende firmade tausta, millega te suhtlema hakkate. Tööturu tihedas konkurentsis on tööandjat tundval kandidaadil selge eelis.
  • Võtke võimalike tööandjatega ikka ja jälle ühendust. Võtke teenistuskäigukirjelduste saatmise järel kontakt. Esitage oma teenistuskäigukirjeldus kuue nädala pärast uuesti. Muutke oma teenistuskäigukirjelduse vormi ja esitage see uuesti.
  • Helistage igal kuul oma võimalikele tööandjatele, et oleksite neil ikka värskelt meeles.
  • Võtke silmaklapid peast. Igaühel meist on kaht tüüpi oskused: erialased/tehnilised oskused, näiteks programmeerimine, ja oskused teatavas tegevusvaldkonnas, näiteks panganduses. Erialaseid/tehnilisi oskusi saab teistesse tegevusvaldkondadesse üle kanda, näiteks tootmisesse, ja teatava tegevusvaldkonna oskused võivad avada teile uusi võimalusi samal alal, näiteks programmeerijate ja/või tehnikahuviliste väljaõppeinstruktorina.
  • Mõelge välja näiteid nende isiksuse omaduste kohta, mis teid teiste hulgast esile tõstavad, näiteks otsusekindluse kohta. Õppige neid näiteid intervjuu vastustesse põimima.
  • Nähke oma välimusega vaeva. Kasutage seda aega füüsilise vormi taastamiseks. Uuringud näitavad, et füüsiliselt vormist väljas, ülekaalulistel inimestel kulub sobiva töö leidmiseks rohkem aega. Mida rohkem te täna teete, seda paremini te ennast tunnete.
  • Säilitage töönädala kestel professionaalne väline ilme (riietus, hoiak, isiklik hügieen).
  • Kasutage kontaktide loomiseks tööaega. Varajasel hommikul, lõunatunnil ja pärast kella viit õhtul jätkake pooleliolevaid uuringuid, et tegutsemishoog ei vaibuks.
  • Ärge tundke süümepiinu, kui te tööotsimisest natuke puhkate. Ent tehke seda kohusetundlikult. Kui te käite regulaarselt laupäevahommikuti raamatukogus uurimistööd tegemas, siis võite kolmapäeva õhtupooliku vabaks võtta.
  • Ärge visake oma kontaktisikute andmeid ära. Need ei too kasu mitte üksnes käesoleval tööotsimisel, vaid võib-olla ka tulevikus.
  • Pidage meeles: kõik sõltub teist endast. Helistamise ärajätmiseks või teenistuskäigukirjelduste mittesaatmiseks võite iga päev palju vabandusi leida. Ka hiliseks tõusmiseks või varajaseks magamaminekuks saab mitmeid vabandusi leida. Otsimise katkestamiseks samuti, sest töö on samahästi kui käes. Tegelikke vabandusi aga pole. Need, kes ei otsi, tööd ei leia. Need, kes aga väsimatult kivide alla vaatavad, avastavad lugematuid võimalusi.

Venta Publica Personal soovib Teile edu tööotsingul!

LISA OMA TÖÖSOOV

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT: Ametialaste oskuste loetelu

Tööotsijate Käsiraamat – Martin Yate, vahendab Venta Publica Personal

Ametialaste oskuste loetelu 

Kui te teate, millised on täpsed nõuded mingi konkreetse vakantse töökoha kohta, siis aitab ametialaste oskuste loetelu neid kiiresti ning mõjusalt teie oskuste ja kvalifikatsiooniga kõrvutada.

Üldisel teenistuskäigukirjeldusel on omad puudused. Esiteks on see liiga üldine, et teie oskusi iga konkreetse ametiga seostada. Teiseks suureks komistuskiviks on see, et teid intervjueerib tõenäoliselt rohkem kui üks inimene. Te esitlete end küll põhjalikult ühele isikule, ent teid võivad intervjueerida ka teised meeskonnaliikmed. Sellisel juhul algavadki probleemid.

Juht ütleb oma alluvale: „Vestelge paar minutit selle kandidaadiga ja teatage mulle oma arvamus.“ Teie üldine teenistuskäigukirjeldus võib ju olla muljetavaldav, kuid harva kirjeldab firma juht vakantset ametikohta ammendavalt või esitab konkreetselt need kvalifikatsiooninõuded, mida ta vajab. See tähendab, et teistel intervjueerijatel pole mitte mingit võimalust teid õiglaselt ja täpselt hinnata. Samal ajal kui firma juht otsib käsilolevate projektidega seotud spetsiifilisi vilumusi, püüavad tema alluvad teie oskusi sobitada töökirjeldustes kirjapandud veidrustega ning teised intervjueerijad kobavad hoopis pimeduses, sest keegi ei ole neile öelnud, mida otsida. Taolised probleemid võivad tööpakkumise saamise võimalusi vähendada.

Mina aitasin sobiva töökoha leidmiseks välja töötada kavala triki, nimelt ametialaste oskuste loetelu. See võimaldab teil oma teenistuskäigukirjelduse kiiresti igale konkreetsele ametikohale kohandada ning aitab teid intervjueerival isikul keskenduda vajalikule.

Loe edasi …

Tööintervjuu. Kuidas koostada CV nii, et saaksin tööintervjuule?

IGAÜHELE MIDAGI EHK MIDA PEAKS TEADMA IGA TÖÖOTSIJA, ET PÄÄSEDA TÖÖINTERVJUULE

CV ehk teenistuskäigukirjelduse eesmärgiks on näidata, et olete probleemide lahendaja. Siin on viis harjutust, mis aitavad teie eelneva teenistuskäigu kõige tähtsamaid aspekte kindlaks määrata, kolm eri tüüpi teenistuskäigukirjeldust, mida võite kasutada, ning seitse reeglit, mille abil koostada põhjalik, mõju avaldav curriculum vitae.

Loe edasi…

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT: Kolm õppetundi, mida iga tööotsija peaks teadma – by Venta Publica Personal

Tööotsija Käsiraamat by tööpakkumised.ee

Kolm olulist õppetundi tööotsingul.

Kas olete kuulnud lugu vaesest mehest, kes tahtis kuulsaks karutapjaks saada? Kord elas ühes linnas, mille suureks nuhtluseks olid karud, üks mees. See mees igatses väga reisida, kuid tal polnud õiget tööd ega raha. Kui ta suudaks kas või ühegi karu tappa, siis saaks ta rännata mujalegi, kus karudega hädas ollakse, ja karutapjana elatist teenida. Iga päev istus ta verandal ning ootas, et mõni karu mööda läheks. Pärast mitmenädalast ootamist mõtles mees, et läheks õige ise karusid otsima. Ta ei teadnud neist suurt midagi, vaid seda, et nad on seal kusagil olemas.

Mees tõusis, täis lootust, enne kukke ja koitu üles, laadis oma ühelasulise püssi ja suundus metsa. Metsa servale jõudnud, tõstis ta püssi palge ning tulistas tihedasse põõsastikku.

Mis te arvate, kas ta sai karule või üldse kellelegi pihta? Miks ta läks karu ühelasulise püssiga küttima ja miks ta tulistas enne, kui oli mingit karu näinudki? Milles ta vea tegi? Meie kangelane ei osanud unistusel ja tegelikkusel vahet teha. Ta läks jahile ettevalmistamatult ja sai teenitud palga. Selle loo moraal on järgmine: säilitage töö otsimisel reaalsustaju, küttige karu täisvarustuses ning ärge asuge teele, püss pooles vinnas.

Teie eriala võib võrrelda metsaga, mis peidab endas paljusid ettevõtteid ja lugematuid võimalusi. Nendeks on suured korporatsioonid, väikesed perefirmad ning vahepealse suurusega ettevõtted. Neil kõigil on midagi ühist – nimelt probleemid. Et neid probleeme lahendada, vajavad firmad inimesi. Mõelge oma praegusele töökohale – missugused probleemid tekiksid, kuid teid ei oleks? Teid palgati ju selleks, et neid probleeme lahendada.

On hea, kui oskate lahendada probleeme, kuid firmad eelistavad palgata ja edutada inimest, kes saab ühtlasi ka äri põhiolemusest aru. Seda silmas pidades peaksite meelde jätma kolm õppetundi:

Loe edasi …

TÖÖPAKKUMINE: Tarkvara arenduse insener (Facebook), Palo Alto, California, USA

SOFTWARE DEVELOPMENT ENGINEER – USA (FACEBOOK), Palo Alto, California or Seattle or Washington

Facebook is expanding and we are now recruiting for

SOFTWARE ENGINEERS 

to join our team. The position is full-time, permanent and based at our international head office in Palo Alto, California (but we also have opportunities in Seattle, Washington as well).

We are hiring engineers to work on all parts of the stack – to create web and mobile applications that reach hundreds of millions of people, and to build the massively scalable systems that power these applications. This is an excellent opportunity to gain high profile experience in a very exciting environment. It doesn’t matter if you have at 6 months post college experience or 16 years, we are looking to speak to the most talented and passionate Software Developers out there.

Facebook will manage any Visa requirements and offer relocation assistance to successful candidates.

Responsibilities:

Engineers can work on any part of the stack, including:

•             Code high-volume software using primarily C++ and Java

•             Create web or mobile applications using primarily PHP

•             Implement web interfaces using HTML, CSS, and Javascript

•             Build report interfaces and data feeds

Requirements:

•             B.S. Computer Science or related field (or 10+ years working experience)

•             A minimum of six months experience in software development (all levels thereafter considered)

•             Expertise with C++ and/or Java

•             Knowledge of Perl or PHP or Python

•             Knowledge of relational databases and SQL

Benefits Package:

•             Base Salary

•             Bonus

•             Equity/Shares

•             Breakfast/Lunch/Dinner provided free at our onsite campus

•             Other benefits/perks available

If interested, please submit your CV to Matt Langan at mlangan@fb.com as soon as possible.

NB! KÕIGI KANDIDEERIJATEGA LUBATI VESTELDA!

Matt Langan | Facebook | EMEA Staffing | 

(: +353 (0)1 5530772 mobile +353 (87) 7577966
*: Hanover Reach, 2nd floor, Block 2, Hanover Quay, Dublin 2

E-post: mlangan@fb.com

Would you Description: Description: Description: Adobe Systems to work with us?

Visit our careers site: www.facebook.com/careers

Description: Description: Description: cid:image001.png@01C9F40A.BC954800

TÖÖKUULUTUS – Tule meile REVIDENDIKS (Maksu- ja Tolliamet)

Armastad numbreid ja seadust? Meie ka.

Tule meile REVIDENDIKS!

Otsime oma meeskonda inimesi, kes on valmis suhtlema maksumaksjate ja nende esindajatega ning kontrollima ettevõtete maksude deklareerimise ja tasumise õigsust.

Töökoht asub Tallinnas.

Kui oled vähemalt 21 a vana, viimasel kursusel majandus-, finants- või õigusala õppiv või juba vastavat kõrgharidust omav, oled tähelepanelik, analüüsi-, otsustus- ja vastutusvõimeline ning suudad ennast kehtestada, siis saada CV ja kaaskiri e-posti aadressile cv@emta.ee märgusõnaga “Revident”.

Lisainfo: Eilike Pruul, 506 9826, eilike.pruul@emta.ee

Tähtaeg: 11.12.2011

www.emta.ee

PUIDUTISLER OTSIB TÖÖD. Masinpingi tööline otsib tööd.

OTSIN TÖÖD by tööpakkumised.ee

Tänane tööotsija on puidutisler Siim Luhtoja, 26 aastane noormees. Siim otsib tööd puidutislerina või masinpingi tööilisena Tallinnas, mujal eestis või Soomes. Tutvu Siimu töösooviga tööpakkumised.ee lehe Töösoovide osas.

27.11.2011

TÖÖOTSIJA KÄSIRAAMAT. OSKUSLIK OTSING.

Miks osa inimesi jääb kauemaks sama koha peale tammuma, aga teised saavad samal ajal rohkem pakkumisi ja pealegi parematelt ettevõtetelt.

Töökoha vahetust või uue otsimist peeti varem häbiasjaks. Praegu on olukord muutunud. Igaüks, kellega te töö otsingul vestlete, on samas olukorras olnud. Ametivahetus ja töötaolek kuuluvad lahutamatult meie tööelu juurde, ent see, kui kaua vastav faas kestab, sõltub ainult teist endast.

Ma kohtasin hiljuti üht juhtivtöötajat, kes esimest korda kahekümne aasta jooksul tööd otsis. Ta oli juba seitse kuud otsinud, kuid oli endiselt muretu: „Mulle öeldi, et palga iga kümne tuhande dollari kohta kulub üks kuu otsimist, seega on mul tegelikult veel poolteist aastat aega.“ Ta näis ekslikult arvavat, et pärast kaheaastast töötaolekut pakub keegi äkki võluväel talle uut tegevdirektori kohta.

Tema tööotsimismeetodiks oli suhtlemine, sest „mulle öeldi, et nii on kõige suurem võimalus tööd saada.“ On küll, kui see toimib, ent ühekülgne lähenemine toob üsna sageli endaga kaasa nurjumise.

Tööturg varieerub aastast aastasse. Mõnikord on see ostjaturg, mõnikord müüjaturg. Muutumatuks jääb vaid tõsiasi, et süstemaatilist ja laiahaardelist lähenemisviisi kasutav tööotsija leiab majanduslikust olukorrast sõltumata alati häid töökohti.

Liiga paljud tööotsijad loodavad ainuüksi tööotsimisvalduste saatmisele väga tuntud firmadele, tänapäeva Skype `tele. Nad unustavad, et põhiosa tööstuskasvust baseerub väikeettevõtetel, kus on vähem kui viiskümmend töötajat.  Teie eesmärgiks on leida nii enda kui oma vajaduste jaoks parim töö. Probleem on aga selles, et seni, kui te pole kõigi võimalustega tutvunud, pole ka võimalik neist parimat välja valida.

Peaaegu iga firma otsib aasta jooksul kedagi. Teie ülesandeks on hoolitseda selle eest, et oleksite vastavast võimalusest ja firmast teadlik ning et see firma oleks võimaluse avanedes omakorda teist teadlik.

Mitmekülgne lähenemine ühendab endas aktiivseid ja passiivseid tööotsimise strateegiaid, mille kasutamine võimaldab igal tööotsijal hõlmata kõiki infoallikaid ja avastada parimaid võimalusi.

  1. Otsene uurimistöö. Teie tulevik võib peituda firmas, mille olemasolust te ei osanud undki näha.
  2. Ajalehed. Tuhanded märkamata jäänud võimalused.
  3. Tööhõiveametid. Kellega te kohtute ja kui tõsiselt teie algset kandidatuuri arvestatakse, otsustab see, kelle te oma esindajaks valite.
  4.  Soovitused. Soovitusi, mida te tööotsimise hilisemas staadiumis võimalikele tööandjatele esitate, saab ka alguses efektiivselt ära kasutada.
  5.  Tööpakkumise hankimine õppimise ajal ja vilistlaskogud. Isegi kui Teie haridustee lõpetamisest on möödas  juba hulk aega, võib neist organisatsioonidest suuresti abi olla.
  6.  Kutsealaliidud. Vahetevahel öeldakse, et pole tähtis, mida te oskate, vaid keda te tunnete.
  7.  Töömessid. Tööandjate pärusmaa, kus nad tänaseid ja homseid töötegijaid jahivad.
  8. Erialane ja majanduslik ajakirjandus. Need on suuresti alahinnatud allikad, mis annavad teile teada, millised on teie eriala peamised arengusuunad ja kes on nende taga.
  9.  Suhtlemine. See on rohkem, kui tühine sõnakõlks. On olemas palju suhtlusringkondi, millega on võimalik liituda.
  10.  Tööotsijate suhtlusringid. Näiteks suurimas ja tuntuimas sotsiaalvõrgustikus olev FB Lookingforajob www.facebook.com/lookingforajob
  11. Elektroonilised andmebaasid. Teie arsenali uusim relv.

Varjatud tööturgu lülitumises ei ole midagi hirmutavat, kui tegutsete kindla plaani kohaselt. Järgnevates artiklites leiate te ülevaate asjassepühendatu nippidest, mis annavad teile esialgse hoo sisse ning tagavad selle jätkumise kõigis ülaltoodud

Martin Yate, Knock `em Dead 2000. The Ultimate Job-Seeker`s Handbook

Vahendas Venta Publica Personal, FB Lookingforajob, tööpakkumised.ee


Pikaajaline töötus ei ole probleem mitte ainult töötule endale vaid kogu ühiskonnale. Autor: Kristiina Tilk

Pikaajaline töötus ei ole probleem mitte ainult töötule endale vaid kogu ühiskonnale.
by Kristiina Tilk, ajakirjanik

Pikaajaline töötus on suur probleem nii töötule endale kui kindlasti tema lähedastele ja ühiskonnale. Mida kauem on inimene töötu olnud, seda raskem on siseneda uuesti tööturule, sest tööharjumus ja –oskused on vähenenud. Teisalt jällegi on pikaajaline töötu tööandjale ilmselt vähematraktiivne kui inimene, kellel on kogemused ja oskused.

Loe edasi…

Personalispetsialist annab nõu: foto CV-l by Venta Publica Personal

Abiks tööotsijale  by Venta Publica Personal

Veidi toimetamist fotoga.

Kui mõned tublid aastad tagasi oli värbamisspetsialistil üsna ebatavaline leida CV-lt foto, siis täna on see kardinaalselt vastupidi.  

Nüüd võid Sa küsida, mida foto lisamine CV-le annab? Kas värbaja teeb esimese eelistuse välise mulje põhjal?  Tõenäoliselt langeb personalitöötaja pilk esmalt fotoga CV-le, mis aga ei tähenda seda, et ta teisi CV-sid läbi ei vaata. Kui tööpakkumises on nõutud fotoga CV ja fotot lisatud ei ole, vaadatakse ka need CV-d läbi, kuigi esmalt saavad tähelepanu osaks need, mis on vormistatud pakkumises esitatud nõuetele. Foto annab CV-le lisaväärtuse. See on töösoovija enda vaba valik, kas lisab pildi või mitte.

Kui seda tehakse, siis tasub selle fotoga ka vaeva näha.

Millele tuleb tähelepanu pöörata, kui CV-le foto lisada?  Sa ju soovid endast jätta sõbraliku ja sümpaatse mulje? 

Oled koostanud korrektse CV (näidiseid ja samm-sammult CV koostamise juhendeid leiab internetist küll ja küll) ja Sul on suur soov kindlasti CV voorust edasi pääseda. Julgen arvata, et korralik foto tagab selle, et personalitöötaja pilk Su CV-l pidama jääb ja see võib tähendada, et Su CV satub nende hulka, keda otsustatakse intervjuule kutsuda.

Jah, me ei ole kõik fotogeenilised ja keegi ei taha, et meid välimuse pärast ebakompetentseks peetakse või veel hullem, CV hoopis kõrvale pannakse. Mida siis teha? Kõige lihtsam on võtta ette tee fotosalongi. Pole mõtet oma näopilt kuskilt vanalt seltskonnafotolt välja lõigata või lasta teha sõbral suvaline foto auto taustal, ka suvine napp rõivastus ei räägi Sinu kasuks (muidugi, kui Sa ei kandideeri modellialal). Potentsiaalse kandidaadi puhul kasutavad värbamisspetsialistid tausta uuringuks internetti ja guugeldades on Su enda avalikult üles riputatud pildid üsna kergesti leitavad.

Hea fotograaf oskab välja tuua sinust parima. Korralikult tehtud foto tagab selle, et näed pildil parem välja ja samas annab see tööpakkujale mõningast infot Sinu püüdlustest.

Tee endale selgeks, milline positsioon pakutaval ametikohal firmas on (selge, et kui otsitakse kontoritöötajat, on oluline klassikaline välimus, või näiteks galeriisse perenaist otsides, tuleb kasuks just loomingulisem välimus). Räägi fotograafile ja usu, ta oskab Sind aidata.

Seega – näe oma fotoga CV-l vaeva. See on seda väärt!

Kui oled koostanud korrektse CV ja lisanud sellele oma pildi, oled enesereklaamimiseks teinud kõik võimaliku.  Pane oma kandideerimispakett teele ja jää ootama tagasisidet.

Edu kandideerimisel!

Autor: Ly Kaare, Venta Publica Personal

 

NB! Tutvu personalispetsialistide nõuannetega tööpakkumised.ee lehel.

ARVAMUSLUGU: Palganumber töökuulutusel? autor: Kätlin Kuusemäe

Meie lugeja pöördumine tööandjate poole – küsijaks on prl. Kätlin Kuusemäe ja teemaks orienteeruva palganumbri näitamine tööpakkumistel. Ootame eelkõige tööandjate arvamusi oma ettevõtte vaatenurgast ja täname Kätlinit küsimast.

Kätlin Kuusemäe küsib tööpakkumised.ee lehel: “Tere! Tekkis soov kuulda mõningaid asjalikke argumente teemal: MIKS ei pane tööandjad reeglina portaalidesse mingisugustki orientiiri palganumbri suhtes?
Tööpakkumist lugedes on vast peamiselt 2 huvi: tööandja nõudmised ja palganumber. Võime ju unistada, et inimesed teevad tööd, mis neile südamest meeldib ja milles neil haridus on – lihtsalt missioonitundest, palganumbrit vaatamata. On palju inimesi, kes ei tööta oma erialal või ”lemmik ametipostil” just palganumbri tõttu.
Ma mõistan, et selle numbri varjamiseks on eri argumente ja hirme – üks neist kindlasti see, et äkki on sellise “kasina” palgaga meie vastu liiga väike huvi? Jah, tõenäoliselt see nii on, kui palganumber tekitab kohe peas mõtte ”siis jääb mul see ja see maksmata ja siis peab laps sellest huviringist loobuma” jne. Aga kui see kasin palganumber tuleb välja töövestlusel, ei ole mu huvi suurem! Siis on juba kulutatud kokkuvõttes rohkem kui tunnijagu väärtuslikku aega – esimese asjana uksest sisse astudes ju kohe palganumbrit ei küsi. Seda lihtsalt asja eetilisest küljest vaadates.
Milleks siis raisata nii enda kui tööotsija aega? Siin pean silmas seda, et kõik “uue töö” otsijad ei ole praeguse seisuga töötud, et aeg vabalt käes, aga ka hetkel töötule on eri paigus vestlustel käimine aja- ja rahakulu.
Ei ole palju ettevõtteid, kes julgelt palganumbri avalikustavad, aga minu respekt kuulub teile küll. Kui inimene tunneb seda numbrit vaadates, et kahjuks ei mängi välja, ei hakka ta ka kandideerima ja säästab teie väärtuslikku aega, et saaksite vestelda inimestega, kellele töö meeldib, palganumber sobib ja kes teile tõenäoliselt ka tööle tuleb:)”
Meie (Venata Publica Personal) küsime Teilt, kas keegi soovib oma ettevõtte vaatenurgast arvamust selle kohta avaldada? Lisame vastajate ettevõtete kontakti ja lingi vastuse juurde.

Karjääriseminarid täna ja homme, ole kohal!

Täna ja homme on toimumas karjääriseminarid, teemaks kaaskirjade ja CV koostamine.

Sellel nädalal toimub kaks karjääriseminari:

TÄNA 15.11.2011 kell 16:00 “CV ja kaaskirjade koostamine (vene keeles)”
HOMME 16.11.2011kell 16:00 “CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi”

Täpsem info ja registreerumine www.ttu.ee/career

Kasutage võimalust ja osalege!
TTÜ Karjääri- ja nõustamistalitus

TÖÖPAKKUMINE: Tööd saab värbamisspetsialist – Barona eesti

Tööpakkumised by tööpakkumised.ee

Tööd saab:

VÄRBAMISSPETSIALIST  (kliki lingile ja vaata originaalpakkumist, millelt saad kohe kandideerida).

NB! Kandideerida saad ka Facebookis.

Tule loo uusi ärisuhteid – Directori klubi koguneb taas!

Directori klubi ootab!

Selle aasta viimane Directori klubi koguneb 24. novembril kell 16.00-19.00 Chicago 1933 pubis!

Seekordses talk-show´s on külaliseks muusikaprodutsent Sven Lõhmus. Õhtut juhivad tuntud headuses Directori peatoimetaja Taivo Paju ja Leho Luukas üritusturundusfirmast Acer Events.

Lisaks sinule on seal veel palju põnevaid inimesi, kellega tikuvõileibade ja veiniklaasi taga mõtteid ja kontakte vahetada.

Pilet ühele maksab 14 eurot. Pane ennast kirja:kadri.kaljumets@directormeedia.ee, tel             6 25 18 59

***

Chicago 1933 on elava muusikaga baar-restoran Tallinna vanalinna piiril, kus hubases Ameerika kolmekümnendate stiilis interjööris saab nautida maitsvat toitu ja meeldivat teenindust. Elava muusikaga õhtud on seitsmel päeval nädalas. (Chicago 1933 hyperlingiks http://www.chicago.ee/)

Veini eest hoolitsevad Nautimuse veinieksperdid.  Nautimus on märk kvaliteetsest veinivalikust ja selle saavad oma kategooria parimad veinid. (Nautimus hyperlingiks http://www.nautimus.ee/)

Allikas: Ajakiri Director

TÖÖ. TÖÖPAKKUMINE. Maksu- ja Tolliamet pakub tööd revidendile.

Tööpakkumised by FB Lookingforajob

Maksu- ja Tolliamet pakub tööd. Tööd saab:

REVIDENT

Kanndideeri otse Facebookist, kui oled FB kasutaja. Samuti näed pakkumist ja saad kandideerida tööpakkumised.ee lehel.

 

TÖÖPAKKUMINE. TURUNDUS. Täpsemalt turunduskoordinaator saab töö Estravelis..

 

Turunduskoordinaator leiab tööd Estraveli Tallinna Büroos

Hea turunduskoordinaator on lahe sell või sellitar, kes

  • turundab rõõmuga iga kell
  • omab laialdast ülevaadet turundustrendidest meil ja mujal
  • omab sära, mis ei jäta külmaks ei tiimiliikmeid ega koostööpartnereid
  • püstitab mängeldes kõrged eesmärgid ja koordineerib nende edukat realiseerumist
  • omab hääd keelevaistu ja täpset kotkasilma
  • hindab end ja oma teadmisi kõrgelt, et olla üks täht Eesti parima reisifirma tiimis – Estravelis!

Meil on veel 1 vaba töökoht!

Kandideeri läbi FB Lookingforajob`i, vajuta siia SIIA, et liikuda originaalpakkumisele millelt on mugav kandideerida, lisades motivatsioonikirja koos palgasooviga ja CV.

Iseseisvalt tööle! Uus koolitus tööturul mitteaktiivsetele

Koolituse eesmärk on aidata töötutel ja tööturul mitteaktiivsetel rakenduda iseseisvalt tööle Targa töö ühingu kaudu, kes viib läbi koos partneri Tallinna Ülikooliga järgmise koolitusprogrammi:
Sissejuhatav seminar 09. november 2011 kell 15-17 Tööandjate majas, Kiriku 6


Mida ma teha tahan ja mida me koos saame teha? - Kadri Seeder – ettevõtja, vabakutseline projektijuht ning Lahemaa Kaugtöö-ja Koolituskeskused eestvedaja.

  • sissejuhatava seminari käigus saame omavahel tuttavaks, arutame läbi, mida kellelegi teha meeldib, kes milleski hea on, mida keegi teha tahab ja mida tal oma eesmärkide saavutamiseks vaja on.
  • räägime läbi erinevad töötamise võimalused, sh iseseisvalt töötamine ja oma ettevõttega alustamine.
  • iseseisva tööna koostatakse igale koolitusel osalejale tegevusplaan tööturul osalemiseks.

Järgnevad koolitusteemad valmistatakse ette vastavalt osalejate konkreetsetele ootustele ja vajadustele alates 15. novembrist.

Koolitusteemad

Ideest teostuseni - projektide juhtimine, sh rahastusvõimalused - Marju Mäger - Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud, Abja kaugtöökeskuse eestvedaja.

Oma tegevuse müük, turundus, kommunikeerimine - Janika Leoste - Lasteveeb OÜ juht, Kadri Seeder - Lahemaa Kaugtöö-ja koolituskeskused

Arvutialane õpe ja juhendamine iseseisvalt töötamiseks Aigi Reinomägi - iseõppija ja Ole kaasas targa töö koolitaja Lahemaa Kaugtöö-ja koolituskeskusest

Ettevõtlusega alustamine - Heidi GrenmanCompetence OÜ juht, ettevõtja ja koolitaja.

Paralleelselt koolitustega toimuvad iseseisvad tööd, mida juhendatakse e-maili, Skype ja telefoni teel. Targa töö ühing võimaldab kasutada paindlikku kontorit Tööandjate Majas, Kiriku 6.

Osalemine koolitusel

Koolitusel osaleda soovijatel palume saata motivatsioonikiri, kus selgitate, millised on ootused koolitusele ja miks sellel osaleda tahate) ja CV aadressile: triinkyt@tlu.ee.

Avaldusi võetakse vastu  kuni  01. novembrini 2011.
NB! Koolitusele pääseb konkursi korras, grupi suuruseks on kuni 15 inimest.

Koolitused on osalejatele tasuta ning nende rahastamine toimub ESF projekti“ Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine” raames.

ACE Logistics Estonia nüüd ka Facebookis

ACE Logistics Estonia nüüd ka Facebookis!

ACE Logisticsi Facebooki leht on loodud eesmärgiga, et pakkuda meie klientidele ja sõpradele olulist infot, huvitavaid artikleid ning palju muud põnevat mis toimumas logistikamaastikul! “Facebooki lehe abil soovime suurendada ka meie uudiskirja lugude loetavust, olla info edastamisel operatiivsem ja personaalsem ning pakkuda seeläbi meie klientidele paremat teenindust” kommenteerib ACE Logistics Estonia tegevjuht Andres Matkur

Eeluurigu põhjal leidsime, et üle 50% meie võtmeklientidel on oma isklikud Facebooki kontod ning paljudel ka firmakontod. Samuti selgus, et Facebooki konto on ka ligi pooltel ACE Logisticsi töötajatel. “Soovime olla uuendusmeelsed ning samuti on meid innustanud teiste Eesti ettevõtete edulood sotsiaalvõrgustikes” lisab Andres Matkur

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Üle 750 miljoni kasutajaga Facebookist on saanud maailma üks enim külastatud veebilehti, mille kasutajad veedavad lehel tunde, jagades lehel fotosid, videoid ja sõnumeid. Eestlasi on Facebookis hinnanguliselt rohkem, kui 300000.

Kes ei ole varem Facebook-ga kokku putunud, siis rohkem infot leiab www.facebook.com ja huvi korral on võimalik ka liituda. Kellel on oma Facebooki kontod siis soovitame kindlasti meie lehte „like”-ida ja jälgida meie postitusi!

ACE Logisticsi Facebooki leht avaneb SIIT.

Martin Raud, ACE Logistics Estonia

Via 3L võttis Ferroline Grupilt üle Koduekstra kesklao

AS Via 3L laiendas tegevust ja avas Jüris uue lao, mille avamiseks andis tõuke OÜ Koduekstraga sõlmitud koostöölepe. Logistikauudiste teada opereeris Koduekstra keskladu siiani Ferroline Grupp.

AS Via 3L laiendas oktoobris tegevust 4000 ruutmeetri võrra alustades tegevust Jüris, Kesk tee 14. Uues laos keskendub ettevõte peamiselt tööstuskaupade käitlemisele ning ladustamisele.

“Tõuke uue lao avamiseks andis Koduekstraga sõlmitud kootööleping, mille raames alustas Via 3L oktoobrist Koduekstra kaupluste tarbeks mõeldud kesklao opereerimist,” kommenteeris Via 3L juhatuse liige Elmer Maas uue lao avamise põhjuseid. Ta lisas, et ettevõttel on veel mitu huvitavat projekti tööstuskaupade sektoris läbirääkimiste faasis ning läbirääkimised loodetakse lõpetada 2011. aastal. “Kuna toidu- ja esmatarbekaupade sektor on natuke stagneerunud, otsime täna kasvu tööstuskaupades,” kommenteeris Maas uut tegevusharu.

Koos lisandunud laopinnaga opereerib  Via 3L kokku 27 000 ruutmeetril. Lisaks Jüris vastavatud tööstuskaupade jaotuskeskusele opereeritakse toidu- ja esmatarbekaupade jaotuskeskusega Lagedil, Tallinna ringtee ääres. Jüris, Kalevi teel asub ettevõttel jahutus- ja sügavkülmutatud toodete jaotuskeskus ning Tartus Shelli määrdeainete keskladu.

Loe veel logistikauudised.ee

Eestlased avavad Stockholmis büroohotelli

Eesti firma 1Office avab homme Stockholmis büroohotelli. Teenus on eelkõige mõeldud Rootsi laienevatele Eesti ettevõtetele.

“Eestist välja laienemise strateegia sai paika pandud niipea, kui Eestis jalad korralikult maha saime. Rendikontoriäri on rahvusvaheline. Seda peegeldab ka meie kliendibaas, kus on praegu kokku umbes 150 klienti ning neist umbes 80–85% on väljastpoolt Eestit. Praegu on aktiivsemad suhted selliste sihtriikidega nagu Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Ukraina, kuid kliente on meil ka Itaaliast, Norrast, Portugalist jne,” selgitas ettevõtte üks omanikke ja Eesti haru juht Ragnar Everest.

Rootsi laieneti ettevõtte teise omaniku ja Rootsi suuna juhi Ivar Veskioja initsiatiivil. Veskioja oli enne oma ettevõtte loomist Tavidi tütarettevõtte Tavex tegevjuht Rootsis.

Ettevõte avab Rootsis kontori ametlikult 26. oktoobril. Samas esimesed kliendid on kuningriigi pealinnas juba büroopinna leidnud ja töö käib. “Kontor paikneb Stockholmis Eesti majas ning on peaasjalikult suunatud näoga Eesti poole ehk soovime eelkõige pakkuda tuge Eesti ettevõtetele Rootsi turule sisenemiseks, kuid loomulikult teenindame ka kõiki teisi. Rootsi ärimudel on sarnane Eestis toimivaga ehk teenustevalikus on neli peamist teenuseliiki: äriteenused, raamatupidamine, virtuaalkontor ja büroohotell,” lisas juht.

Ettevõte laienes oma jõududega ja käimas on aktiivsed läbirääkimised ka Soome, Läti ja Leedu suunal, et nendes riikides oma filiaal avada.

1Office Eesti OÜ tegutseb Tallinna südalinnas Foorumi majas 2008. aasta augustist, pakkudes paindlikke virtuaalkontori ja büroohotelli lahendusi, raamatupidamist ning äriteenuseid.

Mariliis Pinn
ajakirjanik

KONSULTATSIOONID: Personalialane konsultatsioon

Personalialane konsultatsioon by FB Lookingforajob
 

PERSONALIALANE KONSULTATSIOON

Hinnad alates: 12,78 €

Konsultatsioon tööandjale personaliküsimustes

Konsultatsioon töötajale töölepinguseaduse tutvustamisel

Konsultatsioon ettevõtte tegevuse ümberkorraldamisega seotud personaliküsimustes (tööandja ja töötaja õigused ja kohustused, sh. töötajatele etteteatamine, mida peab silmas pidama koondamise korral, töötajate õiguslik kaitse, töötajatel töötuskindlustushüvitise ja koondamishüvitise saamise tingimused jne)

Teenus sisaldab probleemide sõnastamist, olukorra analüüsi ja tõenäolist edasiste sündmuste prognoosi kujunenud olukorras, realistlikku eesmärgipüstitust ning võimalikku tegevuskava koostamist selle saavutamiseks.

Tunned huvi ja soovid abi? Saada enda kontaktid info@firmateated.com koos märgusõnaga “PERSONALIALANE KONSULTATSIOON” ning valdkonna spetsialist võtab Teiega ühendust.

Tööpakkumine osalise tööajaga MÜÜGIKONSULTANT`le!

Hei Tudeng!

Tahad teenida korralikku tasu ülikooli kõrvalt? Soovid omandada suurepärase müügitöö väljaõppe ning kogemuse? Unistad töötamisest kaasaegses töökeskkonnas koos parimate kolleegidega? Sinu otsingud on kandnud vilja. See pakkumine on just Sulle!

Valemivihik otsib enda meeskonda säravat, positiivse ellusuhtumisega ning teotahtelist müügikonsultanti osalise tööajaga.

Põnevad ülesanded ja väljakutsed iga päev! Tänu paindlikule töögraafikule saad ise enda aega planeerida. Ja see pole veel kõik!

Kui kandideerid, osutud valituks ja sobid suurepäraselt meie tiimi, siis saad stardiboonusena 100 eurot.

Endal töö olemas, kuid tunned sobivat kandidaati?
Soovita meile töötajat ning saa vihjeboonus! Aita sõbral või sugulasel leida superlahe töö. Kui sinu poolt pakutud kandidaat sobib meile, maksame Sulle vihje eest 100 eurot puhtalt kätte!*
*Vihjeboonuse maksame välja, kui kandidaat on läbinud ühekuulise katseaja edukalt.

Kiirusta ja tegutse kohe, sest ootame CV-sid koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 26.oktoobrini aadressile eve@realister.ee

Kohtumiseni vestlusel!

Lisainfo:
Eve Raag
eve@realister.ee
www.realister.ee

Tööd saab JÄÄKIDE REVIDENT (ÖINE). Tööpakkumine Maximalt

Maxima Eesti OÜ

Baltikumi suurim jaekaubandusvõrk MAXIMA omab 430 kauplust Leedus, Lätis, Eestis ja Bulgaarias.

Tööd saab:

JÄÄKIDE REVIDENT (ÖINE)

Töö kirjeldus:

- regulaarsete plaaniliste inventuuride tegemine vastavalt kehtestatud graafikule.
- läbiviidud inventuuride tulemuste esitamine (kehtestatud aruannete näol)

Nõudmised kandidaadile:

- hea eesti ja vene keele oskus suhtlustasandil
- korrektsus, täpsus ja ausus
- meeskonnatööle orienteeritus
- põhjalikkus ja kohusetundlikkus

Kasuks tuleb töökogemus selles valdkonnas.

Ettevõte pakub:

- kiiret tööalast karjääri ja enesearengu võimalust Baltimaade suurimas jaekaubandusettevõttes
- dünaamilist tööd parimas meeskonnas
- hindamatut praktilist töökogemust
- tööalast koolitust

Lisainfo:

Tööd ei saa teha teise töö kõrvalt

Tööle asumise aeg: Kohe
Töö tüüp: Täistööaeg, palgatöötaja, sobib ka üliõpilastele.

Kandideerida saad kuni 31.10.2011 (kaasaarvatud)

ORIGINAALPAKKUMISELE LIIGU SIIT, ET KANDIDEERIDA!

FB Lookingforajob soovib Sulle edu kandideerimisel. Ära unusta infot jagada ka sõpradega:)

Ajujaht algab taas! – Ajakiri Director

By Director

 

Eesti suurimale, 95 000-eurose auhinnafondiga ettevõtluskonkursile Ajujaht on võimalik äriideid esitada 25. oktoobri südaööni. Ajujahi on ellu kutsunud EAS Euroopa sotsiaalfondi vahenditest.

Ajujahi žürii liige Andrei Korobeiniku sõnul on konkursile laekunud juba mitukümmend äriideed.

Konkursile on eelnevate aastate jooksul esitatud kokku ligi 2500 äriideed, millest silmapaistvamatesse on investeeritud enam kui 300 000 eurot. 2011. aasta edukamad projektid olid virtuaalne köögiviljaaed Virtual Garden, põlevkivituhast kassiliiva tootev Plaisir du Chat ning C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri aretav KPA Scientific.

Ajujaht eesmärk on aidata noori uuenduslike ettevõtete loomisel. 95 000-eurose auhinnafondi panevad tänavu kokku järgmised edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, Kredex, Terviseparadiis, Heateo SA, Avision, MarkIT, Tallinna ja Tartu linn.

Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Lisainfo Lo Rihvk, BDA Consulting partner/Ajujahi projektijuht

lo@bda.eehttp://www.ajujaht.ee/
http://www.facebook.com/ajujaht

Töö. Tööpakkumine. Maxima pakub tööd ARHITEKT-TEHNOLOOGILE

Otsib oma meeskonda

ARHITEKTI-TEHNOLOOGI

Töö kirjeldus

  1. Projekteeritavate kaubanduskeskuste  asukoha kontseptsiooni     väljatöötamine  krundi  ja  ruumide  seisukohast lähtudes.
  2. Projekteeritavate    kaubanduskeskuste  fassaadide  ja interjööride projekteerimine  ning kooskõlastamine.
  3. Töö  ruumide plaanide  ja projekteeritavates  kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete joonistega.
  4. Kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete spetsifikatsioonide koostamine.
  5. Aktiivne töö ja suhtlemine   projektijuhtidega kaubanduskeskuste planeerimise,  projekteerimise  ja ehituse ajal.
  6. Perioodilised  sõidud planeeritavatele ja ehitatavatele  objektidele.
  7. Olemasolevate  kaubanduskeskuste  jooniste arhiivi pidamine.

 

Nõuded kandidaadile

-     rakenduslik kõrgharidus, soovitavalt tehniline

-     töökogemus ehitusvaldkonnas

-     hea  eesti, vene ja inglise keele oskus.

 

Ootame Teie CV-d: radda.peterson@maxima.ee

Info: 6023147

Tööpakkumine ARHITEKT-TEHNOLOOGILE!

Otsib oma meeskonda

 

ARHITEKTI-TEHNOLOOGI

Töö kirjeldus

  1. Projekteeritavate kaubanduskeskuste  asukoha kontseptsiooni  väljatöötamine  krundi  ja  ruumide  seisukohast lähtudes.
  2. Projekteeritavate kaubanduskeskuste  fassaadide  ja interjööride projekteerimine  ning kooskõlastamine.
  3. Töö  ruumide plaanide  ja projekteeritavates  kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete joonistega.
  4.  Kaubanduskeskustes kasutatavate  seadmete spetsifikatsioonide koostamine.
  5.  Aktiivne töö ja suhtlemine   projektijuhtidega kaubanduskeskuste planeerimise,  projekteerimise  ja ehituse ajal.
  6.  Perioodilised  sõidud planeeritavatele ja ehitatavatele  objektidele.
  7. Olemasolevate  kaubanduskeskuste  jooniste arhiivi pidamine.

 

Nõuded kandidaadile

-     rakenduslik kõrgharidus, soovitavalt tehniline

-     töökogemus ehitusvaldkonnas

-     hea  eesti, vene ja inglise keele oskus.

Ootame Teie CV-d: radda.peterson@maxima.ee

Info: 6023147

TÖÖPAKKUMINE: Pakume tööd TURUNDUSANALÜÜTIKULE

Maxima Eesti OÜ

Baltikumi suurim jaekaubandusvõrk MAXIMA omab 430 kauplust Leedus, Lätis, Eestis ja Bulgaarias.

Otsib oma meeskonda

TURUNDUSANALÜÜTIKUT


Soovitusi üürikorteri otsijale

Sobiva üürikorteri leidmiseks tasub enne otsingutega alustamist aeg maha võtta ja oma soovide-nõudmiste üle järele mõelda. Esimese asjana peaks kindlasti paika panema hinnaskaala.

Kui kallis?

  • Üürikorteri otsija peaks paika panema, kui suure osa eelarvest on ta võimeline kodu alla panema. Siin peab vaatama üürimise kogukulu, mitte vaid ühte komponenti ehk üürihinda, nagu sageli ekslikult tehakse. Tegelikult lisanduvad ju üürihinnale pea eranditult kommunaalkulud, mis võivad varieeruda vägagi laias skaalas. Lisanduda võib muidki kulusid, mis on otseselt või kaudselt korteriga seotud.

Asukoht

  • Üldiselt on kallima üürihinnaga kesklinn ja selle vahetu ümbrus. Mida kesklinnast kaugemale, seda madalamaks läheb üürihind. Kindlasti leiab ka eri piirkondade siseselt olulisi hinnaerinevusi. Pole ju sama linnaosa piires niivõrd atraktiivseks asukohaks näiteks liiklusummikutest tulvil magistraali kõrval elamine – pigem meeldib inimestele nautida linnulaulu paralleeltänavas.

Hoone heakord

  • Hoone heakord on esimene tegur, mis loob emotsiooni elukeskkonnast. Uue ja parema väljanägemisega elamus on ilmselgelt kõrgem üürihind kui korrastamata trepikodade ja katkiste akendega kõrvalmajas. Lagunemismärkidega ühiselamutest võib üürikorteri saada tõeliselt soodsalt, aga oht on, et külmetusrohtude peale kulub talve kestel jällegi hulga rohkem raha, kui korralikult soojustatud elamus elades.

Korteri heakord

  • Korteri heakord peaks olema kooskõlas hoone heakorraga. Superluks remont vanas ja räämas majas ei tundu usaldusväärsena ega tohiks lubada küsida uue korteri üürihinda. Üürikorterilt võiks oodata oluliste amortiseerumismärkide puudumist. Üldise ettekujutuse korterist saab kuulutuse juures olevatelt piltidelt, aga kindlasti tuleks enne lepingu allkirjastamist kõik oma silmaga üle vaadata.

Korteri sisustus

  • Mida rohkem eluks tarvilikku korteris leidub, seda kallimat üürihinda omanik saada soovib. Samas peab võimalik üürnik arvestama, et kui korteris on näiteks juba olemas voodi, tuleb tal enda voodile üüriperioodiks teine ulualune leida. Sellistest probleemidest tasub igal juhul rääkida üürileandjaga – mõistlik omanik on valmis korteris olevat mööblit ja muud sisustust vajadusel vähemaks võtma või juurde tooma. Kas ja kuidas see tema küsitavat üürihinda mõjutab, on juba järgmine küsimus. Sisustuse osas pööra tähelepanu sellele, kas üüripakkumise piltidel olev mööbel ja sisustus jääb korterisse või mitte. Vahel on inimene pakkumise juurde lisanud pildid elami­sest, kust aga enamik sisustusest minema viiakse – see võib üürniku jaoks eksitavalt mõjuda.

Allikas: kv.ee

Ostame ja müüme kasutatud laovarustust! ese.ee

Kasutatud laovarustust võite meile pakkuda...

Ilusalong Solarises pakub tööd!

Vaata tööpakkumist Facebookis www.facebook.com/lookingforajob lehel.

Tööpakkumised – Solarise keskuse ilusalong “Maribell” otsib personali

Ilusalongi Maribell Solarise keskuses, pakub tööd

KÜÜNETEHNIKULE, MASSÖÖRILE, KOSMEETIKULE ja JUUKSURILE

Võimalus on rentida ka teenusteks tube, kauni vaatega vanalinnale.

FB Lookingforajob soovib Sulle edu kandideerimisel:)

NB! Kui tead mõnd sõpra, kellele see tööpakkumine võiks huvi pakkuda, siis jaga infot.

www.maribell.ee

Tallinna Lasteteater “Lepatriinu” jõuluetenduste broneerimine on alanud!

Tallinna lasteteater "Lepatriinu" Talvetrall

Kallis firmapere

Detsembris esietenduvas jõuluetenduses on nii põnevust, nalja, laulu, liikumist ja palju muud põnevat – kohe mitu korda rohkem kui muidu, nii väikestele kui suurtele!!!

Lepatriinu Lasteteatri jõuluetendus sobib igale jõulupeole. Etendus koos jõuluvanaga, vajadusel ilma!  Jõuluaeg on vaid kord aastas, broneeri etendus juba varakult!
Täpsem teave ja tellimine:

56626196
urve.jaago@gmail.com
lepatriinu@lepatriinu.pri.ee
www.lepatriinu.pri.ee

Suuremate rõõmuks võib peole kutsuda lõbusa kahemehe bändi “Sada ja Seened” kelle saatel tore tantsu lüüa! Bänd koos õhtujuhtidega!  Täpsem teave ja tellimine:

Aivo Sadam, Tanel Bergmann
5269063, 56918211
aivo.sadam@mail.ee tanel.bergmann@gmail.com
www.hot.ee/sadajaseened

ARVAMUSLUGU: Saatsin ju oma CV, miks mind pole töövestlusele kutsutud? Autor: Tiit Kruusalu


Ma olen Töötukassas arvele võetud, käin seal regulaarselt ennast näitamas, minu CV on üleval nii CV-Keskuses kui ka CV-Onlines, vaatan pidevalt sealseid tööpakkumisi, saadan oma CV pea igale uuele tööpakkumisele, kontrollin mitu korda päevas oma e-posti, no mida veel? Olen teinud kõik endast oleneva, ometigi istun juba viiendat kuud ilma tööta kodus! Mõned korrad olen tellinud CV-Keskusest SMS-ga võimaluse näha samale ametikohale kandideerijate arvu- keskeltläbi 250 kandidaati ühele kohale. Pole lootustki. 

Tuleb tuttav ette?

Olgu siinkohal lisatud, et näites tuuakse välja kandideerimine kohale, kus otsitavaks on kogemustega keskastme juht ja valdkonnaks klienditeenindus.

Ometigi ei ole olukord nii lootusetu. Kuidas siis jõuda 250 kandidaadi seast esiviisiku hulka, kes tavaliselt tööintervjuule kutsutakse? See on võimalik, sest kuigi arvate, et olete omalt poolt teinud kõik, ei ole paljud isegi mitte pooli neist sõltuvaid võimalusi ära kasutanud. Vaatame nüüd, mis toimub keskmise CV-sid hindava tööandja peas.

Tööandjale on laekunud ühele klienditeeninduse vahetuse vanema tööpakkumisele 250 CV-d, mille hulgast ta peab tegema valiku. Ja nüüd tähelepanu: algab mitte kõige sobivama CV otsimine vaid hoopiski sobimatute väljapraakimine. Esimeses järjekorras rändavad paberihunti või satuvad arvutis „Delete“- nupu ohvriks kummalise e.posti aadressiga CV-d.

  1. Vähe on lootust näiteks gigolo@hotmail.com , blond.tibi@hot.ee , sexygirl@mail.ee ,pullimees@gmail.ee , tupsununnu@mail.ee ja muude taoliste aadresside omanikel. Aadress sisaldab suure tõenäosusega nende kandidaatide väärtushinnanguid või elustiili. Ükski neist ei ole tööandja arvates vajalik klienditeeninduses vahetuse töö juhtimiseks. Kui tegemist oleks IT spetsialisti otsinguga, siis megabait@gmail.com ilmselt läheks ehk kaalumisele. Igatahes CV-de hulk vähenes 235-ni. Kas neile 15-le väljalangenule tehti liiga? Võimalik, et CV-d lõpuni lugedes oleks ühele- kahele tema kummaline meiliaadress andestatud. Arvestada tuleb aga, et kui iga CV lugemiseks kulutada kasvõi üksainus minut, siis koos seljasirutusega, et endale kohvi tuua, on 250 CV lugemisega juba pool tööpäeva läinud. Seda on liiga palju, pigem kulutada peale välistamisi pool päeva allesjäänud kandidaatide põhjalikumale uurimisele. Seega- vabandust, kuid järgmine kord uuesti…

  2. CV-s on ära märgitud eelkooliealised lapsed ja perekonnaseis- lahutatud/vallaline.Tööandja vajab inimest, kes on suuteline korraldama kolleegide ootamatut asendamist, kuid see kandidaat hakkab ilmselt ise palju töölt puuduma, sest lasteaias käivad lapsed on ju pidevalt nohus- köhas. Alles jäi 175 CV-d. Olukorra oleks päästnud märge CV-s või kaaskirjas, et vajadusel abistab lastehoidmisel näiteks ema, naabrinaine või hoidja. Siis hindaks tööandja hoopis seda, et kandidaat oskab oma elu korraldada ja loodetavasti saab ka kolleegide töö organiseerimisega hakkama. Kuid praeguse info põhjal- järgmine kord…

  3. Vanus. Liiga noored jäävad kõrvale, sest neil puudub juhtimiskogemus. Vähe lootust on ka eakatel. Nii juhtubki, et ainuüksi personaliandmeid hinnates langeb ennem CV sisu juurde minekut 100 kandidaati välja. Tõenäoliselt käis tööandja pilk ennem CV kõrvaleheitmist veel üle reast „Harrastused/ hobid“ või võimalikust kaaskirjast, lootuses leida infot, et näiteks esmapilgul liiga noor ja juhtimiskogemuseta kandidaat on olnud aktiivne õpilasomavalitsuse liige või eakas kandidaat tegeleb metsajooksuga või müttab igal vabal hetkel aias. See vähendaks tööandja kartust noore juhtimiskogemuse puudumise või vanema kandidaadi põdura tervise ja vähese töövõime suhtes. See info jäi leidmata ja elu on karm- järgmine kord…

  4. Esimesed sisulised punktid CV-s: „Eesmärk ja soovitud ametikoht“. Välja langeb kõige suurem hulk kandidaate- 100 tükki korraga. Põhjuseks see, et ükski neist ei ole oma eesmärgiks kirjutanud töötamist klienditeeninduse valdkonnas, ega teiste juhina. Kõik need, kes on soovitud ametikohaks märkinud koka, ehitaja, autojuhi, turvamehe, raamatupidaja, hotelliteenija jne, leiavad sõna otseses mõttes tee prügikasti. Sama teed lähevad need, kes on oma eesmärgiks kirjutanud leida „ükskõik, mis tööd“, „tahan proovida“, jne. Tööandja vajab motiveeritud töötajat, kes pakutava ameti vastu tõesti huvi tunneb, mitte meeleheitlikku kandidaati, kes on valmis tegema ükskõik mida. Samuti ei soovi tööandja, et tema juures hakkaks keegi oma sobivust alles katsetama. Võib- olla see amet ei sobi ja siis ootab tööandjat jälle 250 uue CV läbivaatamine. Nii lihtne oleks ju oma CV üle lugeda ja vastavalt kandideerimisele soovitud ametikoha nimetus ära muuta! Paraku on sadakond kandidaati otsustanud ükskõik, mis kohale kandideerides oma CV muutmatul kujul edasi „spämmida“. Tulemus- isegi mitte järgmine kord…

  5. Rida „Soovitud töö“. Veel kümmekond kandidaati heidetakse kõrvale, sest soovitud töö kirjeldamise asemel on nad välja elanud oma eelmises töökohas toimunud konfliktide vimma või koondamise kibestumise. Väljendid “Ei soovi üksi mitme eest rabada, et ülemused reisida saaksid“, „Juht peaks ikka tõe välja kannatama“, „Tõsine tööinimene peab olema rohkem hinnatud, kui mingi tibinast kulliküüntega juhiabi“, ei ärata üheski tööandjas usaldust. Pessimistlik ja vimma täis inimene toob ettevõttesse ainult probleeme juurde, samuti ei paranda iriseja- viriseja kollektiivi mikrokliimat. Järgmine kord, kui kandidaat CV kaudu oma suhteid eelmise töökohaga enam ei klaari, ehk siis…

  6. Haridus“ ja „Täiendkoolitus“ vaadatakse omavahelises seoses. Tõenäoliselt langeb välja 25 kandidaati, kelle omandatud haridusel ja täiendkoolitustel puudub igasugune seos pakutava ametikohaga. Tööandja poolt veel kiire pilk „Töökogemuse“ reale, kus puudub mingigi viide kandidaadi kokkupuutele vajaliku valdkonnaga ja pole midagi parata- järgmine kord…

  7. Ja nüüd üks olulisemaid kohti- „Töökogemus“. Ei ole ju saladuseks, et tavaliselt hinnatakse sama valdkonna praktilisi kogemusi rohkem, kui ilma kogemuseta magistriharidust, eriti veel, kui saadud haridus ei vasta erialale. Hoolega uuritakse läbi CV-s näidatud ametikohad, hea, kui abiks on lisaks ametikohale toodud ka tööülesanded, mis on sarnased pakutava tööga. Kandidaadi eelmisi töökohti vaadates hindab tööandja mõttes, kas saadud kogemus tuleks uuel ametikohal kasuks. Kõrvale jäävad üleharitud kandidaadid- kuigi nad võivad hästi hakkama saada, on nende ootused üldjuhul suuremad ja nendega saab arvestada ainult kuni järgmise, töötaja tegelikele võimetele vastava töökoha leidmiseni. Tööandjat ootab sel juhul jällegi ees 250 uut CV-d. Samuti ei pälvi tähelepanu silmnähtavalt pooliku haridusega kandidaadid. Kui põhikool on pooleli jäänud, siis ei hakka keegi kaalumagi, kas tema elukogemusest piisab vahetuse töö juhtimiseks. Armu võivad leida veel kandidaadid, kellel puudub küll erialane haridus, kuid on ette näidata aastatepikkune töökogemus sarnases valdkonnas, millele lisanduvad mõned täiendkoolitused. Selliselt jääb alles 15 tõsiseltvõetavat kandidaati.

  8. Välistamine on läbi. Allesjäänud 15 hulgast hakkab toimuma parima otsimine. Tõenäoliselt on kõik 15 erialaselt pädevad, sobivate isikuomadustega, hea töökogemusega ja motiveeritud. Nüüd loeb see, kuidas keegi oma CV-s ja juurdelisatud kaaskirjas ennast müüa oskab. Eelised on kandidaadil, kellel on ette näidata mingi tööga seotud saavutus. Olgu selleks siis kas mõni rakendatud protseduur, sisekorraeeskirja muudatus, tõsisema kliendijuhtumi lahendamine, kasvõi kandidaadi tööalasele saavutusele viitav hüüdnimi. Loeb see, kuidas CV-s ja kaaskirjas näidatakse eelmistes ametites õpitu võimalikku rakendamist pakutaval ametikohal. Tugeva eelise saab kandidaat, kes annab mõista, et ta on tutvunud asutuse kodulehega, teab asutusest ka muude allikate kaudu ja ta tunneb tööandja konkurente. CV ja kaaskirja kirjutamisele eelnenud kodutöö saab igal juhul plusspunkte. Usutavalt esitatud ja tööandjale sobiv põhjendus, miks pakutud ametikoht huvi pakub, on üks olulistest eeltingimustest, et jõuda otsustava viie viimase hulka. Usutavaks ja tööandjale sobivaks põhjenduseks võib olla näiteks varasem töökogemus, mis võimaldab tulemuslikult spetsialiseeruda teda huvitavas ja tööandja poolt pakutavas valdkonnas.

  9. Viimase viie hulka, kes tööintervjuule kutsutakse, osutuvad valituks need kandidaadid, kellel on laitmatu ja erialaga kokkusobiv CV, kaaskiri, mis näitab, kuidas kandidaadi varasemad õpingud ja töökogemus on teda ette valmistanud pakutava ametikoha jaoks ja kellest on tunda, et just see töökoht pakub tõelist huvi.

Umbes nii, kuid loomulikult igal üksikjuhtumil detailides veidi erinevalt toimub sobiva töötaja valik. Nüüd pakun välja ühe mõtteharjutuse. Võtke oma CV, käige sellega läbi ülevalpool toodud üheksa punkti ja püüdke arvata, millises etapis teie CV välja praagiti.

Autor: Tiit Kruusalu, METI personaliabi OÜ

Reaalpalga langus kinnisvara ostul jalus

Stabiilne kinnisvarahind ja suurenev palk hoiavad ostujõudu kõrgel, märgitakse Pindi Kinnisvara kuuülevaates. Samas tuleb arvestada, et reaalpalk on üleüldise elukalliduse tõusu tõttu jätkuvalt languses.

Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 73 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 77 ja 87 ruutmeetrit. Buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades vaid 30 ruutmeetriga.

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk rääkis eile Äripäevale, et praeguste hinnatasemete ja laenutingimuste juures on kinnisvaraostuks hea aeg.”Viimased kümme aastat pole olnud nii head olukorda kinnisvara soetamiseks kui praegu,” märkis ta ja lisas, et ilmselt kasvavad lähiajal pankade laenumarginaalid, sest maailmas toimuva tõttu on raha kallis. Panga eluasemelaenuporfell väheneb ja et vähenemine peatuks, peaks kodulaenude müük suurenema 15-20 protsenti.

Swedbanki hinnangul on Eesti inimeste laenuvõime seitse miljardit eurot, reaalselt aga on majapidamistel võetud laenude jääk 7,6 miljardit krooni. “Täna aitab majapidamiste laenukoormust oluliselt teenindada töötamine välismaal,” nentis Tukk.

allikas: www.ap3.ee

Estonian Airi Premium klassi soovitusindeks on kõrgem kui Apple iPhone’il

Estonian Airi Premium klassi salongis reisivad inimesed on andnud Eesti rahvusliku lennufirma Premium klassi teenindusele kõrgema hinnangu kui näiteks iPhone’i kasutajad Saksamaal Apple’i tootele. Estonian Airi Premium klassi soovitusindeks on 71%.

Selline hinnang põhineb soovitusindeksil (Net Promoter Score), mis arvutati välja klientide hinnangute alusel käesoleva aasta juulis ja augustis. Hinnangu andis 15% Premium klassi klientidest.

Võrdlusena võib välja tuua, et Apple/iPhone soovitusindeks Saksamaal on 70%, Suurbritannias 67% ja Prantsusmaal 57%. Eestis on näiteks Elioni e-poe soovitusindeks 64%, AS Kaleva Travelil 63%.

Rohkem infot : www. soovitusindeks.microlink.ee ja www.netpromoter.com

Lisainfo:
Ilona Eskelinen
AS Estonian Air

Tel: 6401178
pr@estonian-air.ee

Reisifirma ei suuda puhkajaid Türgist tagasi Eestisse tuua

Scanpix

04.10.2011 16:40

Reisikorraldaja Fiji Travel-Alma Tour tunnistas suutmatust täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi ja tuua Türgist tagasi ligi 80 reisijat.

Tarbijakaitseametile teadaolevalt on Türgist Antalyast tagasilendu ootamas 77 puhkajat. Lennud peaksid toimuma 9. ja 16. oktoobril.

Amet lubas pressiteates, et teeb endast olenevalt kõik, et reisijad tuua koju vastavalt esialgselt kinnitatud lennuplaanile.

Fiji Travel-Alma Touril on 170 000 euro suurune tagatis, mille kasutamise üle otsustab just tarbijakaitseamet. Tagatise kasutuselevõtu on amet juba algatanud.

Seoses eeltooduga tühistatakse tänasest kõik reisifirma poolt korraldatud reisid.

Tarbijakaitseamet esitab homme täpsemad juhised tarbijatele, millise tähtaja jooksul ootab avaldusi neilt, kelle reisid on tühistatud.

Allikas: ERR, Priit Luts

Kiirlaadija laeb 15 minutiga 80% elektriauto akust

Täna avatakse Schneider Electric ja EMT koostöös valminud esimene elektriautode kiirlaadimispunkt Tallinna Sadamas, millega saab elektriauto akust 80% laadida juba 15 minutiga.

Selline kiirlaadija on Balti riikides esimene. Schneider Electric pakkus innovatiivse lahenduse kiirlaadimisseadmete näol, millega saab laadida 80% elektriauto akust vähem kui 15 minutiga; lisaks energiahaldusteenuseid nii teenuse kasutajale kui ka taristu operaatorile. EMT arendas välja kiirlaadija mobiilse maksesüsteemi.

“EMT ja Schneider Electricu koostöös valminud lahendus kinnitab meie ambitsiooni pakkuda lihtsaid, efektiivseid ja hõlpsasti kasutatavaid laadimislahendusi elektriautode kasutajatele Eestis,” kinnitab Kari Laine, Schneider Electricu president Soomes ja Balti riikides. „Schneider Electricu ja EMT ühendatud kompetentsid võimaldavad tarbijale pakkuda unikaalse lahenduse elektriautode laadimiskulude haldamiseks ja  teenuse eest tasumiseks.“

EMT juht Valdo Kalm lisab, et elektriautode laadimise eest tasumiseks mõeldud mobiilse maksesüsteemi arendamine on mobiilioperaatorile põnev väljakutse, mis võimaldab klientidele pakkuda uusi innovatiivseid teenuseid.

“EMT saab kasutada oma 11 aastast kogemust mobiilse parkimisteenuse haldamisel linnades,” ütles Kalm. “EMT poolt arendatud teenuseid kasutades saavad mobiilioperaatorite lepingulised kliendid osta autole elektrit ning parkida ilma eelneva registreerimiseta. Kliendile tähendab see suuremat kasutusmugavust.”

ASi Tallina Sadam juhatuse liikme Allan Kiili sõnul omab Schneider Electric`u ja EMT poolt Tallinna Sadama territooriumil avatav elektriautode laadimisjaam lisaks praktilisele kasutusele sadama jaoks ka omamoodi sümboolset tähendust. „Tallinna Sadama tegevuses on keskkonnakaitse ja loodushoid, seal hulgas eriti nn. “rohelise energia” kasutamine, üks olulisemaid prioriteete. Seetõttu on laadimisjaama asukoht kesklinna ühes suuremas sõlmpunktis igati sobilik ja teretulnud,“ toonitas Kiil.

Täna avatavas kiirlaadimispunktis testitakse esimesena Peugeot iOn-it. Peugeot iOn on null-emissiooniga täiesti elektrijõul töötav auto, mille tippkiiruseks on 130 km/h ning mis suudab ilma laadimata läbida kuni 150 km. Peugeot iOn jõudis Eesti turule varasuvel ning täidab keskkonnateadlike tarbijate nõudmisi, tegemata sealjuures mööndusi kvaliteedis. „Peugeot’ jaoks käivad tootearendus ja keskkonnasäästlikkus käsikäes. Tehnoloogia võimaldab meil tänapäeval toota null-emissiooniga sõidukeid – loodetavasti tõstab selliste kiirlaadimispunktide avamine nende populaarsust ka tavatarbijate hulgas,“ sõnas Peugeot turundus- ja müügijuht Rasmus Tali.

Schneider Electricu arendatud taristulahendustega saab autoakusid turvaliselt laadida, optimeerides laadimiskoormust vastavalt sõiduki vajadustele ning võrgust saadavale energia hulgale. Sisseehitatud telekommunikatsioonisüsteem võimaldab laadijal informeerida kasutajaid saadavusest, laadimisstaatusest ning saata sõiduki omanikule infot laadimisprotsessi lõppemise kohta. Laadijate võrk on ühilduv nutika jaotussüsteemi kontseptiga, kus laadimispunkt on suuteline muganduma ning valima parima võimaliku energiaallika.

Partnerid Schneider Electric ja EMT jätkavad koostööd elektriautode infrastruktuuri ja haldamise jaoks mõeldud lahenduste arendamisel.

allikas: logistikauudised.ee

Ernst & Young: Eesti majanduse arengut takistab järjest vähenev ekspordi kasv

Ernst & Youngi majandusprognoosist  selgub, et kuigi Eesti eeldatav majanduskasv tuleb käesoleval aastal 7,2 protsenti, varjutavad majanduse kiiret arengut järjest aeglustuv ekspordi kasv ning euroriikidest kõrgeim 5-protsendine inflatsioonitase.

 

«Kuigi Eesti majanduse eeldatav SKT kasv annab jätkuvalt tunnistust Eestist kui kõige kiiremini taastuvast euroala riikide majandusest, oleme täna väga palju sõltuvad naaberriikidest. SKT kasvu on seni jõudsalt vedanud eksport eelkõige Soome ja Rootsi,» märkis ASi Ernst &Young partner Ivar Kiigemägi.

«Uuring näitab järgnevatel aastatel aga olulist ekspordi kasvu pidurdumist. See tähendab, et kui sisenõudlus ja investeeringud ei taastu, peab Eesti majanduse edasist kasvu vedama valitsussektor oma investeeringutega.»

Lisaks võib Eesti ekspordi konkurentsivõimet kahandada kõrge inflatsioon, mida mõjutavad eelkõige imporditavate toorainete hinnatõus ja tugevnev kodumaine nõudlus.

Uuringu kohaselt on Eestis käesoleva aasta inflatsioonitase ligi 5 protsenti, mis on märgatavalt kõrgem kui teistes euroala riikides, samuti on see kõrgem kui Eestilt oodatav produktiivsuse kasv.

Sügisese euroala majandusprognoosi koostasid Ernst & Young ning Oxford Economics.

allikas: E24.ee

Raigo Neudorf

“Mõnel kadus elutöö silmapilguga”

Eelmises kriisis võimendati ettevõtted võõrkapitaliga üle ja masu ajal kadus mõne ettevõtja elutöö silmapilguga. Keset merd ja metsi Hiiumaal puiduettevõtlusega tegeleva ettevõtte Dagö Trade omaniku Ruudi Kasseri sõnul võiksid ettevõtjad üle vaadata võõrkapitali osakaalu oma ettevõttes.

Äripäeva koostatud Maakonna TOPide pingereas napsas Hiiumaal auväärse esimese positsiooni puiduettevõte Dagö Trade OÜ.

Küsimustele vastab Dagö Trade OÜ omanik ja juht Ruudi Kasser.

Kuidas möödunud aastaga rahule jäite?

Väga hea aasta oli. Oleme metsamajandusettevõte ja kõik oli seotud makromajanduse aktiivse tõusuga. Tänu sellele oli tegemist kasvava turuga. See tõus jätkus ka sel aastal, kuigi aasta on nüüd pisut langusfaasis jälle.

Kas väike langus kajastub ka tänavuse aasta numbrites?

Noh, täpselt ei oska öelda, aga ma arvan, et ka käesolev aasta on edukas, sest turg oli suve lõpus aktiivne.

Praegu ilmneb teatud jahtumismärke, aga kuna tootmisvõimsused olid intensiivselt töös, siis tänu sellele peaks ka sel aastal normaalne tulemus tulema.

Kas plaanite järgmisel aastal lisainvesteeringuid?

See sõltub suuresti majandusolukorrast. Teatavad investeeringud on kindlasti plaanis metsamajandustoetuste abil näiteks realiseerida.

Aga mõned lisainvesteeringud teeme kindlasti kas või jaotamata teenitud kasumi arvel, plaanis on see reinvesteerida. Näiteks toorainebaasi, vastavalt turuolukorrale peab seda kindlasti tegema.

Kas tuleb ka lisatöökohti?

Toorainebaasi soetamine ei eelda lisatöökohti. Tehnikateenused ostame praegu sisse. Selle arvel me küll ilmselt kaotame mingis osas marginaalis, aga samas maandame riske.

Majandusanalüütikud ennustavad uut kriisi. Kas Teie uut kriisi kardate?

Noh, mis siin karta, see on ju käes. Finantssektor on juba ammu pikas languses. Reaalmajandusega on siin teatav nihe olemas.

Kas Te enda ettevõtte olete võimaliku kriisi mõjude vastu kindlustanud?

Oleme võõrkapitali osatähtsuse minimeerinud, laenud on sisuliselt nulli viidud. Tavamajanduse olukorras poleks see kindlasti mõistlik, sest omakapitali tootlus peaks olema kõrge, aga ebastabiilsete turgude olukorras on mõistlik võimalikult vähem võõrkapitali kasutada. See sõltub kindlasti ka ettevõtja nägemusest. Pidasin otstarbekaks riske maandada. Kui tuleb majanduslangus, siis võõrkapital on kaetud, meie ostame teenuse väljast ja püsikulu on madal. Siis saab kriisiaja kenasti üle elada.

Mis on ettevõtjate jaoks tuleval aastal kõige kriitilisem?

Eks see võõrkapitali kasutus ja selle osakaal ole. Eelmises kriisis võimendati ettevõtted võõrkapitaliga üle. Kui tuli majanduslangus, siis kadusid need ettevõtted kiiresti, sest laene polnud võimalik teenindada. Selle arvel kaotati ka oma varad. Mõnel ettevõtjal kadus elutöö silmapilguga.

Ettevaatlik majandamine ja riskide maandamine on oluline märksõna ettevõtjatele.

Minister Ligi ütles, et hirm hoiab majandust ja investeeringuid tagasi.

No investeerida, kui on kapitali, on iseenesest ju lihtne, kuid selle aluseks on lõpptarbimine. Elanikkond hakkab keerulistes oludes aga säästma. USA rahatrükk on ka hea näide.

Et sellega ei kaasne otseselt inflatsioon, vaid on hoiused, mis seisavad näiteks deposiidis. Inimeste ootustest sõltub palju, kuid kui turul puudub tarbimise ootus, siis see pole jätkusuutlik.

Uude aastasse lähete pigem ettevaalikult?

Absoluutselt. Optimismiks väga põhjust ei ole. Meie oleme suhteliselt skeptilised.

allikas: ap3.ee

Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksport kasvas mullu enim

2010. aastal kasvas Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.

Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive oli 2010. aastal 4,87 ja importkäive 2,94 miljardit eurot, moodustades vastavalt Eesti koguekspordist 56% ja -impordist 32%, selgus statistikaameti ajaveebist. Kui Eesti kogu kaubavahetus oli puudujäägiga, siis töötleva tööstuse kaubavahetus oli ülejäägis. Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive ületas importi koguni 65% ehk 1,93 miljardi euro võrra.

Eestist eksportisid 2010. aastal enim ehk 2,1 miljardi euro väärtuses madaltehnoloogilised ettevõtted (43% Eesti töötleva tööstuse ekspordist), millele järgnesid kesk-kõrgtehnoloogilised (24%), kõrgtehnoloogilised (19%) ja kesk-madaltehnoloogilised (15%) ettevõtted.

Töötleva tööstuse eksport suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 35%. Enim ehk ligi kaks korda kasvas aga just kõrgtehnoloogiliste tööstusharude eksport. Kui 2009. aastal oli just kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksport kõige väiksema osatähtsusega kogu töötlevas tööstuses, moodustades vaid 13% Eesti töötleva tööstuse ekspordist (7% Eesti koguekspordist), siis 2010. aastal oli see osatähtsus juba 19%. Osatähtsus suurenes osaliselt kindlasti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete tootmise hoogustumise tõttu pärast majanduslangust.

Eesti tähtsaim ekspordi partnerriik on kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele Rootsi, ülejäänutele Soome. Töötleva tööstuse ettevõtted impordivad enim samuti Soomest ja Rootsist. Eesti jaoks on kaubavahetus Põhjamaadega kahtlemata arengu seisukohast oluline, kuna kasu võib saada ka Põhjamaade tehnoloogia arengust.

Tehnoloogiline intensiivsus näitab, kui palju kasutatakse vastavas tööstusharus kvalifitseeritud tööjõudu ning tootmiseks vajalikku tehnilist sisseseadet. Vastavalt sellele jaotatakse tööstusharud järgmiselt:

Kõrgtehnoloogilised: põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine;
Kesk-kõrgtehnoloogilised: kemikaalide ja keemiatoodete, elektriseadmete, mootorsõidukite ja muude transpordivahendite tootmine;
Kesk-madaltehnoloogilised: koksi ja puhastatud naftatoodete, kummi- ja plasttoodete, metallide ja metalltoodete, mittemetallide tootmine;
Madaltehnoloogilised: toiduainete, jookide, tekstiili-, rõiva-, nahktoodete, puidu- paberi- ja mööblitootmine.

 

allikas: Äripäev

 Katre Pilvinskikatre.pilvinskiaripaev.ee

PRESSITEADE: FB Lookingforajob statistika septembris 2011

FB Lookingforajob ( https://www.facebook.com/lookingforajob ) STATISTIKA.

FB Lookingforajob leht alustas tegevust augusti lõpus 2010. Leht sai loodud tööotsijaile ja tööpakkujaile tööteemaliseks suhtlemiseks ning üksteise leidmiseks suurimas ning tuntuimas sotsiaalvõrgustikus Facebookis ja Facebooki abil. Täna on 02.oktoober 2011. Edastame statistika.

* Möödunud kuul 01.09 – 30.09.11 küündis päevane kasutajate arv 4320 -ni ja jäi päeval vahemikku 1547 – 4320 (aritmeetiline külastuste arv päevas 2987). Kogu ajavahemiku jooksul oli lehel 9340 erinevat (unikaalset) ja aktiivset kasutajat.

FB Lookingforajob külastuste statistika 01.09-30.09.2011

* Postitusi vaadati sel ajavahemikult kokku üle 1 miljoni ja 14662 korral.

* Unikaalsete lehe vaatajate arv päevas  jäi kuisel perioodil vahemikku 72-303.

Lehele suunatud lingid ehk millise kanali kaudu külastajad FB Lookingforajob lehele saabuvad?

1. Neti.ee 415 korral.

2. app.work4labs.com 382 korral

3.  firmateated.com 237 korral

4. tootukassa.ee 139 korral

5. tööpakkumised.ee 41 korral

6. Google 37 korral

Millist osa FB Lookingforajob lehest enim külastatakse?

1. “Jobs” 5948 korral.

2. Sein 4384 korral.

3. Information 2075 korral.

4. Aruteludfoorum 743 korral.

5. Pildid 84 korral

Kes on lehega liitunud kasutajad, millisest soost ja millises vanuses?

Naised 67% ja vanuseline jaotus 13-17 4,6%, 18-24 22%, 25-34 19%, 35-44 13%, 45-54 6,2%, 55+ 2%

Mehed 32% ja vanuseline jaotus 13-17 3,4%, 18-24 11%, 25-34 9,4%, 35-44 4,7%, 45-54 2%, 55+ 0,94%

FB Lookingforajob kasutajad septembris 2011

Liitunud kasutajatest asub Eestis 30.septembri 2011 seisuga 6672 inimest, 5300 neist Tallinnas, 971 Tartus, 100 Pärnus, 71 Rakveres, 48 Viljandis, 38 Raplas, 37 Kuressaares, 26 Võrus jne.

Umbes 87% lehe kasutajatest on täna tööd otsimas.

Lehe “Jobs” osas saab avaldada Teie tööpakkumise. Huvilised saavad sellelt mugavalt kandideerida, lisades CV ja kaaskirja:

NB! Tegime hinnakirja soodsamaks.

Lisa tööpakkumine SIIT (valida saad ka sobiva tasustamisviisi).

Nõuanded äripinna üürimiseks – Seven Real estate Advisors

Universaalseid nõuandeid, kus ja kuidas äripinda üürida, on keeruline anda. Igal ettevõttel on oma nägu, strateegia, tulevikuvisioon ning tegurid, mis äripindade valikuid mõjutavad. On aga mõned aspektid, mida enne uue äripinna otsingule asumist kindlasti lahata.

Kontoripind

Foto: Mihkel Maripuu

  • Alternatiiv. Väike- või alustava ettevõttena võib kaaluda ka büroohotelli seniks, kuni on teada, millises tempos ja suunas hakkab ettevõte edasi arenema. Büroohotell annab võimaluse kasutada ruume nõupidamisteks, sekretäri, kööki ja teisi mugavusi vastavalt vajadusele.
  • Asukoht. See võib sõltuda ettevõtte kuvandist, klientidest, tööjõust, logistikast kuni kauba liikumiseni välja. Analüüsides enda jaoks olulisi ning määravaid näitajaid, saab otsustada, milline on ettevõttele ideaalne asukoht.
  • Pinna suurus. Eelkõige lähtutakse töötajate arvust. Kui on ette näha töötajate arvu muutust, tasub eelistada suuremaid hooneid, kus on võimalik hoonesisene liikumine vajaduse järgi. Võimalusel vali hoone, kus on olemas üldkasutatavad ruumid nõupidamisteks, tualetid ning kohvik, vähendades sellega oma püsikulusid.
  • Üürikulude eelarve. Tihti lastakse ennast eksitada soodsast üürihinnast, arvestamata iga-aastast hinnatõusu, pinna kõrvalkulusid ning parkimistasusid. Kokku tuleb lüüa kõik võimalikud kulud ning võrrelda oma üürikulude eelarvega, vältides sellega ebameeldivaid üllatusi tulevikus.
  • Parkimine. Sõltuvalt asukohast võivad parkimisvõimalused olla väga piiratud ning erineva kulumääraga. Arvestades ettevõtte profiili mõtle läbi, millised on parkimisvõimalused töötajatele ja klientidele. Arvesse tuleks võtta ka ühistranspordi kättesaadavust, kui selleks vajadus peaks olema/tekkima.
  • Üürileping. Kaalu läbi, kui pikaks ajaks on üüripinda tarvis ja kui jäik on ettevõtte areng. Muutlikuma arenguga ettevõtte puhul on mõistlik jätta lepingust väljumise võimalus. Kindla visiooni korral on kasulikum sõlmida konkreetne tähtajaline leping, mis tagab stabiilsuse.
  • Eritingimused. Paljudel ettevõtetel võivad olla väga spetsiifilised erinõudmised, millele pole sageli lihtne lahendust leida. Näiteks soovides ettevõtte reklaami hoone seinale, ei pruugi see igal pool võimalikuks osutuda. Enne üürilepingu sõlmimist lepi kõiges täpselt kokku, sest see, mis võib tunduda iseenesestmõistetav, võib osutada hiljem ootamatuks takistuseks.

Allikas: Seven Real Estate Advisors

Toimetas: E24

Ärikinnisvara hinnad hakkavad tõusma – Tanel Olek, 7 Real Estate

Ärikinnisvara hinnad ja nõudlus muutuvad elukondliku kinnisvaraga võrreldes üldjuhul väikese nihkega. See nihe võib olla suurusjärgus üks aasta.

Äripinnad

Foto: Kairi Kullasepp

Suhteliselt kindlalt võib väita, et turu madalseisud on jäänud seljataha. Kui alates 2007. aastast oli tunda allapoole libisemist, kuni järsu kukkumiseni välja, siis 2010. aastal oli turu liikumine juba horisontaalsem.

Käesoleval aastal on üüripindade osas tunda teatud nõudluse teket. See ei tähenda, et oleme tagasi buumiaegsel tasemel, kuid võrreldes kriisiaastatega oleme siiski paremal positsioonil.
Väita, et kõik halb on seljataga ning helge tulevik on ees, oleks liiga naiivne.

Majanduse stabiliseerumine ei tähenda tõusu ning miski ei välista uut langusperioodi. Kuigi viimane poolteist aastat on sisendanud kindlustunnet majanduse stabiliseerumise osas, on praegune selgusetu olukord välismaailmas ning eurotsoonis seadnud selle kindlustunde teatud määral küsimärgi alla.

Vastastikku kasulikud tehingud

Uue äripinna valimisel tuleb lähtuda väga ratsionaalselt oma ettevõtte vajadustest ning perspektiividest tulevikus. Eeldusel, et Eesti majandust ei taba uus langus, on käesolev aasta hea aeg uute pindade üürimiseks.

Arvestades ehitushindade kallinemist ligi 20-30 protsenti ning üldist inflatsiooni, pole võimalik saada tulevikus rajatavates hoonetes äripinda sama soodsalt kui olemasolevates.

Kui eluasemeturg liigub ühtlasemalt, siis ärikinnisvara puhul on volatiilsus suurem. Enda võrdlemine teiste turuosalistega ei pruugi anda adekvaatset infot.

Mõistlik äri eeldab, et tehingu kõik osapooled on rahul. Liiga kõrge või liiga madal hind ei saa olla jätkusuutlik ning varem või hiljem leiab ahistatud pool alternatiivse lahenduse – üürnik soodsama pinna või pinna omanik äriliselt kasumlikuma üürniku.

Üüripinna paindlikkus

Müügitehinguid oma tarbeks soetamiseks toimub äärmiselt vähe, kuna ettevõtjad ei soovi omavahendeid kinni panna ning võõrkapitali kaasamine on liiga kulukas. Samuti annab
üüripind paindlikkuse tegutseda vastavalt ettevõtte arengule.

Kuna ehitushindade tõus on ära söönud kinnisvaraarenduse potentsiaalse kasumi, satuvad hinnasurve alla ka ehitusõigusega tühjad kinnistud. Nende müügikäive langeb, mille tulemusena langevad ka selliste kinnistute hinnad.

Büroopinnad

2011. aasta esimesel poolaastal olid üürihinnad kesklinna A+ märgistusega büroohoonetes vahemikus 11-15 eurot/m2, A-klassi hoonetes 9-12 eurot/m2 ja B-klassi büroomajades 6-8 eurot/m2. Vakants A+ ja A-klassi büroohoonetes on kuni 7 protsenti, B-klassi pindadel 30 protsenti. Üürihinnad näitavad mõõdukat kasvu ning vakantsuste vähenemist.

Paar viimast aastat andsid üürnikele jõupositsiooni, mis lubas neil kaubelda endale väga soodsaid üüritingimusi. Arendajad olid üürniku nimel nõus jagama pindu vajalikeks suurusteks, investeerima pindade viimistlusse ning tegema muidki soodustusi, näiteks tasuta parkimise näol.

Rasked olud tingisid uute arenduste plaanide seiskumise, mis omakorda on tekitanud nõudluse, mida olemasolevad vakantsused ei suuda rahuldada. Vakantsuse moodustavad üksikud väiksemad pinnad ning suurklientide jaoks (~700 m2 ja enam) on valik väga piiratud või lausa olematu.

Praegust olukorda turul võib seletada põhimõttega «võta või jäta». Leidub vaid üksikuid vabu büroopindu – valik ruumi suuruse, korruste ja viimistluste vahel on piiratud ning lepingud ja hinnapoliitika on tunduvalt jäigemad. Arendajad on lõpetanud või lõpetamas üürisoodustusi ning hinnad ühtlustatakse turuga samale tasemele.

Selle valguses on julgemad arendajad uuesti oma projektidesse elu sisse puhunud ning alustanud ehitusega.

Hea näide on Tallinna Teaduspark Tehnopol, kus on kerkimas kaks uut hoonet, mille täitumus üürnikega on juba üle 50 protsendi. Samas on veel mitmeid arendajaid, kes on ankurüürniku olemasolul valmis turule tulema.

Meie turg on äärmiselt väike ning ka nõudlus, kuigi olemas, siiski väga õhuke. Turg suudab absorbeerida paar uut hoonet korraga. Liiga järsult suurenev arendusmaht seaks ohtu olemasolevate hoonete vakantsused ning viiks tasakaaluhinna alla.

Kaubanduspinnad

Üürihinnad varieeruvad vastavalt asukohale, keskusele, pinna suurusele, otstarbele ning ka pinna kuju eripäradele. Pinna suurusest sõltuvalt võivad hinnakõikumised olla üsna suured. Kaubanduspindade keskmised üürihinnad on A-klassi hoonetes 10-32 eurot/m² ning B- ja C-klassi hoonetes 3-10 eurot/m².

Kaubandussektoris on pikalt ületanud nõudlus pakkumist ning vakantsused on olnud nullilähedased. Ka kriisiaastatel toimisid populaarseimad keskused sisuliselt 100-protsendilise täitumuse juures, kuid seda saavutati tänu märkimisväärsetele üürisoodustustele. Sellest langesid ka kaubanduskeskuste käibed.

Nüüdseks on üüritasemed normaliseerunud. Jätkub koondumine suurematesse keskustesse ning täitumuse pärast hoitud üürnikud vahetatakse välja huvitavamate kaubanduskontseptsioonide ning jätkusuutlikemate üürnike vastu.

Sellest tingituna on tunda üüritaseme mõõdukat tõusu ning vakantsuste suurenemist ette näha pole. Vabade pindade valikuid eksisteerib nn nišikaubandusele, mis ei pea olema traditsioonilisel A-klassi pinnal.

Lao- ja tootmispinnad

Üüritasemed on A-klassi lao- ja tootmispinnal 3-4,2 eurot/m² ning B- ja C-klassi puhul 1-2,5 eurot/m². Hinnad varieeruvad vastavalt asukohale, suurusele ning seisukorrale.
Vakantsuste kasvu pole ette näha, kuna uued mahud tuuakse turule ainult ankurüürnike olemasolul. Üürihinna tõus tuleb mõõdukas ning hinna suurem kõikumine sõltub üürnike spetsiifilistest vajadustest.

Kuni 2007. aastani otsustasid paljud ettevõtted üürimise asemel rajada lao- või tootmispinnad ise. Vähenenud mahtude tõttu või lausa pankrotistumise tagajärjel jäid need hooned kahjuks tühjalt seisma ning vajasid hädasti uusi üürnikke.

Selles tulenevalt oli võimalik saada turult tänapäevaste kommunikatsioonide, teinekord koos riiulitega laopinda ning seda väga soodsate hindadega, alates 2,5 eurost/m². Selle aasta alguseks olid need mahud ammendunud, mistõttu käivad läbirääkimised uute hoonete rajamiseks ning seda juba normaliseerunud hinnatasemelt.

Eelkõige soovitakse arendada põhimõttel «built to suit», ehk ehitada hoone konkreetse üürniku tarvis. Nõudlus on kasvanud suurematele mahtudele, alates 3000 m², kuna neile puudub pakkumine. Turg on aktiivsem väiksemate pindade osas, kus on olemas nii nõudlus kui ka pakkumine.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et varem või hiljem hakkavad hinnatasemed tõusma. Ärikinnisvara turgu hakkab mõjutama ehitushindade järsk kasv. See tähendab, et 2011/2012 on uute projektide turule lisandumine äärmiselt tagasihoidlik.

Kui tänapäevaste valmishoonete vakantsus on vähenenud 5-10 protsenti, hakkavad turul üürihinnad jälle tõusma ehk tasakaalupunkti poole liikuma.

Tanel Olek

TÖÖPAKKUMINE! Eesti Energia otsib juhatuse esimehele ASSISTENTI.

Meri annab tagasi hiigelkoguse hõbedat

Briti kaubalaeva vrakk, mille Saksa allveelaev Teise maailmasõja ajal põhja lasi, tõotab anda suurima merest püütud hõbedasaagi: USA uuringufirma väidab end olevat leidnud auriku nimega Gairsoppa, pardal 7 miljonit untsi hõbedat.

 

Laadung on tänastes hindades väärt 135 miljonit naela ehk 210 miljonit dollarit – väärtus on alates kolmapäevast paraku 24 protsenti kukkunud, sest hõbedahinda tabas 30 aasta järseim kukkumine.

Sakslaste U-101 torpeedo tabas Gairsoppat 1941. aasta veebruaris. Alus oli teel tagasi Indiast, pardal ligi 7000 tonni kaupa, muuhulgas malmi, teed ja mainitud hõbe.

Vrakk avastati 4700 meetri sügavusest ligikaudu 480 kilomeetri kauguselt Iirimaa rannast. Tegu on rahvusvaheliste vetega.

New Yorgi börsil noteeritud süvamereuuringute firma Odyssey Marine, mis võitis eile õiguse alusel päästetöid teostada, võib 80 protsenti lasti netoväärtusest endale jätta.

Firma aktsiad hüppasid uudise peale 7,5 protsenti.

Briti transpordiministeeriumi kinnitust mööda saab viiendiku saagi väärtusest valitsus. Odyssey olevat saanud tööde teostamise loa hanke tulemusel, kus arvestati eelkõige maksumaksjate huvidega.

Odyssey hakkab hõbedat üles vinnama tuleva aasta alguses.

 

allikas: E24

Eksperdid kiitsid heaks Saaremaa püsiühenduseks tunneli rajamise

Keskkonnaamet kiitis heaks sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava ehk Saaremaa püsiühenduse kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande, milles selgub, et eksperdid eelistavad püsiühenduse rajamiseks tunnelit. 

Keskkonnaamet arvestas heakskiitva otsuse tegemisel erinevate riikide ekspertide poolt kogutud teabega ning vaagis erinevate erialaühenduste (Eesti Terioloogia Selts, Eesti Ornitoloogiaühing, SA Eestimaa Looduse Fond ning MTÜ Eesti Roheline Liikumine) poolt esitatud väiteid ja KSH aruande järelevalve jooksul ekspertidelt kogutud lisateavet.

Eksperdid möönsid, et sotsiaal-majanduslikel põhjustel on olemas selge vajadus paremaks ligipääsuks Saare maakonnas. KSH-st lähtuvalt pidasid eksperdid  eelistatud variandiks tunnelit, mis võrreldes sillaga avaldab looduskeskkonnale väiksemat mõju  Samas ei avalda ekspertide arvates kumbki variant keskkonnale, sh Natura 2000 aladele, olulist mõju, kui rakendada leevendavaid meetmeid. Strateegiliselt kolmandale kohale paigutas ekspertiis praamiühenduse praegusel või laiendatud kujul.

Otsuse, kas kinnitada kava ja millise ühendusviisiga Suurel väinal jätkatakse, teeb valitsus.

Valitsus algatas Saaremaa püsiühenduse kava koostamise 2006. aasta märtsis. Sama aasta septembris algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium KSH. 2007. aasta märtsis kiitis keskkonnaministeerium KSH programmi, s.o. lähteülesande, heaks. 2008. aastal alustati kava ja KSH koostamise ning uuringutega ning KSH aruanne avalikustati eelmise aasta mais ja juunis. Tänavu juulis esitas Maanteeamet KSH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks, kuid Keskkonnaamet pikendas KSH aruande osas otsuse tegemise tähtaega kuni tänaseni, et konsulteerida eksperdiga aruande sisu osas.

Keskkonnamõju hindas ja aruande koostas rühm rahvusvahelisi eksperte, aruande peakoostaja oli WSP Finland OY .

allikas: Äripäev

Firmaüritused parima varustusega lasketiirus Euroopas

Hea ettevõtja,

tee oma firmaüritus meie lasketiirus!

Meil on parima varustusega lasketiir Euroopas
Oleme külastanud mitmeid lasketiire nii USA-s, Euroopas ja isegi Shanghais, kuid pole näinud sellist relvavalikut,  tiiru interjöörgi on olnud kehvem.

Ainulaadne kogemus
Kui ATV ja skuutriga on sõidetud, paintballi on mängitud, siis lasketiirust saab täiesti uue elamuse! Märulifilme oleme kõik näinud, ent kas filmidest tuttavaid relvi ka päriselt keegi
proovinud on? Vähesed. Tiirus on see võimalus!

Uued teadmised
Külastajaid juhendavad Eesti parimad relvaspetsialistid. NB! Eelnev kogemus pole vajalik, osalejate vanuse alampiir on 12 eluaastat.

Vajadusel planeerime kogu ürituse koos teiega, et leida sobivaim lahendus. Tiirus on olemas ka konverentsiruum, mis võimaldab ühendada ametlikku osa meelelahutusega.

Vaata lähemalt siit:  www.tlk.ee/lasketiir

Edu soovides!

Taktikalise laskmise keskuse meeskond
+37256880888

info@tlk.ee

See kiri on koostatud heas usus, et saame teile kasulikud olla. Kui te ei soovi enam meie käest kirju saada, siis klikake allolevale lingile ja teid eemaldatakse meilinglistist.

Kui te ei näe Tacticalshooting.ee uudiskirja korrektselt, kilkake SIIA.

Kui te ei soovi saada Tacticalshooting.ee uudiskirja, klikake SIIA.

Tudengipäevade parim ülikool – TTÜ

Tudengipäevade parim ülikool-TTÜ

23.09.2011 11:34
Toimub: 23.09.2011

TTÜ ÜliõpilasesindusPRESSITEADE23.09.2011Eile, tudengipäevade lõpupeol tehti teatavaks tudengipäevade parim kõrgkool, milleks on Tallinna Tehnikaülikool.

Tudengipäevade raames toimunud kõrgkoolide vahelises võistluses oli kaks kategooriat: parima kõrgkool ning kõige rohkem üritustest osa võtnud kõrgkool. Parimaks kõrgkooliks osutus TTÜ.

Otsuse langetamisel arvestati osalemist võistlustel ning konkursidel saavutatud tulemusi. Reeglina läksid arvesse kolm esimest kohta, mida parem koht, seda rohkem punkte.

„Väga hea meel on näha, et TTÜ tudengid on aktiivsed ning sportlikud. Tudengipäevad olid TTÜ-le kokkuvõttes edukad. Näiteks võitis TTÜ tudeng tudengimehe tiitli ning enamus võistlustel olid TTÜ tudengid esindatud.“ Ütles TTÜ Üliõpilasesinduse esimees Tauri Kärson pärast võidust teada saamist.

Lisainfo:

Eveli Niilits
kommunikatsioonijuht
TTÜ Üliõpilasesindus
+372 511 05 28
eveli.niilits@tipikas.ee

Facebook teeb läbi olulise uuenduskuuri

Facebook tutvustas eile oma konverentsil F8 uuendusi ja muudatusi, mida on maailma populaarseimal sotsiaalvõrgustikul kavas kasutajatele pakkuma hakata, vahendab Talouselämä.

Uuenduste tulemusena hakkavad kasutajad reaalajas nägema muu hulgas seda, millega nende sõbrad sotsiaalvõrgustikus parasjagu tegelevad, samuti võib kasutaja jälgida, millist muusikat nende sõbranimekirja kuuluvad kasutajad kuulavad.

Kasutaja profiililehele ilmub näiteks uus rakendus nimega Timeline ehk ajaskaala, mis võimaldab seada inimesel oma nn Facebooki ajalugu nii piltide, videote kui postituste näol kindlale ajateljele.

Vanemate postituste ja piltide leidmine muutub samuti lihtsamaks, kuna kasutaja profiili paremasse serva tekib ajaskaala, mille abil saab otsida vanemaid pilte ja postitusi.

Facebooki teine oluline uuendus kuvatakse kasutajale tema profiililehekülje paremasse serva, kus asub nn chat- ehk jutuvestmise riba.

Uuenduse tulemusena ei kuvata nimetatud ribas enam pelgalt hetkel Facebookis olevaid sõpru, vaid ka see, millega need sõbrad antud hetkel tegelevad, näiteks millist muusikat kasutaja sõbrad just parasjagu kuulavad või milliseid mänge mängivad.

Toimetas: Raigo Neudorf, E24

Directori klubi kogub populaarsust!

 

Kolmas Directori klubi toimus 15. septembril pubis Chicago 1933. Vaata meeleolukaid pilte siin all ning meie Facebooki lehel.

Nagu sa juba tead, käivad klubis külalisena rääkimas mitmed värvikad juhid. Seekord rääkis elust, juhtimisest ning oma põhimõtetest Sten Tamkivi. Küsimusele, kuidas on töötada ülemaailmse kaadriga, vastas Sten: „Meil on 30 eri rahvusest inimest. Mis mind hästi närvi ajab, on see, kui neid nimetatakse võõrtööjõuks. See sõna ise juba paneb meie suhtumise paika.  Aga välistööjõuga peab ühiskond harjuma üha rohkem: isegi juhul, kui mul oleks 1000 eesti programmeerijat ukse taga, CV näpus, võtaksin ikka inimesi väljast. Sest sa ei saa istuda kuski Kirde-Euroopa nurgas, rääkida müstilist eesti keelt ja teha samas toodet, mida armastaks hiinlane, brasiillane ja soomlane. See ei tähenda seda, et su inimesed oskaksid tõlkida seda toodet omaemakeelde, see on sügavam: hiinlasele näiteks meeldib suhtlustarkvara, kus on animeeritud pingviinid; rootslane ei kasutaks seda iialgi.“

Järgmine Directori klubi on juba 24. novembril -  jälgi infot novembrikuises Directoris, meie blogis www.ajakiridirector.wordpress.com ning Facebookis.

Pane ennast juba kirja:  kadri.kaljumets@directormeedia.ee

Chicago 1933 on elava muusikaga baar-restoran Tallinna vanalinna piiril, kus hubases Ameerika kolmekümnendate stiilis interjööris saab nautida maitsvat toitu ja meeldivat teenindust. Elava muusikaga õhtud on seitsmel päeval nädalas.

Veini eest hoolitsevad Nautimuse veinieksperdid.  Nautimus on märk kvaliteetsest veinivalikust ja selle saavad oma kategooria parimad veinid.

Disainimaailma tipud Tallinnas – ajakiri Director

Reedel, 23. septembril pannakse Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluvale Euroopa innovatsioonifestivalile IF… ja järjekorranumbrilt juba kuuendale disainifestivalile Disainiöö väärikas punkt – KUMUs kuulutatakse välja Euroopa disainijuhtimise auhinna (DME Award 2011) võitjad.

DME auhindade näol pole tegemist sugugi järjekordse disainiauhinnaga, vaid rahvusvahelise tunnustusega, mida tähtuses poolest võiks võrrelda filmimaailmas igal aastal välja antavate Oscaritega. DME auhinna eesmärgiks on tõsta esile strateegia ja juhtimise osatähtsust disaini edukal ellurakendamisel.

Juulis valis rahvusvaheline žürii välja disainijuhtimise auhinna nominendid. Need on viieteist kõige innovaatilisemat ning dünaamilisemat ettevõtet Euroopas, kes jätkavad kandideerimist DME auhindadele. Nominentide seas on ka kaks Eesti ettevõtet: Supelsaksad ja Velvet Creative Alliance.

„See, et viieteistkümne nominendi hulgas on kaks Eesti ettevõttet, on märkimisväärne tulemus. Mõlemad ettevõtted on Eestis silma paistnud tugeva imidži ja disaini juhtimise poolest,“ kommenteeris Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine.

Kõigil huvilistel on Euroopa Design Management auhinna nominentidega võimalus tutvuda näitusel “DME Award” alates 16. septembrist kuni 22. septembrini Rotermanni kvartalis ning 23. septembrist 25. septembrini
KUMUs Lisainfo: www.designmanagementeurope.com

 

 

 

Santa Maria tõi turule Organic maitseainete sarja

Santa Maria tõi turule Organic maitseainete sarja!

Santa Maria tõi turule uue ökoloogiliselt kasvatatud maitseainete sarja Santa Maria
Organic.
Stiilne ja pilkupüüdev pakendikujundus teeb need tooted poes hõlpsaltleitavaks
ning aitab inimestel järgida rohelist maailmavaadet.
Santa Maria ökoloogilistemaitseainetega saab kindel olla, et need on kasvanud
puhastes looduslikes tingimustes, kunstväetiste ja tehislike taimekaitsevahendite
abita. Praegu kuulub valikusse 15 maitseainet: 13 puhast maitset ja 2 segu.

Organic maitseained

Koostöö mahetootjatega on meie ostujuhtidele tähtis töösuund ja me usume,
et tulevikus hakkab üha enam ostjaid eelistama ökomaitseaineid.
Santa Maria kui firma jaoks on kõigi ettevõtmiste puhul oluline kvaliteet.
Ökoloogilisi tooteid, millel on sellekohane sertifikaat, testitakse ja
kontrollitakse lisaks ka erapooletute kontrollorganisatsioonide poolt.
Santa Maria Organic sarja tooted on kontrollitud Valiguard AB poolt, kes
on üks neljast akrediteeritud Rootsi ökoloogiliste toodete kontrollijaist.
Seega võivad tarbijad täiesti kindlad olla, et tegu on tõeliste mahekaupadega.
Toorainete päritolu ja teave, kuidas neid kasvatatakse, on ostuprotsessis
võtmeküsimusteks.

Lisaks mahetoodete propageerimisele osaleb Santa Maria õiglase kaubanduse
programmis Fairtrade, mis on mõeldud vaesuse vastu võitlemiseks arengumaades.
Fairtrade märgise saavad vaid FLO (Fairtrade Labelling Organization) nõuetele
vastavad tooted. Mitmel meie uue tootesarja maitseainel on nii Organic (mahetootmise)
kui Fairtrade (õiglase kaubanduse) sertifikaat.

Lisainformatsioon:
Ilmar Räni
Santa Maria AS, menüüinsener
t: 665 2046
e: ilmar.rani@santamaria.ee
www.santamaria.ee

Täna algab VI Disainiöö ja Euroopa Innovatsioonifestival IF…

PRESSITEADE
16.09.2011


Täna algab VI Disainiöö ja Euroopa Innovatsioonifestival IF…

Alatest tänasest kuni järgmise pühapäevani on Tallinn uuendusmeelsete disainihuviliste päralt – toimub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 progrmmi kuuluv Euroopa Innovatsioonifestival IF… ja Disainiöö. Festivali avamine kahasse näituse Uutmoodi avamisega toimub Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai tn.17) algusega kell 18. Festivali avab Eesti Vabariigi kultuuriminister Rein Lang.

„Festivali eesmärk on teha Eesti disain nähtavaks ning tõsta inimeste disainiteadlikkust. Samas annab see võimaluse disaini ettevõtlusele, uute eesti toodete/teenuste tutvustamiseks ja võrgustumiseks. Nii disainifännidele kui neile, kel eelnevalt disainiga kokkupuuteid vähe, on mõeldud rahvusvaheliste lektorite osavõtul konverentsid, töötoad ning mitmed rahvusvahelised näitused, mis aitavad tutvustada teiste maade disainisaavutusi,“ selgitab festivali eesmärke ürituse peakorraldaja Ilona Gurjanova. „Rõõm on tõdeda, et festival toob Tallinnasse külalisi nii lähiriikidest kui ka kaugemalt Euroopast – see kinnitab veelkord, et Eesti disainil on, mida teistele näidata,“ lisab Ilona.

Kuuenda disainifestivali programm on Euroopa kultuuripealinnale kohaselt mahukas. Programmi kuulub kokku enam kui 45 üritust. Festivali süda asub Rotermanni kvartalis, kuid kaasatud on kõik suuremad muuseumid ja galeriid: Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimub festivalieelse üritusena Islandi disaini näitus ning 16.septembril avatakse innovatsiooni- ja disaininäitus Uutmoodi; Cities For All –Tallinn For All projekti lõpptulemusi ja IF…Lab parimat innovatsiooniideed demonstreeritakse Rotermannis; KUMUs toimub Design Management Europe auhinna nominentide näitus ja auhinnagala; Arhitektuurimuuseumis on Tarmo Luisu valgustinäitus Mäng Tulega, Eesti Plakat 2011 ning ulatuslik Prantsuse disaininäitus Saint-Etienne design – creative city for all by Cité du Design, mis keskendub urbanistlikele projektidele. Eksistentsiaalsetele küsimustele püüab leida vastust eksootiline Malaysia-Taani ühisprojekt Man&God. Soome esitab Lahti biennaali saavutusi.

Festivali programmi kuuluvad erinevad konverentsid, Disainioksjon, mitmed moeetendused. Festivali keskus – Nokia lounge – asub Rotermanni kaubamajas ning seal toimuvad muuhulgas erinevad töötoad, kontaktmess, Chat Room powered by Pecha Kucha. Festivali üks keskne koht on Kalasadamas asuv Eesti Disaini Maja, kus saab näha ja osta uuemat eesti disaini.

Paljud üritused toimuvad linnaruumis – näiteks Rotermanni platsil saab näha Dominik Lejmani videoinstallatsiooni 60 sek katedraal; Vabaduse väljakule püstitatakse Gulliver Map – hiigelsuurele Tallinna kaardile saavad linnakodanikud märkida oma meeliskohti ja takistusi. Bussiterminalis saab vaadata Austria infodisaini. Mitmed põnevad üritused toimuvad linnagaleriides, loomekeskustes ja disainipoodides. Toidudisaini näiteid saab näha Novellis ja Arhitektuuri- ja Disainigaleriis. Väärika punkti paneb festivalile Euroopa disainijuhtimise auhindade pidulik gala.

Vt täpsemalt www.disainioo.ee ja www.innovationfestival.ee .

Lisainfo:
Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liit +37255573687
Piret Potisepp, Innovatsioonikeskus InnoEurope +3725300563

Teate edastas:
Piret Potisepp, Disainiöö ja IF…Tallinn pressiesindaja, Innovatsioonikeskus InnoEurope

“Antiigireporteri” heategevuslik suveoksjon 18.septembril kell 18.00

Austatud kunstisõber!

“Antiigireporteri” heategevuslik suveoksjon toimub 18.septembril kell 18.00 Vaata teoseid ja osale oksjonil online: kunstioksjon.soov.ee! Oksjonile eelnev näitus ”Rahva Kunst” on avatud kuni oksjonipäevani kell 18.00 Galeriis, Sakala 18.

Olete oodatud!

Sel aastal esmakordselt käivitunud projekt “Antiigireporter” andis esmakordselt Eesti inimestele võimaluse pakkuda oma kunstiteoseid, väärtesemeid ja vanavara ilma vahendajateta avalikule heategevusoksjonile. Just see andis paljudele julgust tuua välja teosed, mida on aastaid peljatud galeristidele viia või avalikkusele tutvustada.

Unikaalseid leide on mitmeid!

Esindatud on pea kogu eesti kunsti paremik:
Peet Aren, Märt Bormeister (2 teost), Paul Burman, Eugen Dücker, Julie Hagen-Schwarz, Oskar Hoffmann, August Jansen, Andrei Jegorov (2 teost), Andrus Johani, Elmar Kits (3 teost), Endel Kõks (2 teost), Arkadio Laigo, Karin Luts, Villem Ormisson, Karl Pärsimägi, Richard Sagrits, Konstantin Süvalo (2 teost), Kristjan Teder, Richard Uutmaa, Arno Vihalemm (2 teost), Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu, Eduard Wiiralt (4 teost), Carl von Winkler

Ükski kunstiteos ei ole varem osalenud ühelgi kunstioksjonil!

Julie Hagen-Schwarz: “Mandoliinimängija”, 1851. Õli lõuendil, 157 x 106,5 cm.

See oluline kunstiteos esimeselt Eestist pärit akadeemiku staatusega naiskunstnikult kuulus 67 aastat Tartu Kunstimuuseumi varade hulka. Sel suvel tagastati see õigusjärgsele omanikule, Ameerika Ühendriikide kodanikule, kelle soov on viia teos USA-sse.
“Antiigireporteri” oksjon kutsub kõiki kunstisõpru ja organisatsioone võitlema selle nimel, et rahvuslik aare jääks kodumaale!

Oksjoni tuludest toetatakse puuetega laste kunstiteraapiat. Oksjonil võite osaleda kohapeal, telefonipakkumiste teel või online internetis kunstioksjon.soov.ee. Näitus jääb avatuks kuni oksjonipäevani ja on külastajatele tasuta.

Tutvuge teostega ning osalemistingimustega kunstioksjon.soov.ee ja vaata “Antiigireporteri” saateid: www.antiigireporter.ee

Kahvelkärud. Müügile saabus partii hea hinnaga töökindlaid standardseid kahvelkärusid!

Baltexim OÜ-s  saadaval uus partii hea hinnaga töökindlad, standardsed kahvelkärud hinnaga alates 175 eur + käibemaks! Pakkuda on 2,5t ja 3,0t kandevõimega ja ka madala profiiliga kahvelkärusi!

2,5 t – 175 euri, 3,0 t – 190 euri, madal, 1,5 t 200 euri + käibemaks

BALTEXIM OÜ, Vesse 4A Tallinn, Harjumaa Estonia

Phone:+372 6013986

Mobile:+372 555 85 023

E-mail: info@baltexim.ee

Website: www.baltexim.ee

LOGISTIKAUUDISED: Uus Atlet Tergo seab ergonoomika esikohale – (ATLET siselaotõstukid).

Uus Atlet Tergo seab ergonoomika esikohale

Atlet tutvustab uut, maailma kõige ergonoomilisemat Tergo lükandmastiga tõstukite põlvkonda.

Uus Atlet Tergo seab ergonoomika esiplaanile.

Atlet, Rootsi tõstukitootja, alustab uut Tergo lükandmastiga tõstukite põlvkonda. Erinevate kasutamisel tekkivate väsimust ja stressi vähendavate uuendustega tõstukid on praegusel turul kõige ergonoomilisemad tõstukid üldse.

Paul Foster, Atleti UK kaashaldusjuht, selgitas Atlet UK peakorteris viibides, miks uute tõstukite uuenduslik disain parandab eelkõige ergonoomilisust: „Turul, kus nõutakse pikki tööaegu ja seda, et juhid veedaksid terve tööpäeva tõstukil on ergonoomiliselt kõrgkvaliteetne töökeskkond õigeks suunaks.“

Tootlikkuse tõstmiseks on uute Atlet Tergo lükandmastiga tõstukite töökabiin keskendunud täielikult operaatori vajadustele. Tegu on täieliku ergonoomilise kontseptsiooniga, mis hõlmab isiklike kohanduste sisseviimise võimalust ja muid uuendusi, võimaldades töötamist pingevabas, kohandatavas ja kutsuvas töökeskkonnas. Tootearenduses lõid aktiivselt kaasa ka kasutajad isiklikult.

“Meie eesmärgiks oli luua maailma kõige isikupärasem tõstuk. Tänu kasutajate kaasamisele algusest peale ja nende osaluse julgustamisele avaldasid operaatorid lõpptulemusele tohutut mõju,“ selgitas Paul Foster väljaandele Warehouse & Logistics News.

Ergonoomika on olnud Atleti ehtsuse tunnuseks juba varastest 1990 – datest. Atleti Rootsi baasi läheduses Göteborgis asuv Chalmersi Tehnikaülikool viis läbi võrdleva ergonoomilisuse hindamise uuringu.

„Uuring võrdles uut Atlet Tergo lükandmastiga tõstukit kolme teise variandiga ja tõestas, et Tergo pakkus rohkem ergonoomilisi tööseisanguid kui teised sama tüüpi tõstukid,“ kommenteeris Foster. „Ning muidugi oleme äärmiselt rahul, kui meie pühendumus ka jätkuvalt ära tasub.“

Suurem tõstuki ulatus laieneva turu vajaduste täitmiseks

Euroopa lükandmastiga tõstukite turg hõlmab umbes 20 000 ühikut aastas. Euroopas moodustavad lükandmastiga tõstukid valdava osa sisemistest materjalikäsitlustoimingutest – seda eelkõige toiduainetetööstuses. Uus Tergo seeria on mõlemast otsast laiendatud, et rahuldada laiema kasutajateringi vajadusi.

Mark Gibb, Atlet UK teine kaashaldusjuht, selgitas uue  ulatuse tähendust Euroopa kontekstis: „Euroopa toiduainetetööstus vajab tõstukit, mis suudaks laduda kõrgemale, kiiremini ja kanda raskemaid koormaid. Ida-Euroopa kiirelt kasvavad ettevõtted soovivad aga põhiseadetega tõstukid, mis keskenduks sellegipoolest ka operaatori heaolule ja maksimaalselt tootlikkusele.“

Ulatuse suurendamise ja kasutajatele lisaväärtuste pakkumisega loodab Atlet kasvatada olemasolevat turuosa vähemalt 30% võrra.

„Meie eesmärgiks on saavutada laotõstukite turul tugev positsioon ning uue Tergo lükandmastiga tõstukite seeria väljalaskmine aitab kindlasti kaasa meie koha kindlustamisel kõrgkvaliteetsete tõstukite tootjana.“

Kasutajale keskenduvad uuendused kõrgema tootlikkuse nimel

 

Uued Atlet Tergo lükandmastiga tõstukid pakuvad erinevaid uuenduslikke tehnoloogiaid, mis lihtsustavad operaatori tööd ja muudavad selle mugavamaks ka pikkade vahetuste ajal.

• Reguleeritav esipaneel, iste ja käetugi stressivaba kehaasendi leidmiseks

• Atleti unikaalne mini-rool vähendab kaelale ja õlale avalduvat pinget

• Patenteeritud paindlik seljatugi, mis on parema keha liikuvuse tagamiseks piisavalt kõrge ja kitsas.

• Reguleeritav nimmetugi loomuliku selgroo S-kurvi hoidmiseks

• Kaldus seljatugi täiustatud ergonoomikaks ja kõrgete tõstmistoimingute paremaks toimimiseks

• Käed-vabaks sõidusuuna kontrollimine intuitiivsemaks manööverdamiseks

• Atleti uus multifunktsionaalne juhtimissüsteem Ergo Logic II võimaldab tõstmist, allalaskmist ja kallutamist ühe juhtnupu abil

• Kogu keha vibratsiooni vähendatakse olemasoleva mudeliga võrreldes 25% võrra

• Uus masti summutussüsteem ja eriti vaikne ülekanne ning hüdraulika teevad uuest Tergo® tõstukist turu juhtfiguuri ka madala mürataseme poolest, mis on sõltuvalt mudelist operaatori kohalt  58-61dB.

Tergo ulatus pakub parema tootlikkuse jaoks ka järgnevaid lahendusi:

• ProVision masti konstruktsioon integreeritud hüdraulikaga parema nähtavuse jaoks.

• Valikuline 14.5 km/h tippkiirus teeb Tergost ka ühe maailma kiireima lükandmastiga tõstuki.

• Pikemad ja optimeeritud teenindusvahemikud aitavad säästa halduskulude pealt.

• Väiksem energiatarve.

• Täiustatud juhtimine, tõstmine ja stabiilsus suurema tootlikkuse ja läbilaskevõime jaoks

• Uued tehnilised lahendused: Level Assistance System (kõrguse haldussüsteem) – LAS kiiremaks ja turvalisemaks koormate käsitlemiseks suurtel kõrgustel.

• Active Spin Reduction (aktiivne keerlemise vähendamine) – ASR ohutuse tagamiseks ka madala haakuvusega põrandatel.

Atlet Ltd www.newtwrgo.com

ATLETi stabiilsussüsteem

ja veel ATLETi stabiilsus.

Esindaja Eestis – Baltexim, Vesse 4a, Tallinn

Hooldus, remont, rent –  555 85 020 (7 päeva nädalas üle Eesti. Enamus Eestis kasutusel olevast tõste- ja käitlemistehnikast kahvelkärudest vastukaalutõstukiteni)

Müük – 555 85 023

www.baltexim.ee

Tooteuudised by Firmateated.com

Suurendame veovõimsust Poola ja Ida-Euroopa suunal – ACE Logistics

Firmatetaed By Firmateated.com

ACE LOGISTICS EESTI suurendab veovõimsust Poole ja Ida-Euroopa suunal.

Seoses kaubamahtude kasvuga otsustasime suurendada veovõimsust Poola ja Ida-Euroopa suunal, lisades alates 1. septembrist igapäevastele väljumistele uusi regulaarautosid.

Alustasime aktiivselt teenuse pakkumisega Ida-Euroopa suunal 2010. aasta kevadel. Igapäevased väljumised on leidnud klientide poolt laialdast kasutamist ja positiivset tagasisidet. Nüüdseks on mahud jõudsalt kasvanud ja selleks, et tagada kokkulepitud tarneaegadest kinnipidamine, oleme lisanud regulaarautosid Tallinn-Strykow-Tallinn liinile.

Lisaks Poolale liiguvad läbi Dachser Strykowi terminali kaubad Tsehhi, Ungari, Rumeenia, Austria, Bosnia-Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Serbia, Slovakkia, Itaalia ning samuti Portugali ja Prantsusmaa suunal.

Strykowi terminal on igapäevaselt ühendatud Ida-Euroopa HUB-iga Bratislavas ning Euro-HUB-iga Überherrenis, kust on tagatud kiire ja regulaarne ühendus mis tahes Euroopa punktiga.

Kasvutrendid võimaldavad terminalivõrkude mitmekülgset arendamist, seda nii läbi geograafilise laienemise, väljumistiheduse suurendamise, IT lahenduste välja töötamise, veoskeemide optimeerimise, kui ka läbi uute transiitterminalide avamise. Selle heaks näiteks on peagi Prantsusmaal Clermont-Ferrandis avatav uus Eurohub 7150 m² terminalipinnaga, mis annab regioonis 100 uut töökohta ja aitab vähendada saadetise tarneaega Euroopa piires. Dachser investeerib logistikavõrkude laiendamisse keskmiselt 260 miljonit eurot aastas.

ACE Logistics on Dachseri üle-Euroopalise terminalidevõrgustikuga ühendatud igapäevaselt nii impordi kui ka ekspordivedudel.

Seoses liini käivitamisega pakume teisipäevase ekspordiautoga väljuvatele Ida-Euroopa (PL, AT, BG, BIH, CR, CZ, GR, HU, RO, SRB, SI, SK ja lisaks FR, IT ja PT) maanteetranspordi saadetistele -10% soodustust. Soodustus kehtib nii püsihinnakirjadele kui ka ühekordsetele pakkumistele kuni 30.09.

Katrin Tiidrus
Autotranspordi juht

www.ace.ee

TÖÖPAKKUMINE TOITLUSTUSE TEENINDAJATELE TALLINNAS! – by tööpakkumised.ee

Tööpakkumised by FB Lookingforajob (www.tööpakkumised.ee)

Nordic Hotel Forumi restoran Monaco pakub võimalusi nii kiireks kohviks kui ka ärilõunaks või hoopis gurmee õhtusöögiks. Restorani peakokk on Oleg Alasi, kes on Eesti üks tunnustatumaid oma ala meistreid.

Meie toitlustuse meeskonda on oodatud

TOITLUSTUSE TEENINDAJAD,

kes suudaks pakkuda  meeldivaid teenindushetki meile külalistele andes oma osa maailma muutmisel mõnusamaks paigaks.

Eeldame, et:

  •          * Sa oled varem töötanud ettekandja/kelnerina või baarmenina ning oled läbinud erialased kursused
  •          * Sa oled väga hea kontaktiloomise oskusega ning Sa hoolid inimestest, soovid neid aidata
  •          * Sa soovid õppida ja areneda
  •         *  Sulle sobib meeskonnatöö
  •         *  Sa oskad võõrkeeli (inglise keel, vene keel, soovitavalt soome keel)
  •          * Sulle sobib töötamine vahetustega ja graafiku alusel.

Kandideerimise tähtaeg: 20.september 2011

Kui Sa tunned kedagi, kes võiks sobida, siis anna talle see info edasi.

KANDIDEERIMA

Asjata ei ole Nordic Hotel Forumi lipukirjaks – Soovides Head.

Hea soovi taga on alati inimene, kes saab teha oma tööd nii,

et ta võib öelda – olen oma valikuga rahul.

Soovides head,

Nordic Hotel Forum


Nädalavahetusele ilm ilusam – ilm.ee

Nädalavahetusel ilm ilusam

09.09.2011 06:23
Toimub: 09.09.2011

 
 
 
 
Vihma jagub siia-sinna ka tänaseks, sest suur Põhja-Euroopat kattev madalrõhuala lahkumisega ei kiirusta. Küll jääb sel energiat järk-järgult vähemaks. Sajuhoogusid jääb harvemaks ja mõni paik võib vihmast ka päris puutumata jääda. Lähiümbruse õhurõhu väli on võrdlemisi ühtlane ja tänu sellele tuul üsna nõrk. Sooja on 15..18 kraadi. Laupäevaks keerdub Venemaale uus ja jõuline madalrõhkkond ning sadude raskuspunkt kandub sinna. Läänemere ümbruses õhurõhk tõuseb ja ilm paraneb tasapisi. Pilvekiht muutub õhemaks. Sajuhood on lühiajalised ja pudeneb neid vaid laiguti. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul. Sooja on öösel 6..12, keskpäevaks tõusevad termomeetrinäidud 16..19 kraadini. Pühapäevaks kosub kõrgrõhuhari ja sirutub üle Läänemere idakalda. Ilm on rahulik ja laias laastus sajuta. Päev peaks ka päikest näitama. Sooja on öösel 6..12, päeval 17..20. Esmaspäeval võib päikesele loota veel Ida-Eestis. Sooja on seal suisa suviselt üle 20. Lääneserva aga kõrgrõhuhari ilmselt ka itsta ei suuda, sest merelt läheneb madalrõhulohk. Saartel tõmbub juba hommikul taevas pilve ja hakkab sadama, keskpäeval jõuab vihm mandri lääneossa ja õhtul Peipsi äärde. Sajupilvede all on sooja 15 kuni 18 kraadi. Teisipäeval tungib madalrõhuala Läänemeremaade õhuruumi ja jääb seda vähemalt paariks-kolmeks päevaks valitsema. Sagedasteks külalisteks saavad hoovihmad, mida öötundidel on vähem, päevasel ajal aga laialdaselt. Ltugevas edelatuules ja pilves taeva all jääb öine mahedus 10-st kraadist kõrgemale, päevane maksimum piirdub 15..18 kraadiga.
EMHI sünoptik Taimi Paljak

EMHI 4 ööpäeva prognoos
Reede, 09.09
15..18
Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma ja on udu. Puhub valdavalt edelatuul 2-7 m/s. Sooja on 7..13°C. Päeval: Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Saju võimalus on suurem Ida-Eestis. Puhub lääne- ja loodetuul 2-8 m/s. Sooja on 15..18°C.

Laupäev, 10.09
16..19
Öösel: Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub loode- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 6..13°C. Päeval: Vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub loode- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 16..19°C.

Pühapäev, 11.09
17..20
Öösel: Vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 2-7 m/s. Sooja on 6..13°C. Päeval: Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 2-8 m/s, õhtul pöördub tuul saartel lõunasse. Sooja on 17..20°C.

Esmaspäev, 12.09
15..21
Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-8 m/s. Sooja on 7..12, saartel kuni 16°C. Päeval: Pilvisus tiheneb. Hommikul alates Lääne-Eestist hakkab vihma sadama. Päeva jooksul pöördub tuul lõunast edelasse 4-10 m/s. Sooja on 15..18, Ida-Eestis kuni 21°C.

Ilmanädal numbrites: 05.09. – 09.09.
LINN MAX. (°C) MIN. (°C) KESK. (°C)
Elva 22,1 5,9 13,84
Keri saar 19,8 13,0 16,15
Kuressaare 19,4 10,5 15,75
Narva 21,6 8,5 15,09
Narva-Jõesuu 21,8 7,7 14,31
Otepää 21,9 8,9 13,93
Paide 22,1 9,0 14,25
Tartu 21,4 9,3 14,28
Tehvandi 21,9 8,9 13,93
Viljandi 24,9 7,1 14,58

© 2011 ILM.EE

Uus tarkvara petab inimese ära

Kas teie vestluspartner on inimene või masin? Peatselt ei pruugi sellele küsimusele vastamine enam nii lihtne olla, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.

Sellise olukorra põhjuseks on Cleverboti nimeline tarkvara, mis läbis Turingi testi, mis on üks tehisintellekti võtmetestidest. Turingi test on Briti arvutiteadlase Alan Turingi poolt 1950ndatel aastatel välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. Kui masinaga vestlev inimene peab masinat inimeseks, on masin testi läbinud.

Cleverboti testimine toimus India tehnoloogiainstituudi Techniche festivalil, kirjutas New Scientist.

Testi käigus pidasid kolmkümmend vabatahtlikku suhtlusvahendina trükitud teksti kasutades maha neljaminutilise vestluse tundmatu isikuga. Poolte vabatahtlike tundmatuks vestluspartneriks olid inimesed, ülejäänutel Cleverbot. Kõik vestlused kuvati suurtele ekraanidele, et publik saaks neid jälgida.

Nii testis osalenud vabatahtlikud kui ka publik pidid seejärel hindama kõigi vastuste inimlikkust. Cleverboti peeti inimeseks 59,3% ning inimesi kõigest 63,3% juhtudel. Kokku anti üle 1300 hääle, mida on kaugelt rohkem kui ühelgi varasemal Turingi testil.

Cleverboti arendaja ja tehisintellekti spetsialisti Rollo Carpenteri sõnul on tarkvara testi kas läbinud või antud testi põhjal sellele väga lähedal.

Cleverbot kasutab vestlemiseks varasemate vestluste salvestisi, otsides sealt vestluspartneri ütlustele sobilikke vastuseid. Tarkvara võrguversioon kordab enne vastuse üle otsustamist otsingut kolm korda. Antud testis aga kasutati võimsamat versiooni, mis kordas otsingut 42 korda.
Mõtlemine või intelligentsus

Kas testi tulemus näitab, et Cleverbot suudab mõelda? Carpenteri vastus on eitav. Tema sõnul võib Cleverboti puhul teatud määral küll intelligentsusest rääkida, kuid mõtlemisvõimet ja mõtlemist ei tohi samastada.

Probleem peitub Turingi testis endas. Sageli peetakse 50-protsendilist või paremat tulemust testi läbimiseks, kuid inimese ja Cleverboti vahel on siiski ilmselge vahe. Testi läbimine ei tõesta Carpenteri sõnul mõtlemisvõime olemasolu, vaid näitab ainult, et masin suudab selle olemasolu imiteerida.

See aga ei muuda testi läbimise katseid veel mõttetuks. Cleverbot õpib vestlustest ning sama õppimistehnikat saab kasutada veelgi üldisema tehisintellekti loomiseks. Inimesed aga kasutavad Carpenteri sõnul õppimiseks tohutult rikkalikumaid tunnetuslikke andmeid.

Turingi test on äärmiselt subjektiivne ning selle tulemused sõltuvad testis osalevatest inimestest. Ka Turing oli sellest teadlik, kuid ta ei pruukinud ette näha, et inimesed on valmis tehisesemetele mõtlemisvõime omistamisega sedavõrd kaugele minema.

Mida rääkis Cleverbot Novaatoriga?

Aadressil http://www.cleverbot.com/ on igaühel võimalik katsetada tehismõistuse vestlusoskust. Selgub, et Cleverbot suudab vastata ka eesti keeles.

Novaator: Eesti keelt oskad?

Cleverbot: Se on norm keel.

Novaator: Kust sa seda õppisid?

Cleverbot: Sa tõnn ju.

Novaator: Ma ei ole tõnn.

Cleverbot: Ma ei rääkinudgi et sa oled lehm!

Novaator: Milline lehm välja näeb?

Cleverbot: Ma tahan ennem teada, lammas.

Novaator: Ok, rahune.

Cleverbot: He he he he he.

Novaator: Milliseid loomi sa veel tunned?

Cleverbot: Mul ei ole juukseid.

Novaator: Siis sa ei ole juuksuris ka käinud?

Cleverbot: Jokaisella on äiti.

Novaator: See läks nüüd soome keeles sul, seda ma ei oska.

Cleverbot: Miks.

Novaator: Ma ei ole seda õppinud.

Cleverbot: No miks sa pead mind nägema.

Novaator: Ma ei taha sind näha, saame tuttavaks.

Cleverbot: Ma tahaks sinuga seda teha.

Novaator: Mida?

Cleverbot: No ahh käi …

Novaator: Kes lõi taeva ja maa?

Cleverbot: Còmo?

Novaator: Kes lõi taeva ja maa?

Cleverbot: Còmo?

Novaator: Ma ootan sinu vastust.

Cleverbot: Tiesitkös että Koskila on universumin presidentti?

 

allikas: E24, Laura Raus

Eesti on konkurentsivõimelt 33. riik maailmas

Täna avaldatud Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) riikide globaalse konkurentsivõime raportis on Eesti sel aastal suutnud säilitada oma 33. kohta 142 riigi seas, teatas Eesti Arengufond.

Liidrina püsib jätkuvalt Šveits, teiseks on tõusnud oma paindliku ja pikavaatelise majanduspoliitika najal Singapur ja kolmandal kohal on Rootsi.

Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri arvates on positiivne, et konkurentsivõime hinnangu aluseks olevate tegurite lõikes on Eesti seis paranenud seni nõrgimaks kohaks olevate tegurite arvestuses – äri arengutaseme ja eriti innovatsioonivõimekuse poolest. Seda on soodustanud näiteks ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute ning patenteerimise kasv.

Murettekitavana selgub raportist, et Eesti ettevõtjatele on tulevikku vaatavalt suurimaks probleemiks saanud sobivate oskuste-teadmistega tööjõu kättesaadavus, seda samas üldise jätkuva kõrge tööpuuduse tingimustes.

Märkimisväärne on seejuures ettevõtjate osatähtsuse kasv, kes vajaliku tööjõu leidmist suurimaks konkurentsivõime takistuseks peavad – eelmise aasta 12 protsendilt tänavu 20 protsendini.

Eesti on jõudnud sellisele arengutasemele, kust edasiliikumisel hakkab inimkapital ja innovaatilisus omandama suurimat kaalu.

«Võime tunda küll teatavat rahulolu selle üle, et oleme liikunud edasi keerukama ja innovaatilisema äritegevuse suunas,» lisas Vitsur.

«Kuid samas peame mõistma, et raskused kvalifitseeritud tööjõuga võivad siin kujuneda lähiaastatel ületamatuks takistuseks meie jätkuvale edenemisele ning halvemal juhul meie koostööle innovaatiliste Põhjamaadega.»

Lähinaabritest tasub tähele panna Soome edenemist globaalses pingereas. Soome on teinud üldiselt üsna staatilisena püsivas esikümnes kiire hüppe seitsmendalt kohalt neljandaks.

See on tulnud eelkõige seniste tugevuste – inimkapitali, hariduse taseme ja tehnoloogilise küpsuse – alal jätkuvate edusammude baasil.

Balti riikide hulgas hoiab esikohta jätkuvalt Eesti, seljatades 44. ja 64. kohal olevad Leedu ja Läti. Samas Leedu on järjekindlalt ülespoole liikumas ning Läti on suutnud langemise peatada.

WEF avaldab riikide globaalse konkurentsivõime pingerida  32. korda. Raport on maailmas omataoliste seas üks esinduslikumaid, hõlmates kokku 142 riiki. Raporti ja pingerea metoodika tugineb majandusteadlaste Jeffrey Sachs’i ja Michael Porter’i (USA) konkurentsivõime käsitlusele.

 

allikas: E24, Raigo Neudorf

CV-onlines koolidel kuulutamine tasuta!

Hoiame pidevalt meediast läbi käivatel sõnumitel silma peal ja kui on midagi murettekitavat, mida võiksime saada aidata lahendada, siis seda me ka teeme.

Viimane näide on õpetajate nappus mõnedes koolides enne kooliaasta algust. CV-Online’is otsustasime, et võimaldame kuni septembri lõpuni koolidel tasuta töökuulutusi üles panna, et aidata lahendada koolialguse eel valitsevat õpetajate leidmise probleemi.

Miks?

Leiame, et äriettevõtete roll on aidata ühiskonnas lahendada hetkel kõige teravamaid probleeme. Õnneks antud situatsioonis saame väga hästi õla alla panna ja anda enda panuse, et aidata kiiremas korras leida puuduvad õpetajad.

Kuidas?

Palume koolidel meiega ühendust võtta. Oleme igakülgselt valmis abistama. Loodame, et veel hetkel puudu olevate õpetajate probleem saab kiirelt lahendatud. CV-Online igal juhul annab endast parima, et selles osas kaasa aidata.

Koolide esindajad saavad CV-Online’iga ühendust võtta kas CV-Online’i kodulehe kaudu www.cv.ee või kirjutades info@cv.ee või helistades 6990 555.

NB! Ka www.tööpakkumised.ee ühineb selle aktsiooniga. Meiega saate ühendust telefonil 56 808 700 ja info@firmateated.com

NB! Tasuta kuulutused on mõeldud vaid õpetaja positsiooni täitmiseks.

PS. Kui tead mõnd kooliga seotud töötajat, kellel sellest infost võiks kasu olla, siis ära unusta seda edasi anda.

 

allikas: CV-online blogi, http://parimamet.wordpress.com/2011/08/31/koolidele-cv-online%E2%80%99is-kuulutamine-tasuta/

Estonian Air sotsiaalmeedia maailma parimate seas

Estonian Air kandideerib ühe finalistina SimplyFlyingu rahvusvahelistele sotsiaalmeediaauhindadele. Otsuse esitada Estonian Air kandideerima kategoorias „Parim sotsiaalmeediakasutus tulu teenimiseks“ tegid SimplyFlyingu meeskond ja Hotel Marketing Strategies blogi.

SimplyFlyingu meeskond ja Hotel Marketing Strategies blogi on kaardistanud viis parimat igas kategoorias teist korda toimuvaks iga-aastaseks SimplyFlyingu sotsiaalmeedia auhindade jagamiseks. Teised kategooriad on „Parim sotsiaalmeediakasutus klienditeeninduseks/kriiside lahendamiseks“, „Parim lennukompanii sotsiaalmeedias“, „Parim lennujaam sotsiaalmeedias“ ja „Parim hotell sotsiaalmeedias“.

Estonian Air on otsinud uusi meetodeid oma teenuste parandamiseks, uute toodete väljatöötamiseks ja sotsiaalmeediakasutuse tulusaks muutmiseks. Lennufirma teenuste ja toodete edasisel arendamisel on olnud aluseks projekti „Minu Estonian Air“ raames läbiviidud küsitlustulemused. Käesoleval suvel testiti sotsiaalmeedia tulususe tõstmise eesmärgil mitmeid uuenduslikke müügilähenemisi, nagu pöördoksjon, enampakkumine, grupioksjon ja kampaania „Vali õiglane hind”.

Estonian Air jätkab sarnaste uudsete kampaaniate korraldamist sotsiaalmeedias ka edaspidi, katsetades uusi ja kasutades juba läbiproovitud töötavaid lahendusi. Eesmärk on parandada teenindust, luua uusi tooteid ja teenida sotsiaalmeedia abil raha. Lennufirma kaugem eesmärk on kasutada sotsiaalmeediat senisest enam ka müügikanalina ning premeerida klientide lojaalsust atraktiivsete pakkumistega.

Estonian Air kutsub kliente ja sõpru enda poolt hääletama. Hääletamine lõpeb 15. septembril 2011. Hääleta siin:

http://simpliflying.com/2011/2nd-annual-simpliflying-awards-in-social-media-excellence-%e2%80%93-vote-now-for-best-airlines-airports-hotels/

Lisainfo:
Ilona Eskelinen, PR-direktor
AS Estonian Air, Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn
Tel: +372 6 401 178
pr@estonian-air.ee
www.estonian-air.ee

Seiklussarja Ace Xdream finaal juba laupäeval (homme)

Seiklussarja Ace Xdream finaal

02.09.2011 06:29
Toimub: 02.09.2011

MTÜ Seiklusklubi Xdream

Pressiteade

Laupäeval 03.septembril toimub Valgehobusemäel seiklussarja Ace Xdream viimane osavõistlus, starti on oodata ligikaudu 800 osalejat. Esmakordselt katsetatakse Xdreami võistlusel eraldistardi formaati.

„Seiklusvõistluse korraldamine eeldab pidevaid uuendusi ja katsetusi, seekord proovime esmakordselt eraldistarti,“ kommenteerib Sten-Eric Uibo seiklusklubist Xdream. „See teeb kindlasti „ebamugavamaks“ nende võistkondade elu, kellel orienteerumine ei ole väga heal tasemel ning senini on kasutatud kaasvõistlejate abi kontrollpunktide leidmisel,“ lisab Uibo. Valgehobusemäel saavad selgeks ka seiklussarja kokkuvõttes parimad võistkonnad.

Ace Xdream on seiklusspordivõistlus, kus 3-liikmelised võistkonnad otsivad maastikule peidetud kontrollpunkte, läbides rada jalgsi, ratastel ja kanuuga.

Lisainfo: www.xdream.ee

Kontakt:

Sten-Eric Uibo

MTÜ Seiklusklubi Xdream

+372 50 12 872

sten-eric@xdream.ee

PIN-koode saab varastada termokaamera abil

PIN-koodi sisestamine jätab sularahaautomaadi klaviatuurile sõrmejäljed ning soojendab vajutatud klahve – just sellist infot võivad koguda moodsad vargad, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.

Pangaautomaatide klaviatuuride ja numbrilukkudega seifide turvalisuse üle vaidlevad tehnikaeksperdid juba pikka aega. Võimaluse, et soojust tajuva kaamera abil saab teada sisestatud koodi, käis Google´i palgal olev turvaekspert Michał Zalewski välja juba 2005. aastal.

San Franciscos peetud arvutiteaduse assotsiatsiooni USENIX turbesümpoosionil esitlesid San Diegos asuva California ülikooli teadlased uurimust,  mis tõendas sellise turvariski olemasolu.

Keaton Mowery, Sarah Meiklejohn ja Stefan Savage kasutasid vabatahtlikke katsealuseid, kes sisestasid erinevaid juhuslikult valitud neljanumbrilisi PIN-koode nii plastist kui metallist klaviatuuridel.

Uurijad leidsid, et soojustundliku kaameraga saab PIN-koodi numbrid kindlaks teha 80 protsendil juhtudest. Ainus tingimus on, et pilt tuleb teha kohe pärast klahvide vajutamist.

Pooleteise minuti jooksul langeb klahvide tuvastamise tõenäosus 20 protsendini. Kuna metall juhib paremini soojust, on sellelt sõrmede jääksoojuse tabamine raskem kui plastpinnalt.

Teadlaste sõnul on sellisel kombel kuriteo sooritamine väga keerukas, kuid siiski võimalik. Termokaamera abil saab teada, milliseid numbriklahve inimene vajutas, kuid täpse numbrikombinatsiooni kindlaks tegemiseks on vaja võimast tarkvara.

Turvaeksperdid jagunesid ohu hindamisel kahte leeri. Ühed arvasid, et kuigi termokaamera abil võib kätte saada kõik PIN-koodi kuuluvad numbrid, on vähe tõenäoline, et kurikaelad saaksid taastada ka numbrite täpse järjestuse.

Kvaliteetsed termokaamerad maksavad palju ning lihtlabane varas neid endale lubada ei saa. Lisaks teevad petturite elu raskemaks sularahaautomaatide metallist klaviatuurinupud, mis annavad soojuse kiiresti ära.

Teiste arust on vargad kasu saamise nimel kõigeks valmis ning õige tarkvara abil saab ka soojuskaamera andmetest õige PIN-koodi kätte. Seepärast tasub valvel olla.

Tarbijakaitsjad soovitavad klahve vajutada näiteks pliiatsi või sõrmkübaraga. Arvutiteadlased pakkusid välja, et abiks võib olla ka see, kui enne koodi sisestamist asetada käelaba korraks klaviatuurile, et kõik nupud üles soojeneksid.

 

allikas: E24, Raigo Neudorf

Ekspedeerijad: edu võti on tegevuse laiendamine – ACE Logistics, Andres Matkur

Ekspedeerimis- ning logistikaettevõtete käibe kasvatamise peamiseks põhjuseks võib nimetada veohindade tõusu, teenuste laiendamist ning majandusolukorra üldist paranemist. Esimene pool on olnud positiivne, kuid teine jääb ilmselt tagasihoidlikuks.

“Konkurents on tegelikult üsnagi suur ja valdkonniti erinev. Äri juurdevõitmise võimalusi näen pigem uute või lisateenustega tegelemises ja ka uutes turgudes,” ütles ACE Logistics Estonia juhatuse liige Andres Matkur Äripäevale.

Ettevõtte käive kasvas mullu ligi 35%, mis Matkuri sõnul on osalt tingitud suhteliselt madalast võrdlusbaasist. “Mäletatavasti oli 2009. aastal suurem tagasiminek enamikus ettevõtetes, see ei jätnud ka meid puutumata,” põhjendas Matkur. 2010. aastal taastus rahvusvahelist transporti vajav kaubamaht kiiresti, mis aitas kaasa ekspedeerimissektori kiirele tõusule.

Praegu on logistika- ja ekspedeerimisesektori olukord tema hinnangul positiivne. Pessimismiks pole põhjust. Matkur märkis, et 2011. aasta esimene pool on neil läinud tõusvas joones, käibe kasv on ületanud ootusi. “Kindlasti aasta teine pool selliseid kasvunumbreid enam ei näita, kuid pessimismiks ka põhjust ei ole,” lausus Matkur

KES ON KES:
ACE Logistics Estonia ekspedeerib õhu-, auto- ja meretransporti ning tegeleb lisaks tollimaaklerluse, Eesti piires kaubaveo, lao- ja tollilaoteenuse, kaupade veo kindlustamise ja saadetise liikumise jälgimise võimaluse pakkumisega.
Käive oli 2010. aastal 76 478 506 ja 2009. aastal oli             56 822 490       krooni.

Allikas: logistikauudised.ee

Loe ka kommentaare, mida rääkisid CF&S Estonia ning Wett Eesti turu kasvust ning laienemislaanidest:

PRESSITEADE: Oodatakse ettepanekuid parimate ettevõtete leidmiseks – Pärnu Linnavalitsus

Oodatakse ettepanekuid parimate ettevõtete leidmiseks

23.08.2011 06:16
Toimub: 23.08.2011

Pärnu Linnavalitsuse pressiteade

22.08.2011

Pärnu Linnavaltisus koostöös Pärnu Maavalitsuse, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu esinduse, SA Pärnumaa Turismi ning SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega (PEAK) kuulutab välja konkursi “Ettevõtluskonkurss 2011″.

Ettevõtluskonkursi eesmärk on häid tulemusi saavutanud ettevõtete tunnustamine ja ettevõtluse väärtustamine ühiskonnas laiemalt.

Ettepanekuid konkursile saavad esitada asutused, ettevõtted, organisatsioonid, mittetulundusühingud, kodanike ühendused, füüsilised isikud ja ka ettevõte ise saab oma kandidatuuri üles seada. Ühe ettevõtte kandidatuuri võib üles seada mitmes kategoorias korraga. Konkursile esitatava ettevõtte asukoht või üks põhitegevuse koht peab olema Pärnu linn või Pärnumaa. Võitjad selgitatakse välja kolmes kategoorias: turismiarendaja, suurim töökohtade looja, investeerija ja lisaks aetakse välja Pärnu linna ettevõtluse peaauhind.

Hindamine toimub kahes etapis. Esiteks analüüsitakse ankeetides esitatud andmeid, tehakse kategooriate lõikes koond ning olenevalt kategooriast moodustatakse pingerida. Teises etapis moodustatakse konkursi korraldajate esindajatest hindamiskomisjon, kes teeb koondi ja pingerea põhjal valiku iga kategooria lõikes.

Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet ja esitada see hiljemalt 10. septembriks e-posti aadressile info@peak.ee, või kirjalikult aadressil Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Akadeemia tee 2, Pärnu 80010, märgusõnaga „Tunnustamine“.

Parimate tunnustamine toimub ettevõtlus nädalal 6. oktoobril 2011. Käesoleva aastal toimub üle-eestiline ettevõtlusnädal 3.-8. oktoober.

Täpsem info ja ankeet: http://www.parnu.ee/index.php?id=18

Lisainfo:

Anneli Lepp

Pärnu Linnavalitus

Arenguteenistuse juhataja

Anneli.lepp@lv.parnu.ee

Tel:             4448 361

GSM:             5343 9069

Imre Toodu

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

juhataja, arenduskonsultant

tel:             44 55 555

Kuidas teha koduõlut? – Barprof.ee

Õhtul sõbra pool saunas või kuumal suvepäeval rannas kosutab külm õlu suurepäraselt. Mis võiks olla veel parem kui esimene lonks külma õlut?! Eks ikka esimene sõõm isevalmistatud õlut, teades, et sul on terve kelder seda imejooki täis.

Koduõlu

Esimese laari õlle tegemine nõuab teadmisi, mida ja miks teha, ning varustust. Alustuseks oleks vaja potti, milles linnaseid leotada. Seda protsessi nimetatakse meskimiseks ja on oluline kätte saada linnastes peituvad suhkrud, mis on omakorda toiduks pärmile. Keedupott võib olla alumiiniumist, mis juhib paremini sooja ja on ka taskukohasem, või roostevabast terasest, mille eluiga on pikem ja tavaliselt on selline pott ka topeltpõhjaga, mis ei lase linnaseid ära kõrvetada.

Järgmiseks peaks olema välja vaadatud kääritamisnõu koos õhulukuga. Veel on vaja ankrut või siis õllepudeleid korkide ja korgisulgejaga või veel parem – vanakooli portselankorgiga pudeleid, mis on kodupruulijate hulgas väga hinnatud. Sinna läheb õlu pärast käärimist laagerduma. Muretseda võiksid ka termomeeteri ja densimeetri (tihedusmõõtja – toim). Viimast on vaja õlle kanguse ja käärimise lõpu määramiseks.

Saksamaal aastast 1516 kehtiva seaduse kohaselt võib õlut valmistada ainult neljast komponendist. Nendeks on vesi, linnased, humalad ja pärm. Esimesena tuleb tähelepanu pöörata vee kvaliteedile. Üldine reegel on, et kui vesi maitseb juues hästi, siis on ta sobilik ka õlleteoks. Pehmemast veest tuleb parem pilsner ja karedamast veest saab head Münchenit. Mõningal juhul aitab vee kvaliteeti parandada ka keetmine.

Loe edasi…

Asteroiditabamuse oht Maale kasvab, arvavad Saksa teadlased.

Asteroidikraatreid uurinud Saksa teadlased leidsid, et kosmosekivi tabamuse oht Maale on praegu vähemalt sama suur kui 250 miljoni aasta eest, võib-olla isegi suurem. 

 

Asteroidi kokkupõrge Maaga. Foto: NASA

Nii Maa kui teiste taevakehade kraatrite vanust uurinud teadlased leidsid sagedamini nooremaid kraatreid, mida ei saa põhjendada ainuüksi vanade kraatrite kadumisega maapinda kujundavate jõudude toimel, vahendab Tarkade Klubi.

Samuti lükkas statistiline analüüs ümber arvamuse, nagu valitseks tabamuste sageduses teatud seaduspära. Seni oli näilist perioodilisust püütud seletada Päikesesüsteemi äärealal peituva suure varjatud taevakehaga, nõndanimetatud Nemesisega, mis regulaarselt asteroide orbiidilt kallutas ja planeetide poole saatis.

 

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Allika: Delfi

Homme algab kvalifitseerumine Eesti pokkerikoondisesse

Homme PokerStarsis algavate kvalifikatsiooniturniiride kaudu selgitatakse pokkeri rahvuskoondiste koosseisud, kes pääsevad esindama oma riiki maailma pokkerikarikal (World Cup of Poker) ning võistlema Bahama saartel peetava finaali pääsme nimel.

 

Kvalifikatsiooniturniiride esimeses etapis toimub 20. ja 21. augustil neljaliikmeliste riiklike võistkondade valik. Järgmises etapis toimuvad rahvuskoondiste omavahelised võistlused, kus Eesti konkureerib samas alagrupis Hispaania, Portugali, Hollandi, Ungari, Belgia, Kreeka, Iisraeli, Küprose ja Türgiga. Iga alagrupi võitja pääseb 2012. aasta jaanuaris PokerStars Caribbean Adventure raames toimuva maailma pokkerikarika finaali, mis peetakse Bahama saartel.

Käesoleva aasta alguses toimunud maailma pokkerikarika esimesest etapist võttis osa 54 riiki, kellest finaali jõudsid USA, Kanada, Soome, Norra, Itaalia, Saksamaa, Horvaatia, Taiwan ja Tšiili. Bahamal toimunud finaalis võttis neist esikoha Itaalia koondis.

 

Allikas: Delfi Sport

TÖÖPAKKUMINE: Tööd saavad MÜÜGIKONSULTANDID!

Viasat AS

 

Viasat on Eesti esimene digiTV operaator, pakkudes Eestis satelliit digiTV teenust alates 2002. aastast. Viasati digitelevisioon on kättesaadav kogu Eesti territooriumil.

Viasat Broadcasting on rahvusvahelise meediakontserni Modern Times Group MTG AB suurim ärivaldkond. Samuti on see suurim tasuta telekanalite ja tasuliste satelliitkanalite operaator Skandinaavias ja Balti riikides, mis pakub tasuta telekanaleid Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Sloveenias ja Balkanimaadel, DTH-platvormi Ukrainas ning tasulisi telekanaleid kokku 24 Euroopa riigis. MTG on Venemaa suurima sõltumatu telekanali CTC suuraktsionär ning MTG telekanalid jõuavad enam kui saja miljoni inimeseni. Samuti on MTG Põhjamaade ja Balti riikide suurim kommertsraadio-operaator.

Viasat AS otsib oma meeskonda:

MÜÜGIKONSULTANTE

Kutsume oma meeskonda särasilmseid müügikonsultante, kelle tööülesandeks on aktiivne Viasati toodete ja teenuste müük telefoni teel.

KANDIDEERIMA

Eesti miinimumpalk moodustab EL keskmisest 38%

Eestis moodustab miinimumpalk Eurostati andmetel 38 protsenti ELi riikide keskmisest miinimumpalgast.

 

Sendid. Foto: Scanpix

Bulgaarias aga moodustab miinimumpalk ELi keskmisest vaid 17 protsenti. Luksemburgis samas moodustab see keskmisest tervelt 242 protsenti.

Isegi praegu suurtes majandusraskustes vaevlevas Kreekas ulatub miinimumpalk üle ELi keskmise. Keskmisele kõige lähedasem on miinimumpalk Sloveenias ja Hispaanias. Mõlemas riigis moodustab see keskmisest 103 protsenti.

Üleriigiline miinimumpalk puudub 7 liikmesmaal – Taanis, Saksamaal, Itaalias, Küprosel, Austrias, Soomes ja Rootsis.

Riik Miinimumpalk (eur)
Luksemburg 1758
Iirimaa 1462
Belgia 1444
Holland 1435
Prantsusmaa 1365
Suurbritannia 1086
Kreeka 877
Hispaania 748
Sloveenia 748
Malta 665
Portugal 566
Poola 347
Tšehhi 329
Slovakkia 317
Ungari 293
Läti 282
Eesti 278
Leedu 232
Rumeenia 158
Bulgaaria 123
Keskmine 726
USAs on miinimumpalk 869 eurot.

14 ELi liikmesriigi kohta on Eurostatil andmed ka sellest, kui suure osa moodustab miinimumpalk keskmisest palgast. Eestis oli mullu see osatähtsus 35 protsenti. 14 riigi keskmine on 40 protsenti. Sloveenias moodustab miinimumpalk keskmisest palgast tervelt 47 protsenti, Tšehhis aga vaid 33 protsenti.

Allikas: E24, Laura Raus

Täna peab Tema Pühadus dalai-laama avaliku kõne Vabaduse väljakul – E24

Täna peab Tema Pühadus dalai-laama avaliku kõne Vabaduse väljakul

17.08.2011 10:07
Toimub: 17.08.2011

PRESSITEADE

17.august 2011

Täna avaneb kõigil soovijatel harukordne võimalus dalai-laamaga Vabaduse väljakul kohtuda. Kõne algab kell 14.00 ja on tõlgitud eesti keelde ning sündmus on tasuta. Vabaduse väljaku kõnet on võimalik jälgida ka online ülekandes aadressil: http://www.err.ee/vestlused/ .

Peale seda viib dalai-laama isiklikult läbi liivamandala kokku pühkimise rituaali Harju tänaval mandalatelgis. Mandala kokku pühkimisega rõhutatakse üht olulisimat arusaama budismis – kõigel, millel on algus, on ka lõpp. Selle sündmusega lõppeb dalai-laama visiidi teise päeva ametlik osa, kuid mitmed meeleolukad sündmused jätkuvad.

Kohe peale liivamandala kokkupühkimist Harju tänaval liiguvad mandala valmistanud dalai-laama isikliku kloostri Namgjäli mungad kalaranda, et puistata värviline liiv merre. Kõigil huvilistel on võimalik kalarannas vaadata, kuidas jahiga merele sõitnud mungad liiva merre puistavad. See sündmus toimub orienteeruvalt kell 16.15.

Õhtul saab aga Harju tänavale paigutatud välikinost kell 20.30 ja 21.00 jälgida teleintervjuusid dalai-laamaga ning pärast seda järgneb Martin Scorsese mängufilm “Kundun“, mis räägib XIV dalai-laama noorusaastatest.

Enne Vabaduse väljaku kõnet kohtub Tema Pühadus Riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmetega ning Eesti, Läti ja Leedu parlamendi liikmete ja Euroopa parlamendi esindajatega.

Homme annab Tartu Ülikooli rektor Alar Karis dalai-laamale üle Tartu Ülikooli audoktori medali Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis ning sündmus jätkub dalai-laama loenguga teemal „Budism ja teadus“. Seda üritust on samuti võimalik jälgida ka online ülekandes aadressil: http://www.videoteam.ee/dl/

Dalai-laama viibib Eestis Budismi Instituudi ja Riigikogu Tiibeti toetusgrupi kutsel. Eestit külastab Tema Pühadus juba kolmandat korda (1991, 2001 ja 2011).

Lisainformatsioon:

Sven Grünberg

Budismi Instituudi direktor

Mob: 5546919

Katrin Tibar

Dalai-laama visiidi pressiesindaja

Mob: 5066838

Strateeg: Euroopa konkurentsivõimet pärsib paindumatu tööturg

Euroopa viimase aja probleemide taga on suures osas ebaefektiivne tööturg, mis vähendanud terve piirkonna globaalset konkurentsivõimet, arvab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Foto: ScanpixTöökuulutused Prantsusmaa Pole Emploi tööagentuuris.

 

Nii ei saa Euroopa konkurentsivõimest rääkides Koppeli hinnangul mööda vaadata tööturuga seotud probleemidest.

«Paljudes Euroopa riikides on tööturg äärmiselt jäik, ettevõtted ei saa adekvaatselt majandussituatsioonile reageerida. Jäigad tööturupoliitikad soodustavad tööpuudust ja eriti pikaajalist töötust,» selgitab Koppel.

Samuti kahjustab Euroopa konkurentsivõimet kohati hiiglasliku võimu omandanud ametiühingute paindumatus neile tehtavad ettepanekute kuulda võtmises, mis on sundinud ettevõtteid näiteks palgas ajutiste muudatuste tegemise asemel hoopis kohati isegi jõulisemate vallandamisteni.

Konkurentsivõime seisukohast on Koppeli hinnangul oluline ka mõista, kus maailmas üldse nö. väärtust luuakse, kusjuures pea olulisim näitaja on eelkõige intellektuaalse omandi loomine ja tehnoloogilise innovatsiooni olemasolu. «Euroopa ei ole selles osas sugugi esirinnas,» selgitab ta.

Koppel näebki ühe olulisima Euroopat kimbutava probleemina suurt strukturaalset tööpuudust ehk tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavust, kusjuures valupunkti ilmestab hästi just noorte tööpuudus ja kohati ka soovimatus tööle minna. Probleemi juurena näeb Koppel pikaajalist jäika tööturupoliitikat.

Samal ajal on praeguste arengute taustal oodata arenenud maailmas üldisemat elujärje halvenemist.

«See elustandard, mida seostatakse nn. keskklassiga, on paraku kohati laenukoormuse kasvatamise ehk Teisest Maailmasõjast alates kestnud nn. võla supertsükli vili,» arvab Koppel. Nüüd, kui kodumajapidamised peavad oma perekondlike bilansside korda saamiseks säästma, langeb ka elatustase.

Samuti on kinnisvaramulli lõhkemine muutnud tööjõu, näiteks USAs, oluliselt paiksemaks. «Kuna maja müüa ei saa, ei saa ka parema töökoha jahile teise osariiki minna,» selgitas Koppel.

 

Allikas: E24, Ines Kuusik

BRITI BÄND KAISER CHIEFS TULEB ESMAKORDSELT EESTISSE

BRITI BÄND KAISER CHIEFS TULEB ESMAKORDSELT EESTISSE

15.08.2011 06:11
Toimub: 15.08.2011

BDG PRESSITEADE 15. august 2011

13. oktoobril esineb Tallinnas, Rock Cafés, briti bänd Kaiser Chiefs. Kontsert leiab aset bändi uue albumi «The Future Is Medival» ilmumisele pühendatud turnee raames. Kaiser Chiefs külastab Eestit esmakordselt.

Piletid Kaiser Chiefs`i Tallinna kontserdile tulevad vabamüüki neljapäeval, 18. augusti hommikul kell 10.00 Ticketpro internetipoes aadressil: www.ticketpro.ee, kõigis Ticketpro müügipunktides üle Eesti ning kõigis Eesti Kontserdi kassades. Müüki tuleb vaid 1000 piletit. Piletihinnad algavad 25 eurost.

FBI ConcertClubi liikmed saavad pileteid osta juba alates homsest, 16. augustist. Kontserdiklubi liikmetele pannakse müüki piiratud kogus pileteid hinnaga 20 eurot. Kontserdiklubi liikmeks saab tasuta registreeruda internetis aadressil: www.fbi.ee

KAISER CHIEFS`i peetakse õigustatult viimase aja üheks silmapaistvaimaks rokibändiks – albumite müüginumbrid miljonites, edetabelite esikohad, aasta bändi tiitel, mainekad muusikaauhinnad ning fänne täis staadionid. Kuid Kaiser Chiefs ei kuulu nende õnneseente hulka, kes on saanud ja saavutanud kõike ja korraga. Teel kuulsuse poole on pidanud «brit-popi reanimeerijad» alates 90ndate lõpust kaks korda kõik otsast peale alustama – neil tuli vahetada nii bändi nimi kui ka muusikastiil, mida ansambel viljelenud on. Kui aastal 2003 Leedsi linnas viis noort – Ricky Wilson (põhivokaal), Nick Hodgson (trummid / vokaal), Andrew White (kitarr), Simon Rix (bass) ja Nick Baines (klahvpillid) – asutasid bändi nimega Kaiser Chiefs, oli nende ainsaks suureks unistuseks kodulinna rokifestivalil esinemine.

Peagi sai bänd võimaluse debüütalbumi salvestamiseks. Plaat nimega «Employment» nägi ilmavalgust 2005. aastal. «Sensatsiooniline plaat, mis jutustab sellest, mida tähendab olla noor inglane 21. sajandi algul», – kirjutasid peale albumi ilmumist muusikaväljaanded, kelle arvamusel Kaiser Chiefsi debüütalbum on viimase kümnendi üks parimaid: «Kaiser Chiefsi uskumatu edu on veenev tõend sellele, et peale aastaid kestnud tehnomuusika, räpi ja fabritseeritud popp-staaride valitsemist on briti rokk-muusika taas liidripositsiooni enda kätte võtmas». Album «Employment» tõusis Briti edetabelis teisele kohale, seda müüdi miljonite kaupa, plaat pälvis ka Ivor Novello auhinna kui «Aasta album». Kaiser Chief on bändina seejärel pälvinud lausa kolm auhinda Brit Awards autasustamistseremoonial – kategooriates «Parim Briti bänd», «Parim rokibänd» ja «Parim uustulnuk».

Bändi teise stuudioalbumi «Yours Truly, Angry Mob» (2007) esisinglist «Ruby» on saanud Kaiser Chiefsi esimene lugu, mis jõudis Briti edetabeli tippu. Singli edu kordas ka album, lennates peale ilmumist edetabeli esikohale. Erinevalt debüütplaadist, mis oli salvestatud new wave’i ja 70-80ndate punk-roki mõju all, oli bändi teisel albumil «Yours Truly, Angry Mob» muusikakriitikute sõnul tunda Led Zeppelini ja Ameerika rokk-muusika hõngu.

Peale järgmise kauamängiva «Off With Their Heads» (2008) ilmumist võttis Kaiser Chief pausi, et pärast mitu aastat kestnud tööd puhata ning kogutud muusikalisele pagasile inventuuri teha. «Vaikuse» perioodi jooksul ehitasid bändiliikmed välja helistuudio ja asutasid plaadifirma. Bändi trummar Nick Hodgson tegeles aga noorte bändide produtseerimisega, sealhulgas töötas ta ka populaarsust koguneva ansambliga The Vaccines. Hodgson osales ka lugude kirjutamisel mitmetele tundud artistidele, kelle hulgas oli ka Duran Duran.

2011. aasta suvel on Kaiser Chiefs tagasi. Avaldades internetis 20 uut lugu, pakkus bänd fännidele mõõduka tasu eest koostada oma album, valides selleks 10 lugu. Ametliku versiooni uuest albumist «The Future Is Medieval» (2011), mis koosneb 13 loost, andis bänd välja 27. juunil. Muusikakriitikute sõnul liigub uuel plaadil Kaiser Chiefs mõnel määral oma varesema kõla suunas ning uutes lugudes on kuulda David Bowie, Pink Floydi ja The Who loomingut. Uue albumi esisingliks sai lugu «Little Shocks».

Kaiser Chiefs on tuntud oma pööraste live-esinemiste poolest. Lisaks mitmetele soolokontsertidele, on Kaiser Chief karjääri jooksul jõudnud tuuritada selliste nimedega nagu U2, Foo Fighters ja Green Day, saada peaesinejana kutseid suurtele festivalidele ning esineda Paul McCartneyga ühel laval kontserdil, mis oli pühendatud Liverpooli Euroopa Kultuuripealinnaks väljakuulutamisele aastal 2008. Tänase päeva seisuga on Kaiser Chiefs müünud rekordarv pileteid Londonis, kus kahel kontserdil käis kokku 60 tuhat inimest ja Leedsi linnas, kus bändi käis kuulamas 40 tuhat pealtvaatajat. «Me ei soovi, et inimesed lahkuksid meie kontsertidelt nukralt ja pettunud tundega. Meie tahe on, et fännid lahkuksid kontserdipaigast õnnelikuna, meie lugusid valjult lauldes», – räägivad muusikud.

Briti bänd Kaiser Chiefs esineb esmakordselt Tallinnas, Rock Cafés, 13. oktoobril oma uue albumi ilmumisele pühendatud turnee raames.

Piletid Kaiser Chiefsi Tallinna kontserdile tulevad vabamüüki neljapäeval, 18. augusti hommikul kell 10.00 Ticketpro internetipoes aadressil www.ticketpro.ee, kõigis Ticketpro müügipunktides üle Eesti ning kõigis Eesti Kontserdi kassades. Müüki tuleb vaid 1000 piletit. Piletihinnad algavad 25 eurost.

FBI ConcertClubi liikmed saavad pileteid osta juba alates homsest, 16. augustist. Kontserdiklubi liikmetele pannakse müüki piiratud kogus pileteid hinnaga 20 eurot. Kontserdiklubi liikmeks saab tasuta registreeruda internetis aadressil www.fbi.ee

Kaiser Chiefsi Tallinna kontserdi produtsent on BDG Music koostöös LiveNationiga

Lisainfo:

Ilja Judeikin

tel.:             +372 50 28 712

e-mail: ilja@bdg.ee

www.fbi.ee

www.kaiserchiefs.com

KAISER CHIEFSi diskograafia:

«Employment» (2005)

«Yours Truly, Angry Mob» (2007)

«Off With Their Heads» (2008)

«The Future Is Medieval» (2011)

KAISER CHIEFSi muusikavideod:

«Ruby»

«I Predict A Riot»

«Little Shocks»

STATISTIKA: 14.07-12.08.2011 FB Lookingforajob

FB Lookingforajob ( https://www.facebook.com/lookingforajob ) STATISTIKA.

FB Lookingforajob leht alustas tegevust augusti lõpus 2010. Leht sai loodud tööotsijaile ja tööpakkujaile tööteemaliseks suhtlemiseks ning üksteise leidmiseks Facebookis ja Facebooki abil. Täna on 14.august 2011. Edastame statistika.

* Möödunud kuul 14.07 – 12.08.11 küündis päevane kasutajate arv 3109 -ni ja jäi päeval vahemikku 163 – 3109. Nädala keskmine jäi 5605 -ni ja kogu ajavahemiku jooksul oli lehel veidi üle 7650 erineva (unikaalse) ja aktiivse kasutaja.

Viimase kuu statistika - FB Lookingforajob

* Postitusi vaadati sel ajavahemikult kokku 499 576 korral.

* Unikaalsete lehe vaatajate arv päevas  jäi kuisel perioodil vahemikku 49-269.

Lehele suunatud lingid ehk millise kanali kaudu külastajad FB Lookingforajob lehele saabuvad?

1. Neti.ee 332 korral.

2. firmateated.com 320 korral

3. tootukassa.ee 138 korral.

4. app.work4labs.com 134 korral.

Millist osa FB Lookingforajob lehest enim külastatakse?

1. Information 4337 korral.

2. Sein  3188 korral

3. “Jobs” 3068.

4. Aruteludfoorum 921 korral.

Kes on lehaga liitunud kasutajad, millisest soost ja millises vanuses?

Naised 67% ja vanuseline jaotus 13-17 4,9%, 18-24 22%, 25-34 19%, 35-44 13%, 45-54 6,2%, 55+ 2%

Mehed 32% ja vanuseline jaotus 13-17 3,5%, 18-24 11%, 25-34 9,6%, 35-44 4,7%, 45-54 2%, 55+ 0,92%

Liitunud kasutajatest asub Eestis 12.augusti 2011 seisuga 6362 inimest, 5581 neist Tallinnas, 444 Tartus, 91 Pärnus, 76 Rakveres, 46 Raplas, 36 Kuressaares jne.

Umbes 87% lehe kasutajatest on täna tööd otsimas.

Lehe “Jobs” osas saab tööpakkumise avaldada tasu eest ning sellelt saab mugavalt kandideerida, lisades CV ja kaaskirja:

* 1 nädal avaldamist maksab 20 EUR

* 2 nädalat maksab 35 EUR – sünnipäevapakkumine augustis 20 EUR

* üks kuu 60 EUR – sünnipäevapakkumine 30 EUR

ning lehe “Arutelud” osa “TÖÖKUULUTUSED – PAKUN TÖÖD” alla saab lisada töökuulutuse TASUTA

NB! Lisada on keelatud mõnda Teise tööportaali suunavat linki.

Saada oma reklaami vajav tööpakkumine meie e-postile info@firmateated.com !

Kandideerijate- ja kasutajatepõhine statistika – FB Lookingforajob TOP

Võtame kokku kandideerimised meie lehel olnud tööpakkumistele ja seame pingeritta.
FB Lookingforajob populaarseimaks osutunud tööpakkumised.

Avaldame siin esimest korda www.facebook.com/lookingforajob lehel olnud tööpakkumiste statistika, silmas pidades kandideerijate arvu. Loomulikult pole siin kõiki, kuid tõime välja need, kel le tööpakkumised mingil põhjusel avaldamise hetkel populaarsemateks osutusid.

NB! Statistika näitab vaid otse kuulutuselt kandideerijate arvu ja ei kajasta neid kandidaate, kes tööpakkujaga e-posti või telefoniteel kontakteerusid.
Lisame järgnevalt ka lehe kasutajatepõhise statistika ajavahemiku 13.07 – 11.08.2011 kohta.
Saada reklaamivajav tööpakkumine info@firmateated.com. Meie sünnipäevakuul augustis pakume teenust sünnipäevahinnaga. Küsi personaalset pakkumis!

Välisriiki tööle suunduvale eestlasele.

By FB Lookingforajob
Ole kursis, kui plaanid tööle minna välismaale.

Kui töö kestab alla 6 kuu:

  • Enne Eestist lahkumist uuri, kas palka maksab Eesti või sihtkoha riigi tööandja ja kuidas toimub töö eest tasumine.
  • Üldjuhul jääb inimene Eesti residendiks kui ta töötab ja elab teises riigis alla 183 päeva.
  • Uuri Maksu- ja Tolliametist, kas Eestil on sihtkohariigiga sõlmitud kahepoolne maksuleping ning millised on sinu võimalikud maksukohustused.
  • Kohale jõudes uuri tööandjalt, kas ja kuidas toimub maksude maksmine palgalt (kas maks peetakse kinni või tuleb ise tasuda).
  • Selgita välja, kas pead esitama deklaratsiooni ka sihtkohariigis.
  • Hoia alles kõik tasu saamise või maksu maksmisega seotud dokumendid.
  • Tagasi jõudes deklareeri saadud tulu vastaval vormil, vajadusel pea nõu oma kohaliku maksuhalduriga.

  • Kui töö kestab kauem kui 6 kuud:
  • Enne lahkumist selgita välja, kas Eestil on sõlmitud kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping sihtkohariigiga.
  • Kui Sa viibid teises riigis kauem kui 6 kuud võivad mõlemad riigid lugeda Sind oma residendiks.
  • Kui Sinu elukoht Eestis säilib, loetakse Sind Eesti siseseaduste alusel Eesti residendiks ka Eestist eemaloldud aja vältel.
  • Kui teine riik loeb Sind oma residendiks siis väljastab ta vastava tõendi.
  • Kui riikide vahel on kehtiv maksuleping välditakse topeltresidentsust ning topeltmaksustamist maksulepingu alusel.
  • Kohale jõudes selgita, kuidas toimub töö tasustamine, kas Sul tekib maksukohustus teises riigis.
  • Hoia alles ja vajadusel esita Maksu- ja Tolliametile sihtkoha riigis tasu saamise ja maksude tasumisega seotud dokumendid.
  • Kui Sul tekib küsimusi, siis pöördu kohaliku maksuhalduri poole

Allikas: www.rmp.ee

Eesti Pank: sellist töökohtade loomist pole kunagi olnud

Nii intensiivset töökohtade loomist pole Eesti ajaloos veel kunagi olnud, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann.

Järgneb Natalja Viilmanni kommentaar eile avaldatud töötuse statistikale.

Eesti tööturg on olnud viimastes kvartalites majanduskasvu kiirenemise ajal piisavalt paindlik ja võimaldanud tootjatel rahuldada välis- ja siseturul suurenenud nõudlust.

Tänu hoogsale majanduskasvule oli ka hõive kasv 2011. aasta teises kvartalis viimaste aastate kiireim. Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv aasta arvestuses 7,8% ehk 44000 võrra 602600ni. Nii intensiivset töökohtade loomist pole Eesti ajaloos varem olnud.

Keskmisest rohkem loodi töökohti töötlevas tööstuses, ehituses ja kaubanduses. Ekspordisektori juhtivas harus, töötlevas tööstuses jätkus lisandväärtuse kiire kasv tööjõu tootlikkuse suurenemise arvel. Ligi viiendik hõive kasvust tulenes sellest, et endised mitteaktiivsed soovisid tööturul osaleda, mistõttu ka tööturul osalemise määr kerkis Eestis taas 15–74aastaste seas viimaste aastate kõrgeima tasemeni ehk 67,5%ni.

Uute töökohtade loomine vähendas töötute koguarvu aastaga 36 000 võrra, endiste majanduslikult mitteaktiivsete seast lisandus hõivesse 8000 inimest. Võrreldes 2010. aasta teise kvartaliga langes töötuse määr 18,6%lt 13,3%le. Pikaaegsete töötute koguarv vähenes, samas aga suurenes väga pikaaegsete töötute ja tööotsingutest loobunute ehk heitunute arv.

Pikemas perspektiivis ei kasva hõivatute arv Eesti Panga prognoosi kohaselt enam nii kiiresti. Ühest küljest raugeb kiiresti kasvanud nõudlus ning teisalt hakkavad pakkumist piirama puudujäägid tööotsijate oskustes ja kvalifikatsioonis. Ühtlasi võib kujuneda ohuks tööjõu erikulu liialt kiire kasv, mistõttu tuleb jälgida tööjõu tootlikkuse ja palga kasvu vahekorda. Tööturu paindlikkus mängib edaspidi järjest suuremat rolli, nii tööjõu mobiilsuse kui ka tööaja kasutamise ja palgakujunduse mõttes. Mida paindlikum on tööturg, seda kiiremini saab tööpuudus väheneda.

Allikas: www.ap3.ee , Anne Oja

TÖÖPAKKUMINE: Kohvik-restoran “MOON” kutsub tööle TEENINDAJA ABI

Tööpakkumised by FB Lookingforajob

 

Kohvik/restoran “MOON” on omanäoline pererestoran ja põnevaid maitse elamusi pakkuv kohvik-restoran.

www.kohvikmoon.ee

Tööd saab:

TEENINDAJA JA TEENINDAJA ABI

Tööpakkumine on just Sulle, kui Sul on suur soov teha HEAD teenindaja tööd, olla kiire, täpne ja positiivne.

Töö kirjeldus:

Põhiline on meid külastavate klientide väga hea teenindus ja nende heaolu eest hoolitsemine.

Nõudmised kandidaadile:

- Ole energiline, positiivne, kiire, professionaalne, sõbralik ja suhtlemisaldis
- Ole kohusetundlik, aus ja korrektne
- Valda vähemalt kolme keelt/ntx. EESTI, VENE ja INGLISE keele oskus/
- Teenindaja abi ei pea omama eelnevat töökogemust
- Ole õpihimuline, enesearenduslik

Omalt poolt pakume:

- Töökohta konkurentsivõimelises kohvik-restoranis
- Töötamist graafiku alused (vahetustega) täiskoormusega
- Sõbralikku ja üksteisest hoolivat meeskonda
- Arenguvõimalusi ja erialaseid koolitusi

Lisainfo:

NB!!! Loe kindlasti kogu kuulutus läbi ja vaata, kas vastad ootustele!
Kui tunned, et see töö on Sinu tõeline soov, siis väga ootame sinu kandidatuuri.

Kõigile kandidaatidele anname kindlasti personaalset tagasisidet!
Kandideerimine pildiga CV alusel. Täname!

KANDIDEERIMA
Töö iseloom:

Asukoht: MOON, Võrgu 3 aadressil
Lahtioleku ajad: T-L: 12-23, P 12-21 E: suletud
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel
Töö tüüp: täistööajaga palgatöötaja
Palk alates (neto): kokkuleppel, kuutasu

Kontakttelefon:             + 372 5118 463

TÖÖPAKKUMINE: Kohvik-restoran “MOON” pakub tööd TEENINDAJALE!!!

Tööpakkumised by FB Lookingforajob

 

Kohvi-restoran Moon ootab oma kollektiivi HEAD KLIENDITEENINDAJAT!

Kohvik/restoran “MOON” on omanäoline pererestoran ja põnevaid maitse elamusi pakkuv kohvik-restoran.

www.kohvikmoon.ee

Tööd saab:

TEENINDAJA JA TEENINDAJA ABI

Tööpakkumine on just Sulle, kui Sul on suur soov teha HEAD teenindaja tööd, olla kiire, täpne ja positiivne.

Töö kirjeldus:

Põhiline on meid külastavate klientide väga hea teenindus ja nende heaolu eest hoolitsemine.

Nõudmised kandidaadile:

- Ole energiline, positiivne, kiire, professionaalne, sõbralik ja suhtlemisaldis
- Ole kohusetundlik, aus ja korrektne
- Valda vähemalt kolme keelt/ntx. EESTI, VENE ja INGLISE keele oskus/
- Teenindaja peab omama eelnevat töökogemust
- Ole õpihimuline, enesearenduslik

Omalt poolt pakume:

- Töökohta konkurentsivõimelises kohvik-restoranis
- Töötamist graafiku alused (vahetustega) täiskoormusega
- Sõbralikku ja üksteisest hoolivat meeskonda
- Arenguvõimalusi ja erialaseid koolitusi

Lisainfo:

NB!!! Loe kindlasti kogu kuulutus läbi ja vaata, kas vastad ootustele!
Kui tunned, et see töö on Sinu tõeline soov, siis väga ootame sinu kandidatuuri.

Kõigile kandidaatidele anname kindlasti personaalset tagasisidet!
Kandideerimine pildiga CV alusel. Täname!

KANDIDEERIMA SIIT

Töö iseloom:

Asukoht: MOON, Võrgu 3 aadressil
Lahtioleku ajad: T-L: 12-23, P 12-21 E: suletud
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel
Töö tüüp: täistööajaga palgatöötaja
Palk alates (neto): kokkuleppel, kuutasu

Kontakttelefon:             + 372 5118 463

Suvi pöördub tagasi.

Suvi pöördub tagasi.

12.08.2011 06:15   
Toimub: 12.08.2011

 
 
 
 
Täna reedel, kus meie kohal on õige jahe ja ebapüsiv õhumass, tundub ilmvõimatu olevat, et suurem soe meid veel üllataks. 

Aga näib, et seekord läheb kuu algul kokkupandud prognoos oma õiget rada. Esialgu toob meile suhteliselt soojemat ilma seesama väetike Timo nimeline tsüklon, kuid edasi võtab ohjad Musta mere ääres tekkiv tsüklon ja samal ajal Venemaa põhjalaiustel tugevnev kõrgrõhuala. Nende kahe koosmõjus sünnib uue nädala algul analoogiline ilmamuster, mida me siin juulikuus päevade kaupa talusime. Suure õhuniiskuse tagavad nii juba sadanud vihmad, kui ka tsüklonite servas ida poolt liikuv soe õhumass. 

Kui vaadata veel kaugemale, siis on ilmamudelid lausa üksmeelselt suvesoojast hullunud ja pakuvad sooja ilma kohalolu alates pühapäevast peaaegu kaheks nädalaks.

Kui nii kõrged numbrid tulekul ja õhuniiskus päeval üle 60 %, on seda võib-olla veelgi raskem taluda kui juuli palavust. Siis jääb üle veel kord nentida, et see suvi on olnud imeline nii pikkuselt kui kuumuselt ja kõige tähtsam-vaheldusrikkuselt. Soojus ja jahedus on ju vaheldunud enam-vähem nädalase intervalliga. Ja ilma on meile tulnud nii Vahemere äärest (juuni algus), kui Musta mere äärest(enamus juulist). Võib-olla on nüüd tulekul Volga ja Kaspia-lähedane kuumalaine? Võib -olla oleks mõistlik kurgikasvatuse kõrval ka arbuusidele tähelepanu pöörata. Sel aastal küll hilja, aga järgmistel? Õnneks me ei tea, kas sellised suved (2010,2011) korduvad enam kunagi.

EMHI sünoptik Merike Merilain

EMHI 4 ööpäeva prognoos 
Reede, 12.08
15..19 
Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Paiguti võib udu tekkida. Puhub muutliku suunaga tuul 1-8 m/s. Sooja on 6..12°C. Päeval: Vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, kohati võib äikest olla. Saju võimalus on suurem Lõuna-Eestis. Puhub idakaare tuul 4-9, saartel ja Liivi lahe ümbruses puhanguti 14 m/s. Sooja on 15..19°C. 

Laupäev, 13.08
17..23 
Öösel: Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub ida- ja kirdetuul 2-9 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 9..14°C. Päeval: Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub ida- ja kirdetuul 2-9 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 17..23°C. 

Pühapäev, 14.08
21..27 
Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub idakaare tuul 2-9 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 13..17°C. Päeval: Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma, võib olla ka äikest. Puhub idakaare tuul 2-9 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 21..27°C. 

Esmaspäev, 15.08
22..28 
Öösel: Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub idakaare tuul 2-7 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 14..19°C. Päeval: Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub idakaare tuul 2-7 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 22..28°C. 

Ilmanädal numbrites: 08.08. – 12.08. 
LINN MAX. (°C) MIN. (°C) KESK. (°C) 
Keri saar 19,6 14,4 17,07 
Narva-Jõesuu 20,7 9,6 16,14 
Paide 23,6 8,8 16,44 
Tallinn 21,6 11,1 16,43 
Tartu 21,6 10,4 15,87 
Tostamaa 21,1 11,2 16,65 
Viljandi 27,1 10,9 15,97 
Vormsi 20,4 11,2 16,97 
© 2011 ILM.EE 

PRESSITEADE: LG tutvustab peagi uusi nutikaid koduseadmeid

LG tutvustab peagi uusi nutikaid koduseadmeid

12.08.2011 06:26
Toimub: 12.08.2011

Pressiteade

Tallinn, 11. august 2011 – Tehnoloogiaettevõte LG Electronics (LG) esitleb septembri alguses Berliinis toimuval iga-aastasel tarbeelektroonika messil IFA uusi LG Smart THINQ tehnoloogial põhinevaid nutikaid koduseadmeid.

LG Smart THINQ nutikad koduseadmed sisaldavad uusimaid teineteist täiendavaid tehnoloogiaid, mis muudavad seadmed kasutaja jaoks lihtsalt ja mugavalt käsitletavaks. Smart Access funktsioon võimaldab jälgida ja juhtida kodumasinaid nutitelefoni ja tahvelarvuti vahendusel ka siis, kui kasutaja on kodust eemal – näiteks käivitada pesumasinat või robottolmuimejat, muuta külmiku sisetemperatuuri jpm. Smart Diagnosis aitab kodumasinal ilmnenud vea kaugjuhtimise teel tuvastada ja parandada. Smart Adapt muudab võimalikuks läbi WiFi ühenduse laadida seadmesse tehnoloogia ja teenuste versiooniuuendused, sh uuenduslikud pesutsüklid pesumasinale. Külmikule mõeldud Food Management võimaldab kasutajal hallata selle sisu.

LG korraldas Eesti Facebooki fännilehel küsitluse, mille järgi ilmnes, et ülekaalukalt kõige olulisemaks nutikate koduseadmete eeliseks traditsiooniliste masinate ees peetakse vähest elektri tarbimist – seda pidas oluliseks kolm neljandikku vastanutest. Sama küsitlus viidi läbi ka Lätis ja Leedus, kus kõige suuremaks plussiks peeti seadmete kasutamisest tulenevat rahasäästu. Sarnane uuring viidi läbi ka USA tarbijate hulgas. Nemad nimetasid pea võrdselt kõige suuremateks eelisteks rahasäästu ja masinate tõhusat elektrienergia kasutust.

Mitmed tarbijauuringud on näidanud, et nutikate koduseadmete turg on järjest suurenemas, seoses millega on paljud kodumasinate tootjad üle maailma üha enam suurendamas investeeringuid nutitehnoloogiate arendamisse. Kõige suuremat kasvu oodatakse USA ja Euroopa turgudelt. Prognooside kohaselt vahetavad nutikad koduseadmed praegused kodumasinad välja aastaks 2020.

# # #

Lisainfo:

Zane Udrase

Suhtekorralduse juht Balti riikides

LG Electronics Latvia Ltd.

Telefon:             +371 67 311 337

E-post: zane.udrase@lge.com

LG Electronics, Inc.

LG Electronics, Inc. (KSE: 066570.KS) on üleilmne tehnoloogiainnovaator koduelektroonika, mobiilsidevahendite ja kodumasinate vallas. Firmas töötab üle 93 000 inimese enam kui 120 tegevusvaldkonnas. 2010. aastal moodustas müügikäive kokku 48,2 miljardit dollarit. LG koosneb neljast äriüksusest – kodune meelelahutus, mobiilsed lahendused, kodumasinad ning kliimaseadmed ja energialahendused. LG on üks maailma juhtivatest lameekraaniga telerite, mobiiltelefonide, kliimaseadmete, pesumasinate ja külmikute tootjatest. LG on sõlminud pikaajalise lepingu Vormel 1-ga, olles nende globaalseks partneriks ja ka tehnoloogia partneriks. Tänu sellele on LG omandanud eksklusiivsed turundusõigused. Täiendav informatsioon: www.lge.com.

LG Electronics Home Appliance Company

LG Electronics Home Appliance Company on koduelektroonikatööstuse innovaator, mille eesmärk on pakkuda tervislikumaid ja rohelisemaid tooteid, mis ühendavad nutika tehnoloogia ja teedrajava disaini ning pakuvad terviklahendusi igapäevaelu hõlbustamiseks. LG tooted – külmikud, pesumasinad, nõudepesumasinad, toiduvalmistamisseadmed, tolmuimejad ja integreeritavad seadmed – on loodud kasutajate soove silmas pidades. LG uuenduslikud tehnoloogiad ja mugavad lahendused, sh maailma esimene interaktiivne külmik, aurupesumasin ja ahi-mikrolaineahi, on koduelektroonikatööstuses teerajajad, mis aitavad kinnistada LG globaalset liidripositsiooni.

Allikas E24

Tallinna Ülikoolis toimub 17.-18. augustil täiendav vastuvõtt, mille raames saab esitada sisseastumisavaldusi mitmetele tasuta ja tasulistele õppekohtadele.

Tallinna Ülikoolis toimub 17.-18. augustil täiendav vastuvõtt, mille raames saab esitada sisseastumisavaldusi mitmetele tasuta ja tasulistele õppekohtadele.

12.08.2011 06:28
Toimub: 17.08.2011

11. august 2011
Tallinna Ülikool
Pressiteade

Lisaks paljude erialade tasulisele õppele on tasuta õppimiseks kuulutatud välja täiendav vastuvõtt pedagoogika (loodusteaduste suund) ja füüsika erialade bakalaureuseõppesse.

Magistriõppes on täiendav vastuvõtt tasuta kohtadele välja kuulutatud suulise tõlke ning interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondade erialadele ning järgmistele õpetajakoolituse erialadele: füüsikaõpetaja, geograafiaõpetaja, informaatikaõpetaja-kooli infojuht, matemaatikaõpetaja, mitme aine õpetaja (loodusteaduste suund), muusikaõpetaja, prantsuse keele õpetaja, tööõpetuse õpetaja.

Bakalaureuse ja magistri integreeritud õppes on täiendav vastuvõtt riigieelarvelistele kohtadele välja kuulutatud klassiõpetaja (põhikooli inglise keele õpetaja) erialale TLÜ Haapsalu Kolledžis.

Avaldusi on võimalik esitada 17.-18. augustil sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee) ning Tallinna Ülikooli vastuvõtulaudades aadressil Narva mnt 25 ruumis T-223 kell 10.00-16.00.
Avalduse saab esitada ühele erialale.

17.-18. augustil toimub ka TULE programmi täiendav vastuvõtt. Eriti on oodatud haridusteed lõpetama loodus- ja haridusvaldkondade õppurid. Lisainformatsioon TULE programmi raames pakutavatest erialadest on leitav aadressil www.tlu.ee/tule

TULE programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainformatsioon:
Merit Paist
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist
telefon:             640 9235
e-post: merit.paist@tlu.ee
www.tlu.ee/vastuvott

Teate edastas:
Carol Ojasoo
Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht
telefon:             640 9119
e-post: carol.ojasoo@tlu.ee
www.tlu.ee/vastuvott

Strateeg: Euroopa noorte palgaks võiks olla 400-500 eurot kuus.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli hinnangul näitab võlakriis, et kõrgete sissetulekutega harjunud Euroopa heaoluühiskond ei ole pikas perspektiivis majanduslikult jätkusuutlik ning globaalse konkurentsi kontekstis võib näiteks paljude noorte reaalseks konkurentsivõimeliseks tööjõu hinnaks osutuda ligi 400-500 eurot kuus.

«Praeguses võlakriisi kontekstis ei ole mingit alust Lääne-Euroopa heaoluühiskonnale helget tulevikku ennustada,» selgitab Koppel, kelle hinnangul on suuremas osas Lääne-Euroopas pikka aega võlakoormat kasvatades liiga hästi elatud, see aga on praeguseks kogu majanduskeskkonna sõna otseses mõttes ära solkinud.

«Heaoluühiskonna mängimiseks pole enam raha, sest rahvastik vananeb, ülalpeetavate arv kasvab, sellega seoses maksutulud vähenevad ning võlakoormust ei ole võimalik enam kasvatada. See aga toob kaasa paljude seniste kohati üpris lahkete riiklike toetusmehhanismide vähenemise,» märgib Koppel.

«Kui me hakkame vaatama millise hinnaga on näiteks Portugali noor globaalses kontekstis konkurentsivõimeline, siis võib selleks tulla ligi 400-500 eurot kuus,» selgitab Koppel hetkel veel noorte ootusele mitte vastavaid reaalseid perspektiive.

«Võib-olla esialgu minnakse tänavale ja keeratakse mõned autod pikali, aga mingil hetkel võib-olla ei tundugi 500eurone palk enam nii halb, kui probleemsetes riikides riiklikud toetused kärpemeetmete tõttu dramaatiliselt vähenevad,» arvab Koppel.

Nn. heaoluühiskond kui selline ongi Koppeli hinnangul algusest peale majanduslikult kahtlane ja jätkusuutmatu moodustis olnud. «70ndatel finantseeris heaoluühiskonda sõjajärgne beebibuumerite põlvkond. Nemad aga enam sama palju lapsi teha ei tahtnud kui nende vanemad ning seetõttu ongi saabunud võib-olla isegi märkimisväärselt kasinamad ajad.»

Eesti võrdlemist aga näiteks klassikalise heaoluühiskonna näite Rootsiga, mille võlakoormus ei ole võrreldes võlakriisiriikidega nii ähvardavale tasemele jõudnud, peab Koppel mõttetuks.

«Rootsis on segamatult ligi 200 aastat kapitali akumuleeritud. On suur vahe katsetel olla solidaarne kontekstides, kus ühel puhul saab jagada seda, mida on kogutud 200 aastat ja teisel puhul 20 aastat,» selgitab Koppel.

Heaoluühiskonna loomise katsed võivad aga Koppeli hinnangul ettevõtlikumad inimesed Eestist sootuks eemale peletada. «Küsimus ei ole täna selles, kas peaks üritama surevat mudelit imiteerida. Küsimus on selles, kuidas globaalses konkurentsis ellu jääda.»

Allikas: Ines Kuusik, Majandusportaal E24

PRESSITEADE: Muusika – Ariel Pink`s Haunted Graffiti esineb täna õhtul Rock Cafes. – BDG

ARIEL PINK’S HAUNTED GRAFFITI ESINEB TÄNA ÕHTUL ROCK CAFES

11.08.2011 06:18
Toimub: 11.08.2011

BDG PRESSITEADE 11. august 2011

Täna, 11. augusti õhtul esineb Tallinnas, Rock Cafés üliandekas laulja ja produtsent Ariel Pink koos oma bändiga Ariel Pink’s Haunted Graffiti. Erikülalisena astub lavale Eesti bänd Laulan Sinule.

Piletid Ariel Pink’s Haunted Graffiti kontserdile on müügil Ticketpro internetipoes aadressil www.ticketpro.ee, kõigis Ticketpro müügipunktides üle Eesti ning kohapeal.

Ariel Pinki on mitu korda nimetatud geeniuseks – selle sõna kõige algupärasemas tähenduses. Los Angeleses resideeruv laulja, produtsent ja lugude kirjutaja Ariel Pink (sündinud Ariel Marcus Rosenberg) alustas lugude kirjutamist 1996. aastal. Erinevate andmete põhjal on ta läbi aastate salvestanud sadadele kassettidele üle 500 loo. Suurem osa sellest materjalist on tänaseni ametlikult avaldamata ning isegi tema kõige paadunumad fännid pole kunagi suurema osa Pinki loomingust kuulnud.

Ariel Pink produtseerib ja salvestab oma muusikat ise kodus, kasutades mikrofoni, kitarre ja süntesaatoreid. Kasuks tuleb ka 8-realine kassettmagnetofon. Kodulindistamise tehnika annab Pinki muusikale lo-fi saundi feelingu ja sellepärast tema uued kuulajad võivad vabalt eksida püüdes määratleda, mis aastakümnel üks või teine lugu salvestatud oli. Mõned Pinki poolt loodud palad võiksid väga hästi sobida näiteks David Bowie albumile «Station to Station» (1976), teised aga Men at Worki, A Flock of Seagullsi või Talking Headsi kauamängivatele 80ndates.

Ariel Pinki nö. kommertslik karjäär sai alguse 2003. aastal, mil tema CD-R jõudis ansambli Animal Collective liikmete kätte. Enda plaadifirma Paw Tracks alt avaldasid nad Pinki albumi «Doldrums», millele järgnesid «House Arrest» ja «Worn Copy» (Eesti Ekspressi «Aasta Plaat 2005»). 2009. aastal sõlmis Pink lepingu plaadifirmaga 4AD ja aasta hiljem nägi ilmavalgust tema uus album «Before Today» (Postimehe «Aasta album 2010»).

Ariel Pink’s Haunted Graffiti esineb täna õhtul Tallinnas, Rock Cafés uue turnee raames. Tänase kontserdi erikülaliseks on Eesti bänd Laulan Sinule, kes on valitud soojendajaks artisti enda poolt.

Täna, 11. augusti õhtul avab Rock Café uksed kell 18.00, kontserdiprogramm algab 20.00

Piletid Ariel Pink’s Haunted Graffiti kontserdile on müügil Ticketpro internetipoes aadressil www.ticketpro.ee, kõigis Ticketpro müügipunktides üle Eesti ning ning kohapeal.

Ariel Pink’s Haunted Graffiti Tallinna kontserdi produtsent on BDG Music koostöös LiveNationiga

Lisainfo:

Ilja Judeikin

tel.: +372 50 28 712

e-mail: ilja@bdg.ee

www.fbi.ee

www.arielpinkshauntedgraffiti.com

http://www.facebook.com/LaulanSinule

Estonian Air kasvas ligi 20% ja kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka.

Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka

10.08.2011 12:27
Toimub: 10.08.2011

Juulis reisis Estonian Airiga 70156 reisijat, mis on 18,2% rohkem kui mullu. Estonian Airi lendude väljumise täpsus oli 90,6%, mis on ligi 5 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmise aasta juulis. Selle tulemuse põhjal kuulub Estonian Air maailma täpseimate lennufirmade hulka.Juulis lendas Estonian Airiga 70156 reisijat, sh regulaarlendudel 51508. Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes reisijate koguarv 18,2%, sealhulgas regulaarlendudel 7,4%.

Jaanuarist juulini lendas Estonian Airiga 378017 reisijat, sh regulaarlendudel 289 175. Seitsme kuu reisijate koguarv suurenes mullusega võrreldes 7,5% ja regulaarlendudel 16%.

Estonian Air lennutas juulis Tallinnast 63200 reisijat, mis on 14,1% rohkem kui eelmise aasta juulis. Käesoleva aasta seitsmel kuul lennutati Tallinnast 329745 reisijat, mis on 7,5% enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Estonian Airi kommertsala asepresident Rauno Parras märkis, et Eesti on sel aastal lennureisijate arvu kasvu poolest Euroopas esikohal. Oma osa on sellesse kasvu andnud ka Estonian Air, Tallinna lennujaama suurim vedaja, lisades lennusagedusi mitmel liinil ja alustades lende uutesse sihtpunktidesse. „Estonian Air paneb edaspidi rõhku ka läbi Tallinna kulgevate transiidivõimaluste suurendamisele, mis toetab nii meie kui ka Tallinna lennujaama lennuvõrgustiku agressiivsemat arengut,“ lisas Parras.

Jaanuarist juulini toimus 6541 lendu, mis on 10,5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Juulis toimus 1039 lendu, mis on 14,4% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Estonian Air on lendude väljumise täpsuse poolest üks parimaid lennufirmasid maailmas. Esimesel seitsmel kuul oli Estonian Airi lendude regulaarsus ehk toimumise protsent 99,1%, mis 1,4 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmise aasta samas perioodis. Lendude punktuaalsus ehk väljumise täpsus (15 minutit) oli 91,03%, mis on 4,4 protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu samal ajal. Juulis olid vastavad numbrid 99,6 % ja 90,6 %.

Lisainfo:
Ilona Eskelinen, PR-direktor
AS Estonian Air, Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn
Tel:             +372 6 401 178
pr@estonian-air.ee
www.estonian-air.ee

Nädalavahetusel mängitakse Tõrvas maailma suurimatel trummidel.

Nädalavahetusel mängitakse Tõrvas maailma suurimatel trummidel

10.08.2011 15:56
Toimub: 10.08.2011

Juba sellel laupäeval toimuva kontsert-etenduse „Tõrva loits“ jaoks valmivad kolme meetrise läbimõõduga trummid, millel hakkavad mängima Viljandi Drumlab trummarid.

Trummide avalik ehitamine saab alguse reede varahommikul Tõrva Gümnaasiumi pargis ja esimesi trummipõrinaid saab loodetavasti kuulda juba reede pärastlõunal. Kokku valmib kontserdi jaoks 15 trummi, milledest suurimate läbimõõduks on 3 meetrit. Trummide valmistamisel kasutatakse osaühingu Krah Pipes poolt valmistatud plastiktorusid ja osaühingu Autokate poolt tarnitavaid PVC katteid, mis asendavad trumminahkasid. Samuti aitavad trummide valmistamisele kaasa AS United Motors, eksootiliste pillide maaletooja Universaal Universum ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

Trummide ehitajateks ja nendel mängijateks on loomingulise kollektiivi Viljandi Drumlab trummarid, kes mängisid 2009. aastal trummidel järjest 30 päeva ühte rütmi, püstitades sellega maailmarekordi. Trummiansambli eestvedaja Reigo Ahvena sõnul on Tõrva kontserdi puhul tegemist nende jaoks ainulaadse ja kordumatu ettevõtmisega, kus pannakse proovile inimvõimete piirid nii mängijate kui kuulajate poolt. „Oleme valmis kirjutanud ühekordselt ettekandele tuleva trummioratooriumi, mis on ühtseks seotud kogu loitsu kavaga,“ lisas Ahven.

Juba neljandat aastat toimuv eheda muusika kontsert „Tõrva loits 2011“ toob vaatajateni Eesti parimad artistid koos müstilise tulemängu ja Liivimaa atraktiivseimate meestantsijatega. Kontserdi peaesinejateks on Ines ja Ott Lepland, kelledele lisandub üllatuskülaline. Kontsert-etenduse kunstiliseks juhiks on Märt Agu. Ürituse peakorraldajaks on Tõrva linn, mis tähistab 2011. aastal oma 85. aastapäeva.

Lisainfot „Tõrva loitsu“ kohta leiab aadressilt loits.torva.ee.

Pressiteadet illustreerib kirjale juurde lisatud pilt trummidest.

Lisainfo:

Maido Ruusmann
Tõrva abilinnapea
tel:             529 7969
e-post: maido@torva.ee

Reigo Ahven
Viljandi Drumlab eestvedaja
tel:             516 0196
e-post: reigo.ahven@gmail.com

Loosime välja ühe BändCamp festivali pileti – toimub 06.08.2011 Lauluväljakul

August on FB Lookingforajob`i sünnipäevakuu.

PS. Kui soovid osaleda ühe laupäevase BändCamp festivali pileti loosimisel, siis vaata kohe FB Lookingforajob lehe seinale…

Häid festivalielamusi võitjale soovib FB Lookingforajob, Venta Publica OÜ

Seiklejad võtsid mõõtu öisel Saare- ja Muhumaal.

Seiklejad võtsid mõõtu öisel Saare-ja Muhumaal

02.08.2011 06:28

MTÜ Seiklusklubi Xdream

30.-31. juuli öösel toimus seiklusspordivõistluste sarja Ace Xdream kolmas osavõistlus Saaremaal Orissaares. Kolmel eri pikkusega rajal asusid stardijoonele kokku 732 osalejat. Ace Xdream on suurima osalejate arvuga seiklusspordivõistluste sari maailmas (ehkki Orissaare võistlus ei ületanud sarja varasemat rekordit). Küll aga kirjutas laupäevane Saaremaa leht „Meie Maa“, et tegu oli ühe suurima osavõtjate arvuga võistlusega Saaremaal läbi aegade.

Pika raja võistlejad startisid õhtuhämaruses kell 22.00, võistlesid läbi 6 tunnise pimeda öö ja lõpetasid järgmisel hommikul, kui päike juba kõrgel. Kokku 120 kilomeetri pikkune rada koosnes tavaspärastest jooksu, ratta, kanuuetapist ja lisaülesannetest (õhupüssi täpsuslaskmine, kuulitõuge ronimisraudadega puu otsa ronimine ja köisredelil ronimine). Orissaare võistluse tegid eriliseks 15 kilomeetrine rulluisuetapp ning pikk coastaleering etapp, mille käigus pidid võistlejad läbi mere kahlama 5 kilomeetrit Kõinastu laiule.

Kiireim võistkond kulutas pika raja läbimiseks natukene vähem kui 11 tundi. Esikolmik:

1 Team VAUDE Matkasport Silver Eensaar,Rain Eensaar,Indrek Teppo 10:56.04

2 Seiklusporr Martti Mikk,Timmo Tammemäe,Kristjan Karabelnik 11:03.26

3 Salomon ACE Team Karli Lambot,Tõnu Lillelaid,Rait Pallo 11:17.27

Võitja võistkond Team Vaude Matkasport tõusis nüüd seiklusspordi Baltimaade Meistrivõistluste liidriks (Orissaare võistlus kuulus Balti MV arvestusse).

Ace Xdream sarja finaalvõistlus toimub 3. septembril Valgehobusemäel.

Lisainfo:

Sten-Eric Uibo

50 12 872

sten-eric@xdream.ee

www.xdream.ee

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 70 other followers